Eestis koostatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, mis paneb paika, millistel tingimustel ja mahus jagatakse põllumeestele toetusi alates aastast 2023. Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban avab kõiki põllumajandustootjaid mõjutava dokumendi sisu.
EL-i ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) on mitmeid muudatusi ja nende hulka kuulub ka strateegiakava koostamine. Kui siiani maksti otsetoetusi eraldiseisvatena ja maaelu toetuste jaoks koostati maaelu arengukava, siis nüüd planeeritakse kõiki toetusi ÜPP strateegiakavas. Muudatusi on oodata mitmes olemasolevas meetmes ja lisandub ka uusi elemente.
Muudatused otsetoetustes ja investeeringutoetustes
- Senine ühtne pindalatoetus asendub põhisissetulekutoetusega.
- Kõige suuremad muudatused toimuvad ÜPP keskkonnatoetustes.
Seni otsetoetuste komponendiks olnud rohestamise toetus (püsirohumaade säilitamine, ökoalad, põllumajanduskultuuride mitmekesistamine) praegusel kujul kaob ja liidetakse nõuetele vastavuse süsteemiga. Seda nimetatakse uuel perioodil tingimuslikkuse süsteemiks.
Otsetoetustesse lisanduvad ökokavad. Kui maaelu arengukava keskkonnatoetustega kaasnes põllumehele viieaastane kohustus, siis ökokavad on põllumehe jaoks paindlikumad. Üheaastase keskkonnatoetusena võimaldavad ökokavad rohkem arvestada põllumehe iga-aastaste tootmisotsustega. Ökokavadena rakendatakse mitmeid seniseid keskkonnatoetusi, näiteks keskkonnasõbralik majandamine ja mahepõllumajandus, kuid lisandub ka mitmeid uusi toetusi. Ökokavad on liikmesriikide jaoks kohustuslikud ja nende jaoks tuleb ette näha vähemalt veerand otsetoetuste eelarvest. Lisaks peab vähemalt 35% maaelu toetuste eelarvest kuuluma keskkonnameetmetele. Põllumajandustootjale on ökokavadega ühinemine vabatahtlik.
- Otsetoetustesse lisandub uue elemendina ümberjaotatav toetus. See tähendab, et teatud esimeste hektarite puhul on toetusel kõrgem ühikumäär. See peaks aitama väiketootjaid, et säilitada mitmekesist põllumajanduse struktuuri.
- Taastatakse aastaid tagasi makstud ammlehma toetus. Lisaks soovitakse kõiki loomapõhiseid toetusi (piimalehmad, ammlehmad, uted ja kitsed) laiendada kõigile vastava valdkonna tootjatele sõltumata nende suurusest, kuid seades piirangu toetusega hõlmatud loomade arvule karjas.
- Jätkuvad investeeringutoetused nii põllumajandustootmise, töötlemise kui ka mitmekesistamise valdkonnas. Piiratud ressursside tõttu on tootlikke investeeringuid edaspidi võimalik rahastada eelkõige finantsinstrumentidega (laenumeetmetega). Tagastamatu abina antakse investeeringutoetust peamiselt mittetootlikeks investeeringuteks – näiteks keskkonna- või bioohutuse investeeringud.
- Kasvab töötlemise investeeringute rahastamine. Põllumajandustootmine on Eestis tehnoloogiliselt juba üsna heal tasemel, nüüd tahame arenguhüpet ka tarneahela järgmises etapis ehk põllumajandussaaduste väärindamisel.
- Põllumajandustootjate turujõu suurendamiseks pööratakse senisest enam tähelepanu ühistegevusele. Siin toimub toetusmeetmetes põhimõtteline muudatus ja edaspidi on ühistegevus toetatav tootjaorganisatsioonide kaudu.
Tootjaorganisatsioonidele on Euroopa Liidus oma reeglistik. See näeb ette erandeid konkurentsireeglitest, mis peaks ühistutele tagama suurema turu- ja läbirääkimisjõu. Ühistegevuses on kavas toetada nii tootjaorganisatsioonide loomist, arendamist kui ka ühiseid investeeringuid.
Lisaks on palju muid tööriistu, mille abil põllumajandustootjad oma positsiooni tarneahelas tugevdada saavad.
Strateegiakava koostamisel käib veel aktiivne arutelu ja midagi lukku pandud ei ole. Põllumajandustootjatega käib diskussioon eelkõige ümberjaotatava toetuse põhimõtete ning keskkonna- ja muude valdkondade toetusmeetmete tasakaalu üle. Paralleelselt tehakse strateegiakava eelhindamist ja keskkonnamõju hindamist.
Strateegiakava vastuvõtmine seisab ees
Lähiajal jätkuvad ka mitteametlikud läbirääkimised Euroopa Komisjoniga, kes valmistab ette EL-i rakendusmäärusi. Strateegiakava tahetakse valmis saada aasta lõpuks.
Meetmete rakendamiseks peab strateegiakava heaks kiitma nii valitsus kui ka Euroopa Komisjon. Selleks tuleb välja töötada mahukas siseriiklik õigusaktide pakett seaduste ja määrustega ning valmistada ette toetuste menetlussüsteemid.
Praegu käib seega kiire töö, et 2023. aasta alguseks, kui algab uus periood, oleks kõik valmis.
Küsimustele vastab maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban
Kuidas vältida olukorda, kus 10% ulatuses põllumajandustoetuste ümberjagamine väikestele maakasutajatele ei tooks kaasa maa rendihindade tõusu? Põllumajandustootjate kasutuses olevast maast on üle 60% rendimaa. Esimeste hektarite kõrgem toetusmäär annab maaomanikele stiimuli rendihinna tõstmiseks, kuna neil on alternatiiv näilise põllumajandustootmisena ise kord aastas maad hooldada ja suuremat toetust saada.
EL-is lepiti kokku, et vähemalt 10% otsetoetuste eelarvest läheb ümberjaotavaks toetuseks. Ümberjaotav toetus tähendab kõrgemat ühikumäära põhisissetulekutoetuse esimeste hektarite eest. Eesmärk on säilitada põllumajandussektori mitmekesist struktuuri ning pidurdada põllumajandussektoris toimuvat kontsentreerumist, millega suur osa maast ja seeläbi toetustest koondub väikese arvu tootjate kätte.
Ümberjaotava toetuse puhul saab iga liikmesriik ise määratleda, milline on toetuse sihtgrupp ja hektarite lävendid, mille eest kõrgemat toetust makstakse. Eestis on põllumajanduse struktuur pärast taasiseseisvumist ja Euroopa Liiduga liitumist kiiresti muutunud ja meie põllumajandustootmine on ka Euroopa mõttes päris efektiivne. Ümberjaotava toetuse puhul soovime jõuda lahenduseni, millest peab olema kasu väiketootjatele, samas lõhkumata efektiivset tootmist ja vältides olukorda, kus toetus võiks meie suure rendimaa osakaaluga põllumajandustootmises mõjutada negatiivselt maaturgu.
Kuidas tagada, et keskkonnatoetused oleksid piisavad ja kättesaadavad võimalikult paljudele?
Mitut siiani maaelu arengukava keskkonnatoetusena rakendunud meedet, keskkonnasõbraliku majandamise ja mahepõllumajanduse toetust, on edaspidi kavas rakendada ökokavadena. Muudatus on tingitud eelarvelistest võimalustest. Kui otsetoetuste maht kasvab järgmisel seitsmel aastal enam kui 300 miljoni euro võrra, siis maaelu toetuste maht väheneb. Eriti järsk on vähenemine alates 2023. aastast, kui aastane maht väheneb ligikaudu 40 miljoni euro võrra.
Arvestades, et keskkonnasõbralik majandamine ja mahepõllumajandus on ühed suurima eelarvega meetmed, tähendaks nende rakendamine ÜPP II samba maaelu keskkonnatoetustena seda, et loobuda tuleb mitmetest investeeringu- või teadmussiirde meetmetest ning alles jäävate meetmete eelarveid tuleb oluliselt kärpida.
Usun, et ministeeriumi ja põllumajandussektori ühine huvi on rohepööret arvestades säilitada sektorile tugi ka investeeringuteks ja teadus- ja arendustegevusteks. Lisaks ei tohi unustada, et keskkonnatoetused aitavad põllumehel keskkonnasõbralikumalt toimetada. Selle panusega tekkiv lisakulu kompenseeritakse põllumehele. Seega ei peaks keskkonnameetmeid käsitlema millegi põllumajanduse välisena, vaid osana tööriistakastist, millega me tuleme põllumehele appi ja aitame rohepöördega kaasnevate ülesannetega toime tulla.
Palju positiivset mõnede ülevaatamist vajavate teemadega
Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees
Strateegiakava on ette valmistatud kaks aastat ja eelnõus on arvestatud ka mitmete põllumajanduskoja ettepanekutega. Kavas on palju positiivset, kuid selge on, et kõigeks vahendeid siiski ei jätku ja mõnedes teemades loodame veel muudatusi näha.
Positiivne on, et uues kavas toetatakse suuremas mahus ja paremini sihitult loomapõhiste toetuste kaudu piimakarja-, lihaveise- ning lamba- ja kitsekasvatust. Samuti jätkatakse seotud toetuste kaudu köögiviljakasvatuse toetamist.
Kliima- ja keskkonnakavad
EL-i reeglid muutuvad paindlikumaks tootmiskohustusega toetuste maksmisel. Meile on oluline, et jätkatakse laiapõhjalise keskkonnasõbraliku majandamise toetusega. Hea, et toetus muutub üheaastase kohustusega meetmeks. ÜPP uut loogikat ja keskkonnaarhitektuuri arvestades peaksid ka teised I samba keskkonna- ja kliimakavad olema võimalikult paljudele põllumajandustootjatele kättesaadavad ja atraktiivsete toetusmääradega, sest uue poliitika kliima- ja keskkonnakavade eesmärk on tootjaid motiveerida tegutsema täiendavat keskkonnakasu toovalt, mitte toetusi ümber jagada.
Koos mahepõllumajanduse laienemisega Eestis on kasvanud ka mahepõllundustoetuste maht. Põllumajandusorganisatsioonide ettepanekul taastas maaeluministeerium maheloomatoetuste ühikumäärad enamasti möödunud perioodiga samal tasemel.
Kavas pööratakse senisest suuremat rõhku loomatervise teemadele. Uute meetmetena lisanduvad loomade tervist edendavate rangemate majandamisnõuete toetus ja loomataudide kontrollprogrammide alase koostöö toetus, samuti jätkatakse loomade heaolu meetme rakendamist.
Põllumajandussektori vanuselist struktuuri arvestades on oluline uuel perioodil noorte põllumajandustootjate toetamise suurenemine. Põllumajandus- ja toidusektoris lisandväärtuse kasvatamiseks on oluline toetada arvestatavas mahus põllumajandussaaduste töötlemist, müügiedendust, ühistulisi investeeringuid, innovatsioonikoostööd ja teadmussiiret.
Mõningatele teemadele peab strateegiakava ettevalmistamisel siiski veel tähelepanu pöörama. Peab hindama, kas uus kava aitab kindlustada põllumajandustootjatele ka majanduslikku jätkusuutlikkust keskkonnaalase jätkusuutlikkuse kõrval. Samuti tunneme muret, et meetmete suur killustatus kasvatab halduskoormust.
Väiksemate maakasutajate toetamisel on arvestatud ettepanekuga, et rendihindade tõusu riski maandamiseks alustada suurema toetuse maksmist alates 20 hektarist. Soovime, et maaeluministeerium vaataks kava üle ja kasutaks väiksemate tootjate toetamisel suuremas mahus tootmiskohustusega seotud looma- ja kultuuripõhise toetuse maksmist. Ruumi selleks on, sest EL-i reeglite kohaselt saab seotud toetusi maksta 13% ulatuses, meie kava kohaselt tehakse seda praegu 8,2% ulatuses.
Mahetoetused
Mahetoetuste puhul tekitab küsimusi, kuidas hakkab üheaastase kohustusega mahetoetuse maksmine toimima? Ainuüksi mahepõllumajandusele üleminek eeldab sõltuvalt kultuurist kahe-kolmeaastast üleminekuaega.
Praeguse kava järgi suunatakse I samba otsetoetuste vahenditest üle 29% keskkonna- ja kliimakavade (ökokavad) rakendamiseks. Soovime, et ministeerium vaataks selle veel üle, arvestades baastoetuste väga suurt langust ja EL-i nõuet, et ökokavadele peab eraldama ainult 25% otsetoetuste mahust. Kui ökokavade osakaal otsetoetustes langetada 25% peale, siis saab baastoetuste määra tõsta ligi 10 euro võrra.
Päevakajalisi keskkonna- ja kliimaküsimusi silmas pidades napib eelnõus vahendeid keskkonnainvesteeringute toetamiseks, sest alates 2023. aastast väheneb meetme eelarve pea poole võrra. Ei saa olla rahul, et viimases eelnõus on keskkonnasõbraliku majandamise meetme baastoetus langenud 50 eurolt 30 eurole.
Euroliit panustab väikeste ja keskmiste talude toetamisele
Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht
Taluliidule sobib EL-i lähenemine, kus eesmärk on väikeste ja keskmise suurusega peretalude toetamine. ÜPP
reformipaketiga otsustati I samba eelarvest suunata täiendavalt 10% väikeste ja keskmiste põllumajandustootjate toetamiseks. Pall on Eesti otsustajate väravas, et suudaksime I sambas kõige sihipärasemalt peretalusid toetada. Eesmärk peaks olema parandada väiketootjate positsiooni tarneahelas. Veel efektiivsemalt on vaja tegeleda ühistulise ettevõtluse arendamisega, innovatsiooni ja koostöö edendamisega, mis kõnetaks ka väiksemaid tootjaid.
Strateegiakavas on vaja veel üle vaadata nii mõnegi sektori jätkusuutlikkuse tagamise mehhanismid. Näitena võib tuua lambakasvatussektori. Lambakasvatajad on Eestis eelkõige peretalud ja taluliidu jaoks on oluline, et need talud oleksid jätkusuutlikud.
EL-i rohelepe on seadnud põllumajandustootjatele suured ootused keskkonnahoidu panustamises. ÜPP strateegiakava peab panustamist toetama. Kui rohepöördega esitatakse Eesti talunikele uusi nõudmisi ja kasvavad tootmiskulud, siis tuleb need hüvitada.
Noortalunike järelkasv ei ole piisav. Neid tuleb sihipärasemalt toetada ja lisaks starditoetusele võimaldada investeeringutoetusi väiksema omaosalusega. Digitaliseerimine, täppisviljelus ja innovatsioon peab olema rakendatav ka väiketaludes.
