• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus

    Kas Eesti põllumajandus on roheline?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus

    Kas Eesti põllumajandus on roheline?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Stokker

Eesmärk 55 – küsimusi rohkem kui vastuseid

autor: Riina Maruštšak, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht
september 2021
Kategooria: Euroopa Liit, Põllumehe Teataja september 2021
Eesmärk 55. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Viimasel ajal on palju poleemikat tekitanud Euroopa Komisjoni 14. juulil avaldatud uus Euroopa Liidu kliimapakett „Fit for 55“ ehk Eesmärk 55.

Tegemist on mahuka kliima- ja energiavaldkonna seadusandlust puudutava paketiga, mille eesmärk on tagada kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamine 55% aastaks 2030 võrreldes aastaga 1990, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

Pakett sisaldab ettepanekuid kaheksa kehtiva õigusakti muutmiseks ja viit uut algatust. Ettepanekud mõjutavad erinevaid eluvaldkondi, sektoreid ja elanikke – näiteks plaanitakse laiendada EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi transpordile ja hoonetele, uuendada energiamaksustamise direktiivi, keelata alates 2035. aastast sisepõlemismootoritega sõiduautode turule laskmine jne. Kuidas aga mõjutab kliimapakett põllumajandust?

Põllumajanduse seisukohalt on kõige otsesem mõju ettepanekutel, mis puudutavad jagatud kohustuse määruse (JKM) ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse muutmist. Lisaks tekitab küsimusi kavandatav süsiniku piirimeede, mida soovitakse rakendada ka väetistele.

Jagatud kohustuse määrus

Komisjon on teinud ettepaneku suurendada jagatud kohustuse määruses toodud KHG vähendamise 2030. aasta eesmärki seniselt 30%-lt 40%-ni võrreldes baas­aastaga 2005. Seoses sellega tahetakse tõsta ka EL-i liikmesriikidele seatud eesmärke, mille kohaselt Eestile seatud eesmärk tõuseb seniselt KHG 13%-liselt vähendamiselt 24%-lise vähendamiseni. Määruse reguleerimisvaldkonda kuuluvad transport, põllumajandus, jäätmekäitlus, tööstuslike protsesside ja väiksemahulise energiatootmise sektor.

Eesti põllumajanduse vaatenurgast on see murettekitav, kuna jagatud kohustuse määruse baasaasta (2005) on meie jaoks äärmiselt ebasoodne, sest just pärast 2004. aastal toimunud EL-iga ühinemist hakkas Eesti põllumajandus taastama oma tootmispotentsiaali pärast 1990. aastate krahhi. Näiteks 2005. aastal oli Eestis põllumajanduslikus kasutuses 800 000 hektarit maad, praegu aga pea miljon hektarit. Seejuures on Eesti põllumajandussektori KHG heitmete vähendamise potentsiaali hindamisel jõutud arusaamani, et arvestades niivõrd kehva võrdlusaastat, on heite vähendamine võimalik vaid tootmise vähendamise kaudu. See ei saa aga olla lahendus rohepöörde eesmärkide saavutamisel ja on vastuolus Pariisi kliimakokkuleppega, et kliimaeesmärkide saavutamine ei tohi ohustada toidutootmist.

Põllumajanduse KHG heitkoguste vähendamisel nähakse suurt potentsiaali biometaani tootmise suurendamisel. Positiivne on see, et Eestis on järjest suurem huvi biometaani tootmise vastu ja praegu töötab põllumajanduslikel sisenditel neli biometaanijaama. Küll aga on biometaani potentsiaali täismahus rakendamiseks oluline tagada soodsad tingimused investeeringute tegemiseks.

Kaks olulist muudatust

Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruses on tehtud kaks olulist muudatusettepanekut:

  • Seatud on EL-i süsiniku sidumise eesmärk: 310 miljonit tonni CO2 aastaks 2030. See on võrreldes senise eesmärgiga u 15% suurem.
  • Pärast 2030. aastat tahetakse liita LULUCF ja põllumajandussektor ühiseks AFOLU-sektoriks ja võtta kasutusele meetmed, et saavutada selles sektoris 2035. aastaks nullemissioon. Lisaks peaks AFOLU sektor olema plaanide kohaselt negatiivse KHG heitkogusega, et tasakaalustada teiste sektorite heitkoguseid.

See tekitab palju küsimusi, kuidas planeeritud meetmeid rakendada nii, et see ei seaks ohtu põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust ja elujõulisust. Ühe lahendusena nähakse süsiniku sidumise soodustamist süsinikupõllunduse (ingl carbon farming) kaudu, mille puhul tuleks kaaluda selle laiendamist metsandusele.

Siinkohal on hea meel tõdeda, et ka Eestis on juba algatatud mitmeid tegevusi. Näiteks on suuremad loomakasvatusettevõtted asunud oma süsinikujalajälge kaardistama ja esialgsete tulemuste põhjal on põhjust rõõmustada – oleme Euroopa säästlikumate seas.

Süsiniku piirimeede on Euroopa Komisjoni uus algatus. Tegemist on impordimeetmega, mida rakendatakse teatud toodetele, mille tootmisega kaasneb suur süsinikuemissioon. Esialgu on plaanitud nn süsinikumaksu rakendada järgmistele kaupadele: tsement, väetised, raud ja teras, alumiinium ja elekter. Seejuures on tasu suuruse alus toote tonni CO2-sisaldus ning tasu täpne suurus kujuneb oksjonil. Seetõttu võib tasu igal nädalal veidi erineda. Seejuures arvestatakse ka toote päritoluriigis tasutud süsinikuheitel põhinevat tasu või maksu ja vähendatakse selle võrra tasu EL-i importimisel.

Eestis müüdavatest väetistest märkimisväärne osa imporditakse Venemaalt ja Valgevenest, kus pole rakendatud süsiniku heitkogustega kauplemise süsteemi. Statistika kohaselt väetiste import kasvab. Seetõttu tähendab täiendav süsinikumaksu rakendamine imporditud väetistele meie põllumajandustootjatele olulist sisendite hinnatõusu, mis võib omakorda kaasa tuua negatiivse mõju konkurentsivõimele ja ettevõtete jätkusuutlikkusele, samal ajal otseselt mõjutades ka kohalikku tarbijat toiduhinna kallinemise tõttu.

Keeruline öelda, mis juhtub

Ees seisavad ootusärevad ajad, läbirääkimiste käigus võivad ettepanekud muutuda nii leebemaks kui ka rangemaks. Praegu on keeruline hinnata kliimapaketi rakendamisega kaasneva mõju ulatust.

Ärevust tekitab EL-i Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) mõjuanalüüs „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiate eesmärkide rakendamise kohta. Tõdetakse, et EL-i tootmisvõimsus väheneb, keskkonnakahjud aga viiakse üle kolmandatesse riikidesse. See tekitab tuleviku suhtes suurt ebakindlust, mida võimendab asjaolu, et analüüsis ei ole arvestatud kliimapaketi mõjuga.

EL-i 2050. aasta kliimaneutraalsuse ambitsiooni tõttu on põllumajanduse ees küsimus, kuidas samal ajal vähendada KHG heitmeid ja suurendada süsiniku sidumist, seejuures tagades, et meie toidulaual oleks piisavalt mitmekesist ja täisväärtuslikku ning tarbijatele taskukohast toitu.

Kindlasti on Eestil hea võimalus ära kasutada rohepöördega kaasnevaid võimalusi, kuid selle edukaks elluviimiseks on vaja terviklikku lähenemist ja tingimusi, mis soodustavad rohepööret toetavate investeeringute tegemist. Kui soovime õnnestuda, siis peab rohepoliitikat toetama Euroopa tootjat soosiv tugev kaubanduspoliitika. Keskkonnasäästlikkust ei saa lahutada sotsiaalsest ja majanduslikust jätkusuutlikkusest.

Põllumajanduse kasvuhoonegaaside heide kasvab stabiilselt

Millisena näeb keskkonnaministeerium Eesti põllumajanduse tulevikku, arvestades kliimapaketis seatud ambitsioonikaid eesmärke? Küsimustele vastas keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Mart Kiis.

Kui suure panuse peaks andma Eesti põllumajandus, et täita jagatud kohustuste määruses sätestatud eesmärki vähendada Eesti süsiniku heitekogust 24% võrra võrreldes 2005. aastaga?

Kliimapaketi puhul on praegu tegu Euroopa Komisjoni ettepanekutega. Peagi algavad läbirääkimised komisjoni ja liikmesriikide vahel, mille käigus võivad ettepanekus seatud eesmärgid ja viisid nende saavutamiseks veel muutuda.
Jagatud kohustuse määruse puhul kehtib põhimõte, et riik valib ise sektorite üleselt parimad meetmed, kuidas vajalikul määral kasvuhoonegaaside heidet vähendada. See võib tähendada suuremat panust nendelt sektoritelt, kus heite vähendamine on kõige kulutõhusam.

Samas on selge, et uue eesmärgi saavutamisse peavad täiendavalt panustama kõik määrusega hõlmatud sektorid. Põllumajandussektori kasvuhoonegaaside (KHG) heide kasvab kõige uuemate riiklike prognooside järgi stabiilselt kuni aastani 2050 ja kehtivad eesmärgid saavutame pigem teiste sektorite heite vähendamisega. Ka põllumajandussektoris on vaja leida viise, kuidas edaspidi heidet vähendada ja heite kasvu piirata.

Milliseid meetmeid peab põllumajanduses KHG heite vähendamiseks rakendama? Arvestades, et ebasoodsa referentsaasta (2005) tõttu on sektoris heite vähendamine võimalik vaid tootmise vähendamise kaudu.

Analüüs võimalike mõjude ja täiendavate meetmete vajaduse kohta on käimas. 2005 on seatud baasaastaks, kuna sellest aastast hakkas toimima heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja seega ka ulatuslikum EL-i kliimapoliitika. 2005. aastal ei olnud põllumajandussektori heide Eestis sugugi kõige madalam – madalaim oli see aastatuhande vahetusel ja sellele järgnevail aastail.

Põllumajanduse seisukohast on tähtis, et KHG puhul tehtaks vahet loodusliku ja inimtekkelise päritoluga heitmetel. Kuidas sellega kliimapaketis arvestatakse?

Riiklik arvepidamine ja eesmärgid on ainult inimtekkelise heite kohta. Loodusliku KHG heite ja sidumise arvestust me ei pea ja seda eesmärkides ei arvestata.

Kui head andmed meil on, hindamaks Eesti põllumajanduse CO2 jalajälge?

Eesti riiklik kasvuhoonegaaside inventuur sisaldab infot ka põllumajandussektori heite kohta ajavahemikul 1990–2019. Aastal 2019 moodustas põllumajandussektori heide 10,2% Eesti koguheitest.

Suurema osa põllumajandussektori heitest moodustavad otsesed heitkogused põllumajandusmaalt, mis on muude tegurite hulgas seotud ka põldude väetamisega, ja heitkogused kariloomade soolesisesest fermentatsioonist (eelkõige suu kaudu, aga vähemal määral ka kõhugaasidena eralduv metaan).

Terve Eesti riiklik kasvuhoonegaaside inventuur kõikide sektorite kohta on leitav keskkonnaministeeriumi kodulehelt kliima alamrubriigist. Samas asub ka eestikeelne lühikokkuvõte põllumajandussektori kohta.

Hea teada

Väetiseimport

Kliimapaketi üks ettepanek on rakendada nn süsiniku piirimaksu, millega kehtestatakse CO2 hind teatud toodete impordi suhtes, et vältida süsinikuleket. Maks kohalduks ka väetistele, mis on toodetud kolmandates riikides, kus see on süsinikuheite mitte maksustamise tõttu odavam.

Kui palju kolmandatest riikidest Eestisse väetisi imporditakse, rahandus- ja maaeluministeeriumil täpset ülevaadet pole. „Tegeleme detailsema info kokku panemisega maksu- ja tolliameti ning statistikaameti andmestike põhjal. Eeldatavasti on esialgne ülevaade olemas oktoobri lõpuks,“ mainis Märt Belkin rahandusministeeriumist. Ta rõhutas, et läbirääkimised süsiniku piirimaksu üle alles algavad ning seega pole teada, kas ja millisena süsiniku piirimeede luuakse.

Sildid: Eesmärk 55Euroopa KomisjonEuroopa Liitkeskkondrohepööre
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Valmimas kõiki põllumehi mõjutav dokument

Järgmine artikkel

Talust taldrikule strateegial on tohutud tagajärgjed ELi toidutootmisele

Seotud artiklid

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus
Arvamus

Kas Eesti põllumajandus on roheline?

august 2023
Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste eriplaneeringu materjalid on tutvusmiseks üles pandud. Allikas: Skepast ja Puhkim
Keskkond

Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste eriplaneeringu materjalide avalik väljapanek

august 2023
Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats
Arvamus

Ilm meid toidab

juuli 2023
Anna linnukahjudest teada. Põllule maanduv haneparv suudab lühikese ajaga suurt kahju teha. Foto: Visualhunt/Hari K Patibanda
Keskkond

Üleskutse põllumeestele: Anna linnukahjudest kindlasti teada!

aprill 2023
Järgmine artikkel
Talust taldrikule strateegial on tohutud tagajärgjed ELi toidutootmisele

Talust taldrikule strateegial on tohutud tagajärgjed ELi toidutootmisele

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja september 2023

Sisuturundus

Eesti lihaveisekasvatajad herefordi tõu kodukohas. Foto: Triin Hallap

Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

august 2023
Linery Estonia. Lely Astronaut A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

august 2023
Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.