Suu- ja sõrataud tuvastati 1418 piimalehmaga farmis Győri linna lähistel põhja Ungaris Slovakkia piiri lähedal. Ungari on võtnud kasutusele kõik meetmed, et taudi edasist levikut tõkestada. PTA andmetel pole Ungarist taudile vastuvõtlikke põllumajandusloomi Eestisse toodud.
Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul on selle eriti ohtliku haiguse järjekordne tuvastamine äärmiselt ebameeldiv uudis. „Kindlasti mõjutab järjekordne taudileid kogu veisekasvatussektorit ja kauplemist. Ungari pädev asutus teeb koostöös farmiga kõik endast oleneva, et taudikolle likvideerida ning edasist levikut vältida. Ungari pädeva ameti sõnul pole juhtum seotud Saksamaa vesipühvlite juhtumiga,“ sõnas Kalda.
Haigustunnuseid täheldati Farmis juba 3. märtsil. „Mullikatel oli palavik, ilmavool ning söögiisu oli vähenenud. Haigus diagnoositi eile, 6. märtsil. Haiguse viirustüvi ei ole veel teada ning selle määramisega tegeletakse. Nakkuse allika väljaselgitamine on veel töös,“ lisas Kalda.
Kalda sõnul on Ungari kasutusele võtnud kõik vajalikud meetmed. „Taudi leviku vältimiseks nakatunud farmis olevad loomad hukatakse ja hävitatakse. Seejärel toimub hoonete ja seadmete puhastamine ja desinfektsioon. Kehtestatud on 3 km kaitsetsoon ja 10 km järelevalvetsoon, kus on keelatud või piiratud loomade ja nendelt pärinevate saaduste liikumine,“ selgitas Kalda. Haiguse leviku avastamiseks teostatakse vastuvõtlike loomadele (eelkõige veised, lambad, kitsed ja sead) terviseuuringud.
Lisaks on Ungari nakatunud piirkonnas kehtestanud loomade 72 tunnise täieliku liikumiskeelu kuni 17. märtsini. Keelatud on sõraliste loomade näitused, taudiohu tõttu on suletud loomaaiad, samuti turistidele mõeldud kohad. Kuna taudipunkt paikneb Slovakkia piiri vahetus läheduses on ka naaberriik võtnud tarvitusele ettevaatusabinõud, et taudi levik märkamata ei jääks ja vajadusel kiirelt reageerida.
.jpg "heworitz")
Ungarisse reisides vältige kokkupuudet loomadega
Kutsume siinjuures loomapidamisega seotud isikuid ettevaatlikkusele ning soovitame vältida reisimisel Ungarisse kokkupuudet loomadega. „Välisriigist naastes soovitame vähemalt 48 tunni jooksul mitte siseneda loomapidamishoonesse, samuti tuleb loomapidajatel üle vaadata oma farmi meetmed, mis aitavad vältida loomade nakatumise riski. Loomapidamishoonesse sisenedes tuleb pesta käed, vahetada riided ja jalanõud. Loomapidajatel tuleb jälgida oma loomade tervist, kahtluse korral tuleb pöörduda oma loomaarsti poole,“ rõhutas Kalda. Samuti tuleb võimalusel vältida ohustatud loomade ja neilt pärinevate saaduste toomist ohustatud alade lähistelt.
Suu- ja sõrataud tuvastati Ungaris viimati 1973. aastal. Suurim suu- ja sõrataudi epideemiapuhang leidis aset Ühendkuningriigis 2001. aastal ning laastas üle 2000 farmi. Taudi leviku tõkestamiseks hukati Ühendkuningriigis tookord üle 6 miljoni veise ja lamba. Taudipuhangust tekitatud majanduslik kahju arvatakse olevat ca 8 miljardit naela. See põhjustas märkimisväärseid raskusi maakogukondadele ja tekitas üldsuses suurt muret veiseliha ohutuse pärast. Eestis oli suu- ja sõrataudi puhang viimati 1982. aastal.
Loomataudide ennetamine on eelkõige loomapidaja kohustus. Seda saab teha jälgides oma loomade tervist. Samuti peab loomapidaja olema valmis loomataudi kahtluse puhul koheselt reageerima. PTA on juba Saksamaa juhtumist alates jaganud infot loomapidajatele ja teiste loomade või loomsete saadustega tegelevate isikutele ning veterinaararstide. Teadlikkuse tõstmine ja bioturvalisuse meetmete järjekindel rakendamine aitab loomahaiguste levikut tõkestada.
Loomataudide levikuohu vähendamiseks on oluline loomapidajate, loomaarstide ning PTA koostöö.
Omalt poolt on PTA ohuolukorrale reageerimise võimekuse säilitamiseks ja arendamiseks korraldanud erinevaid õppuseid, et olla valmis taudipuhanguks.
Haigusest
Suu ja sõrataud on eriti ohtlik loomataud, seda peetakse kõige suuremat majanduslikku kahju tekitavaks loomataudiks. Juhul, kui riigis tuvastatakse suu- ja sõrataud, rakenduvad kaubanduspiirangud loomade ja loomsete saadustega kauplemisele ning nende ekspordile.
Suu- ja sõrataud on ägedalt kulgev, väga nakkav kodu- ja uluksõraliste viirushaigus, mida iseloomustab haavanduvate villide teke suuõõne ja keele limaskestas, ninal, sõravahes ja udaral, vahel ka, eriti noorloomadel, raske südamelihase ja skeletilihaste degeneratsioon. Suu- ja sõrataudile on vastuvõtlikud peamiselt veised, aga ka sead, lambad, kitsed ja paljud uluksõralised.
Haigus on levinud Aafrikas, Kaug-Idas, mitmes Aasia riigis. Eesti on hetkel suu- ja sõrataudi vaba.
Haiguse levikuteed
Viiruse levitajaks on haiged või varjatult viirusekandjad loomad. Viiruse eritumine organismist sülje, piima, rooja ja uriiniga algab umbes neli päeva enne haiguse tunnuste tekkimist ja võib jätkuda veel mitme kuu jooksul pärast looma terveks saamist. Sead võivad nakatuda haigustekitajaga saastunud jäätmeid süües. Viirus levib ka õhu kaudu, tuulega võib viirus levida kümnete kilomeetrite kaugusele..
Lisainfo:
Haiguse sissetoomise vältimiseks tuleb rakendada bioturvalisusmeetmeid.
Haiguse kahtlusest tuleb teavitada veterinaararsti.
20. veebruaril korraldas PTA infopäeva, et anda ülevaade valitsevast olukorrast ja viisidest riskide haldamiseks. Infopäeva on võimalik järele vaadata ning tutvuda slaididega siin.
Haigusele iseloomulikud tunnused veistel:
- palavik, isutus, värisemine, piimatoodangu langus 2-3 päeva;
- suur süljeeritus, matsutamisele iseloomulik heli;
- lonkamine, tabandunud jäsemele mitte toetumine;
- villid ninal, mokkadel, sõravahes ja udaral;
- pärast 24 tundi: villide lõhkemisel tekivad haavandid;
Tüsistustena tekivad: keele haavandid, põletiku teke haavanditel, sõra moondumine, udarapõletik ja püsiv piimatoodangu langus, südamelihase põletik, abort, püsiv kehakaalu langus, kehatemperatuuri reguleerimise kadu (lõõtsutamine). Noorloomadel surm südamelihase põletiku tagajärjel.
