• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Viimati kogunesid põllumehed traktoritega linna 14. septembril 2015, kui üle Eesti vuras Toompeale 101 traktorit ja hulk inimesi, et juhtida valitsuse ja riigikogu tähelepanu kriisile piimatootmises ja seakasvatuses. Foto: EPKK

    Põllumehed tulevad taas traktoritega linnadesse

    Tunnustati parimaid lihaveise- ja piimakarjakasvatajaid. Parima lihaveisekasvataja 2025 tiitli saajad Lisanna ja Marko Hiiemäe Sepa talust koos minister Hendrik Johannes Terrase, Tanel-Taavi Bulitko ja Meelis Annusega.

    Selgusid 2025. aasta parimad lihaveise- ja piimakarjakasvatajad

    Brit Padjus: põllumaa keskmine hind vähenes 2,1%. Kas tegemist on hingetõmbepausiga või terendab ees pikem langusperiood ja hinnakorrektsioon? Foto: Jake Farra

    Ajalooline hetk põllumaa turul: hinnad pöördusid langusesse

    Timo Varblas: Põllumajanduspoliitika vundamendi süvenev mõra: inimest arvude taga ei nähta.

    Vaikiv vaimse tervise kriis õõnestab Eesti põllumajandust

    Käimas on eelarve kavandamine aastateks 2028–2034. EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastuse võimalik muutumine tekitab pingeid. Foto: Shutterstock

    Kas väiketootjad saavad uues ÜPP-s rohkem võimalusi kui varem?

    Eesti kalandus, metsandus kui ka põllumajandus teevad läbi kiireid muutusi ja selgust tuleviku suhtes võiks rohkem olla. Fotod: Shutterstock

    Kas riik keerab näo taas traditsiooniliste majandusalade poole? 

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Viimati kogunesid põllumehed traktoritega linna 14. septembril 2015, kui üle Eesti vuras Toompeale 101 traktorit ja hulk inimesi, et juhtida valitsuse ja riigikogu tähelepanu kriisile piimatootmises ja seakasvatuses. Foto: EPKK

    Põllumehed tulevad taas traktoritega linnadesse

    Tunnustati parimaid lihaveise- ja piimakarjakasvatajaid. Parima lihaveisekasvataja 2025 tiitli saajad Lisanna ja Marko Hiiemäe Sepa talust koos minister Hendrik Johannes Terrase, Tanel-Taavi Bulitko ja Meelis Annusega.

    Selgusid 2025. aasta parimad lihaveise- ja piimakarjakasvatajad

    Brit Padjus: põllumaa keskmine hind vähenes 2,1%. Kas tegemist on hingetõmbepausiga või terendab ees pikem langusperiood ja hinnakorrektsioon? Foto: Jake Farra

    Ajalooline hetk põllumaa turul: hinnad pöördusid langusesse

    Timo Varblas: Põllumajanduspoliitika vundamendi süvenev mõra: inimest arvude taga ei nähta.

    Vaikiv vaimse tervise kriis õõnestab Eesti põllumajandust

    Käimas on eelarve kavandamine aastateks 2028–2034. EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastuse võimalik muutumine tekitab pingeid. Foto: Shutterstock

    Kas väiketootjad saavad uues ÜPP-s rohkem võimalusi kui varem?

    Eesti kalandus, metsandus kui ka põllumajandus teevad läbi kiireid muutusi ja selgust tuleviku suhtes võiks rohkem olla. Fotod: Shutterstock

    Kas riik keerab näo taas traditsiooniliste majandusalade poole? 

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Wihuri_PollumeheTeataja

Talust taldrikule strateegial on tohutud tagajärgjed ELi toidutootmisele

autor: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
september 2021
Kategooria: Euroopa Liit
Talust taldrikule strateegial on tohutud tagajärgjed ELi toidutootmisele

Kui palju on vaja veel uuringuid „Talust taldrikule“ strateegia mõju kohta, enne kui Brüsselis tõeline arutelu algab, küsib Euroopa põllumeeste katusorganisatsioon Copa-Cogeca sellel nädalal avaldatud uue uuringu tulemusi kommenteerides.

Selle nädala alguses avaldas Kieli Ülikool uue uuringu strateegia „Talust taldrikule“ (Farm to Fork) rakendamise võimalike tagajärgede kohta. Nimetatud aruanne kinnitab Euroopa Komisjoni keskse strateegia tohutuid tagajärgi Euroopa Liidu toidutootmisele, meie põllumajandusettevõtetele ja maapiirkondadele. Kinnitades suve keskel väga diskreetselt avaldatud Teadusuuringute Ühiskeskuse tehnilist aruannet, toob see uus uuring esile ka tohutu süsinikdioksiidi lekke, mis võib tuleneda asjaolust, et „Talust taldrikule“ strateegias on lähtutud vaid suurtest eesmärkidest. Uue uuringu autorid ütlevad, et „Talust taldrikule strateegia ei ole kliimamuutuste vastu tõhus“!

Rohkem kui aasta pärast seda, kui Euroopa Komisjon tuli välja „Talust taldrikule“ strateegiaga, puudub jätkuvalt selle ametlik mõjuhinnang, mis sunnib erinevaid ülikoole ja sidusrühmi hindama selle võimalikku mõju. Viimastel nädalatel on avaldatud mitmeid uusi uuringuid, mille tulemused on üsna sarnased. See peaks muret tekitama ka väljaspool põllumeeste kogukonda.

Euroopa Liit muutub netoeksportijast netoimportijaks

Tootmise poolel kinnitab see uus hinnang nagu ka kõik varasemad uuringud, et „Talust taldrikule“ strateegia elluviimine tooks kaasa tootmise olulise languse. Autorite hinnangul jääks see kogu ELis vahemikku -20% veiseliha, -6,3% piima, -21,4% teravilja ning -20% õliseemnete puhul. Nagu kõik varasemad uuringud, ootavad autorid olulist hinnatõusu. Kõige tugevamat hinnamõju täheldati veiseliha puhul, mille kasv oli +58%, sellele järgnes sealiha +48% tõusuga, seejärel toorpiim ca +36% hinnatõusiga. Põllukultuuride hinnatõus varieerub +15% puu- ja köögiviljade puhul, +18% õliseemnete puhul ja +12,5% teravilja puhul. Kaubanduse osas on kristallselge ka Kieli Ülikooli järeldus: kui kõiki Talust taldrikule meetmeid rakendatakse samaaegselt, siis muutub Euroopa Liit teravilja ja veiseliha netoeksportijast tagasi nende toodete netoimportijaks.

Nii nagu Teadusuuringute Ühiskeskuse suvel avaldatud uuring, siis toimub ka selle uue aruande kohaselt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine Euroopa Liidus -29%. Autorid leiavad siiski, et strateegia ei ole kliima seisukohast tõhus, sest strateegia toob küll kaasa CO2 heite vähendamise Euroopa Liidu LULUCF-sektoris 50 miljoni tonni CO2ekv võrra, aga samal ajal toob meie tootmise ümberpaigutamine kolmandatesse riikidesse kaasa kasvuhoonegaaside 54,3 miljonit tonni CO2 ekv suurenemise. Need kaks suundumust koos neutraliseeriksid ELi strateegia loodetud mõju põllumajanduse heitkoguste tõhusale vähendamisele.

PollumeheTeajabanner

Teadlaste järeldus peaks olema äratus Euroopa poliitikakujundajatele, „Talust taldrikule“ strateegia ei vasta järjepidevale põllumajanduspoliitilisele strateegiale. Üksikud „Talust taldrikule“ meetmed seavad küll konkreetseid tootmispiiranguid, kuid need ei kujunda veel järjepidevat põllumajanduspoliitika raamistikku, mille eesmärk on saavutada rohelise kokkuleppe eesmärgid põllumajanduses.

Sellesse uuringusse, nagu ka eelmistesse tuleb siiski suhtuda teatud ettevaatlikkusega, sest „Talust taldrikule“ strateegia mõju on suur ja seda on raske ühe modelleerimisvahendiga mõista. Arusaamatuks jääb siiski, miks neid mudeleid enne kvantifitseeritud eesmärkide väljakuulutamist välja ei töötatud? Miks ei ole komisjon veel selle strateegia mõjuhinnangut läbi viinud, võimaldades meil konkreetseid lahendusi arutada? Miks valmistub Euroopa Parlament täiskogul hääletama veelgi piiravamate meetmete üle ilma lisamõju mõõtmata?

Valik strateegia “Talust taldrikule” mõjuhinnanguid

  • KIeli Ülikooli uuringu kokkuvõte inglise keeles: https://grain-club.de/fileadmin/user_upload/Dokumente/Farm_to_fork_Studie_Executive_Summary_EN.pdf
  • Kieli Ülikooli uuring saksa keeles: https://bit.ly/3hgdDJJ
  • https://hffa-research.com/wp-content/uploads/2021/05/HFFA-Research-The-socio-economic-and-environmental-values-of-plant-breeding-in-the-EU.pdf
  • https://www.fas.usda.gov/newsroom/economic-and-food-security-impacts-eu-farm-fork-strategy
  • https://www.reuters.com/article/eu-grain-environment-idCNL5N2O54XD
  • https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC121368

Sildid: analüüsCopa-CogecaEuroopa Liitkeskkondliitude uudisedTalust taldrikuleülevaade
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Eesmärk 55 – küsimusi rohkem kui vastuseid

Järgmine artikkel

Noore metsa hooldamist toetatakse tänavu suuremas mahus

Seotud artiklid

Viimati kogunesid põllumehed traktoritega linna 14. septembril 2015, kui üle Eesti vuras Toompeale 101 traktorit ja hulk inimesi, et juhtida valitsuse ja riigikogu tähelepanu kriisile piimatootmises ja seakasvatuses. Foto: EPKK
Sündmus

Põllumehed tulevad taas traktoritega linnadesse

märts 2026
Tunnustati parimaid lihaveise- ja piimakarjakasvatajaid. Parima lihaveisekasvataja 2025 tiitli saajad Lisanna ja Marko Hiiemäe Sepa talust koos minister Hendrik Johannes Terrase, Tanel-Taavi Bulitko ja Meelis Annusega.
Loomakasvatus

Selgusid 2025. aasta parimad lihaveise- ja piimakarjakasvatajad

veebruar 2026
Timo Varblas: Põllumajanduspoliitika vundamendi süvenev mõra: inimest arvude taga ei nähta.
Arvamus

Vaikiv vaimse tervise kriis õõnestab Eesti põllumajandust

veebruar 2026
Käimas on eelarve kavandamine aastateks 2028–2034. EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastuse võimalik muutumine tekitab pingeid. Foto: Shutterstock
Euroopa Liit

Kas väiketootjad saavad uues ÜPP-s rohkem võimalusi kui varem?

veebruar 2026
Järgmine artikkel
Noore metsa toetus. Ühistegevus metsanduses

Noore metsa hooldamist toetatakse tänavu suuremas mahus

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja veebruar 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja oktoober 2025

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.