• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus

    Kas Eesti põllumajandus on roheline?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus

    Kas Eesti põllumajandus on roheline?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Stokker

Kuidas jõuab taimekaitsevahend turule?

autor: Eva Lind, Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja ja Riina Pärtel, Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetiste kaitse peaspetsialist
oktoober 2021
Kategooria: Taimekaitse, Põllumehe Teataja oktoober 2021
Kuidas jõuab taimekaitsevahend turule? Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

Taimekaitsevahendite turule lubamisel on Euroopa Liidu majandusvöönd klimaatiliste- ja keskkonnatingimuste alusel jaotatud kolmeks: põhja-, kesk- ja lõunatsooniks. Eesti kuulub koos teiste Balti riikide ja Põhjamaadega põhjatsooni.

Põhjatsoonis on kokku lepitud ühine tööjaotus, kus üks liikmesriik hindab taimekaitsevahendit teiste liikmesriikide tingimusi arvesse võttes, et vältida dubleerivat tööd. Taimekaitsevahendite hindamisel tuleb analüüsida toksikoloogilisi omadusi ehk mõju inimese tervisele, ökotoksikoloogilisi omadusi ehk mõju teistele organismidele, füüsikalis-keemilisi omadusi, levikut ja käitumist keskkonnas ning ka jääke ja efektiivsust sihtorganismidele.

Alles siis, kui ollakse veendunud, et taimekaitsevahend ei põhjusta lubamatut ohtu inimese ja loomade tervisele ega keskkonnale, lubatakse see turule ning määratakse kasutamise tingimused (näiteks kui palju toodet ja mis lahjendusega kasutada).

Tsoonipõhise hindamise teine eesmärk on tagada taimekaitsevahendite ühtlasem kättesaadavus liikmesriikides. Kuigi taimekaitsevahendite turule lubamisel on põhjatsoonis praeguseks saavutatud enamikus küsimustes üksmeel, on igal tsooni kuuluval riigil õigus kehtestada siseriiklikud nõudmised, millega turule lubamisel tuleb arvestada. Olgu selleks kas riiklik otsus mitte lubada teatud toimeaineid sisaldavaid vahendeid turule, erinev põllupidajate praktika või hoopis rangemad nõuded keskkonnariskide hindamisel. Kuna Eestis on piirkondi, kus põhjavesi on väga ohustatud, oleme ka meie valinud konservatiivsema hindamise, et tagada põhjavee kaitse.

Väikesele turule tootjad tormi ei jookse

Liikmesriikidele iseloomulikud keskkonna- või põllumajandustingimused võivadki viia olukorrani, kus ühe riigi jaoks sobivaks hinnatud taimekaitsevahend ei pruugi sobida teisele. Erinevus taimekaitsevahendite valikul Eesti ja teiste Baltimaade ning Põhjamaade turgude vahel seisneb ennekõike meie turu väiksuses ja firmade huvis.

Uue tootega turule tulemiseks on firmal vaja läbida keerukas ja kulukas turule lubamise protsess, mis ei tasu tulevaste klientide väikse arvu tõttu ära. Väiksem kasutajate arv tingib sageli ka olukorra, kus taimekaitsevahend on küll meie registrisse kantud, ent selle maaletoomine ja turustamine ei ole taimekaitsefirma jaoks majanduslikult otstarbekas.

Seetõttu on ka Eestis taimekaitsevahendite valik kesisem kui naaberriikides ja kuigi registreeritud vahendeid on meil ligi 400, on eri toimeaineid vaid 150. See tähendab, et põllumehe valik eri toimeviisiga vahendite kasutamiseks on märksa väiksem.

Vähelevinud kultuuridele napib taimekaitsetooteid

Eriti tõsine on see probleem just aiandustootjatel, sest vähelevinud ja väikese kasvupinnaga kultuuridele napib tooteid veelgi rohkem. Taimekaitsefirmad registreerivad taimekaitsevahendeid valdavalt põhikultuuridele, sh rapsile ja teraviljale, aga puu- ja köögiviljadele ning marjadele lubatud vahendite loetelu väheneb.

Üks lahendus on laiendada juba nõuetekohaselt hinnatud ja põhikultuuride turule lubatud vahendit ka vähelevinud ja väikese kasvupinnaga kultuuridel kasutamiseks.

Lihtsustatud korras kasutusala laiendamise puhul ei ole nõutud näiteks taimekaitsevahendi efektiivsuskatseid, niisamuti ei pea tasuma kasutusala laiendamise eest Eestis riigilõivu. Lisaks on lihtsustatud korras kasutusala laiendamist võimalik taotleda ka põllumajandusorganisatsioonil või professionaalsel kasutajal.

Taimekaitsevahendite kasutamise järelevalve sisaldab plaanilisi kontrolle ja proove nii taimikust kui ka toodangust ning seiresõite taimekaitsetööde kõrgajal. Kriitilisemad ajad on kevadine umbrohutõrje ja maakirbu tõrje rapsil, taimekaitsetööd õitsval taimikul ning sügisene glüfosaadi kasutamine.

Plaanilised kontrollid ja reageerimine vihjetele

Tänavu olidki järelevalves luubi all maasikad, raps ja glüfosaadi sügisene kasutamine. Seiresõidud võimaldavad kontrollijatel olla vahetult kursis maastikul toimuvaga ja vajadusel kohe sekkuda. Peale plaaniliste kontrollide tegeleme ka laekunud kaebuste ja vihjetega. Tänavu oleme saanud mitmeid päringuid näiteks elamute läheduses tehtavate taimekaitsetööde kohta.

2021. aasta kontrolliprioriteedid on taimekaitsevahendi kasutamise kontroll rapsikasvatuses, riskid mesindusele ja integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise tõhustamine. Samuti oli meie huviorbiidis maasikakasvatus.
Nagu varasematel aastatel, olid ka tänavu sagedasemad eksimused taimekaitsetunnistuse puudumine ja tehnilist kontrolli mitteläbinud pritsi kasutamine. Seetõttu soovitame varakult üle vaadata oma tunnistuste ja pritside kehtivused. Nii on piisavalt aega leida sobiv koolitus või planeerida seadme tehniline ülevaatus.

Kasutada tohib vaid Eestis registreeritud taimekaitsevahendeid

Põllumajandus- ja toiduamet on tänavu kahel korral tuvastanud turule mittelubatud taimekaitsevahendite kasutamise. Siinkohal on oluline meelde tuletada, et enne registrisse kandmist eelneb vahendi põhjalik hindamine, et nõuetekohasel kasutamisel oleks tagatud toote efektiivsus ja samas ohutus ümbritsevale. Turule mittelubatud vahendite puhul selline teadmine puudub ja nende kasutamine võib ohustada nii kasutajat, tarbijat kui ka keskkonda.

Keelatud vahendeid kiputakse vanast harjumusest kasutama

Eksimusi on olnud ka vahendite kasutustingimuste ja lubatud kasutusalade vastu. Näiteks Proteus OD, mis on laia kasutusalaga insektitsiid ja mida veel eelmisel aastal oli lubatud kasutada ka maasikakasvatuses. Seoses toimeaine tiaklopriidi keelustamisega ei ole käesolevast aastast see vahend enam turule lubatud. Kahjuks ei olnud kõik maasikakasvatajad muutustega kursis ja jätkasid Proteus OD kasutamist. Selliste vigade vältimiseks on enne kasutamist alati vaja veenduda, kas vahend on (endiselt) registris ja seda on lubatud kasutada soovitud kultuuril.

Ka sel aastal oleme tuvastanud õitsvate taimede pritsimist selleks mittelubatud vahendiga ja taimekaitsetööde tegemist veekaitsevööndis. Eestis kehtib üldine õitsvate taimede pritsimise keeld, välja arvatud juhul, kui taimekaitsevahendi pakendi märgistusel on lubav märge. Sel juhul on töid lubatud teha hilisõhtust varahommikuni. Veeseadusega on sõltuvalt veekogudest sätestatud veekaitsevööndid, millest kinni pidamine on kohustuslik kõigile taimekaitsevahendite kasutajatele.

Puudusi oleme tuvastanud ka arvestusepidamises – näiteks on kasutatud vahend jäänud põlluraamatusse märkimata või pole arvestust üldse peetud.

Sõltuvalt rikkumise sisust ja iseloomust juhime taimekaitsevahendi kasutaja tähelepanu puudustele, koostame puuduste likvideerimiseks ettekirjutuse ja teeme PRIA-le ettepaneku taotleja toetuse vähendamiseks. Sel aastal oleme tunnistanud kehtetuks ka ühe taimekaitsetunnistuse.

Tolmeldajate kaitse on endiselt oluline

Taimekaitsevahendite turule lubamisel ning kasutamise järelevalves mängib olulist rolli tolmeldajate kaitse.
Lisaks õitsvate taimede pritsimise keelule on tolmeldajate kaitseks osadele insektitsiididele, sõltuvalt toimeaine omadustest, kehtestatud täiendavad piirangud kasutamise kellaaegadele. Selleks, et maksimaalselt välistada selliste vahendite kokkupuudet tolmeldajatega, on neid kasutada lubatud ainult kell 22.00–05.00, seda ka juhul, kui töödeldaval alal ei ole õitsvaid taimi.

Eelmisest aastast on Euroopa Liidus keelustatud toimeaine dimetoaat, mille väärkasutamine oli enamikul juhtudel mesilaste hukkumise põhjus. Hea on tõdeda, et kõik nimetatud meetmed on ka vilja kandnud – sel aastal, nagu ka kahel eelneval aastal, ei ole meile teadaolevalt taimekaitse tõttu hukkunud ühtegi mesilasperet.

Hea teada

  • Põllumajandus- ja toiduameti ülesanne on tagada, et taimekaitsevahendite kasutamisega ei kaasneks lubamatut ohtu inimeste ja loomade tervisele ega keskkonnale. Seetõttu teeb amet järelevalvet taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise ning nendega seotud tegevuse üle.
  • Meil on lubatud müüa ja kasutada üksnes Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid. Kui vahend ei ole Eestis registreeritud või eriloa alusel kasutamiseks lubatud, siis ei või firma ega üksikisik seda maale tuua ei müügiks ega ka enda tarbeks.
  • Taimekaitsevahendite turustamisel kasutatakse üha enam e-keskkonda ja seetõttu on ka järelevalve üha enam sinna suunatud. Taimekaitsevahendite internetist tellimisel tuleb kindlasti veenduda, et vahend on Eestis ametlikult registreeritud (kantud Eesti taimekaitsevahendite registrisse). Kui toodet registrist ei leia, siis järelikult seda Eestisse tellida ja siin müüa ega kasutada ei tohi.

Sildid: keskkondseadustaimekaitsetaimekaitsevahendid
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Hoolikalt valitud targad lahendused Eesti farmidesse

Järgmine artikkel

ÜPP strateegiakava toob kaasa toetuste ümberjaotamise

Seotud artiklid

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus
Arvamus

Kas Eesti põllumajandus on roheline?

august 2023
Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste eriplaneeringu materjalid on tutvusmiseks üles pandud. Allikas: Skepast ja Puhkim
Keskkond

Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste eriplaneeringu materjalide avalik väljapanek

august 2023
Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats
Arvamus

Ilm meid toidab

juuli 2023
Anna linnukahjudest teada. Põllule maanduv haneparv suudab lühikese ajaga suurt kahju teha. Foto: Visualhunt/Hari K Patibanda
Keskkond

Üleskutse põllumeestele: Anna linnukahjudest kindlasti teada!

aprill 2023
Järgmine artikkel
ÜPP strateegiakava toob kaasa toetuste ümberjaotamise. Foto: Shutterstock

ÜPP strateegiakava toob kaasa toetuste ümberjaotamise

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja september 2023

Sisuturundus

Eesti lihaveisekasvatajad herefordi tõu kodukohas. Foto: Triin Hallap

Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

august 2023
Linery Estonia. Lely Astronaut A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

august 2023
Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.