Taimekaitsevahendite turule lubamisel on Euroopa Liidu majandusvöönd klimaatiliste- ja keskkonnatingimuste alusel jaotatud kolmeks: põhja-, kesk- ja lõunatsooniks. Eesti kuulub koos teiste Balti riikide ja Põhjamaadega põhjatsooni.
Põhjatsoonis on kokku lepitud ühine tööjaotus, kus üks liikmesriik hindab taimekaitsevahendit teiste liikmesriikide tingimusi arvesse võttes, et vältida dubleerivat tööd. Taimekaitsevahendite hindamisel tuleb analüüsida toksikoloogilisi omadusi ehk mõju inimese tervisele, ökotoksikoloogilisi omadusi ehk mõju teistele organismidele, füüsikalis-keemilisi omadusi, levikut ja käitumist keskkonnas ning ka jääke ja efektiivsust sihtorganismidele.
Alles siis, kui ollakse veendunud, et taimekaitsevahend ei põhjusta lubamatut ohtu inimese ja loomade tervisele ega keskkonnale, lubatakse see turule ning määratakse kasutamise tingimused (näiteks kui palju toodet ja mis lahjendusega kasutada).
Tsoonipõhise hindamise teine eesmärk on tagada taimekaitsevahendite ühtlasem kättesaadavus liikmesriikides. Kuigi taimekaitsevahendite turule lubamisel on põhjatsoonis praeguseks saavutatud enamikus küsimustes üksmeel, on igal tsooni kuuluval riigil õigus kehtestada siseriiklikud nõudmised, millega turule lubamisel tuleb arvestada. Olgu selleks kas riiklik otsus mitte lubada teatud toimeaineid sisaldavaid vahendeid turule, erinev põllupidajate praktika või hoopis rangemad nõuded keskkonnariskide hindamisel. Kuna Eestis on piirkondi, kus põhjavesi on väga ohustatud, oleme ka meie valinud konservatiivsema hindamise, et tagada põhjavee kaitse.
Väikesele turule tootjad tormi ei jookse
Liikmesriikidele iseloomulikud keskkonna- või põllumajandustingimused võivadki viia olukorrani, kus ühe riigi jaoks sobivaks hinnatud taimekaitsevahend ei pruugi sobida teisele. Erinevus taimekaitsevahendite valikul Eesti ja teiste Baltimaade ning Põhjamaade turgude vahel seisneb ennekõike meie turu väiksuses ja firmade huvis.
Uue tootega turule tulemiseks on firmal vaja läbida keerukas ja kulukas turule lubamise protsess, mis ei tasu tulevaste klientide väikse arvu tõttu ära. Väiksem kasutajate arv tingib sageli ka olukorra, kus taimekaitsevahend on küll meie registrisse kantud, ent selle maaletoomine ja turustamine ei ole taimekaitsefirma jaoks majanduslikult otstarbekas.
Seetõttu on ka Eestis taimekaitsevahendite valik kesisem kui naaberriikides ja kuigi registreeritud vahendeid on meil ligi 400, on eri toimeaineid vaid 150. See tähendab, et põllumehe valik eri toimeviisiga vahendite kasutamiseks on märksa väiksem.
Vähelevinud kultuuridele napib taimekaitsetooteid
Eriti tõsine on see probleem just aiandustootjatel, sest vähelevinud ja väikese kasvupinnaga kultuuridele napib tooteid veelgi rohkem. Taimekaitsefirmad registreerivad taimekaitsevahendeid valdavalt põhikultuuridele, sh rapsile ja teraviljale, aga puu- ja köögiviljadele ning marjadele lubatud vahendite loetelu väheneb.
Üks lahendus on laiendada juba nõuetekohaselt hinnatud ja põhikultuuride turule lubatud vahendit ka vähelevinud ja väikese kasvupinnaga kultuuridel kasutamiseks.
Lihtsustatud korras kasutusala laiendamise puhul ei ole nõutud näiteks taimekaitsevahendi efektiivsuskatseid, niisamuti ei pea tasuma kasutusala laiendamise eest Eestis riigilõivu. Lisaks on lihtsustatud korras kasutusala laiendamist võimalik taotleda ka põllumajandusorganisatsioonil või professionaalsel kasutajal.
Taimekaitsevahendite kasutamise järelevalve sisaldab plaanilisi kontrolle ja proove nii taimikust kui ka toodangust ning seiresõite taimekaitsetööde kõrgajal. Kriitilisemad ajad on kevadine umbrohutõrje ja maakirbu tõrje rapsil, taimekaitsetööd õitsval taimikul ning sügisene glüfosaadi kasutamine.
Plaanilised kontrollid ja reageerimine vihjetele
Tänavu olidki järelevalves luubi all maasikad, raps ja glüfosaadi sügisene kasutamine. Seiresõidud võimaldavad kontrollijatel olla vahetult kursis maastikul toimuvaga ja vajadusel kohe sekkuda. Peale plaaniliste kontrollide tegeleme ka laekunud kaebuste ja vihjetega. Tänavu oleme saanud mitmeid päringuid näiteks elamute läheduses tehtavate taimekaitsetööde kohta.
2021. aasta kontrolliprioriteedid on taimekaitsevahendi kasutamise kontroll rapsikasvatuses, riskid mesindusele ja integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise tõhustamine. Samuti oli meie huviorbiidis maasikakasvatus.
Nagu varasematel aastatel, olid ka tänavu sagedasemad eksimused taimekaitsetunnistuse puudumine ja tehnilist kontrolli mitteläbinud pritsi kasutamine. Seetõttu soovitame varakult üle vaadata oma tunnistuste ja pritside kehtivused. Nii on piisavalt aega leida sobiv koolitus või planeerida seadme tehniline ülevaatus.
Kasutada tohib vaid Eestis registreeritud taimekaitsevahendeid
Põllumajandus- ja toiduamet on tänavu kahel korral tuvastanud turule mittelubatud taimekaitsevahendite kasutamise. Siinkohal on oluline meelde tuletada, et enne registrisse kandmist eelneb vahendi põhjalik hindamine, et nõuetekohasel kasutamisel oleks tagatud toote efektiivsus ja samas ohutus ümbritsevale. Turule mittelubatud vahendite puhul selline teadmine puudub ja nende kasutamine võib ohustada nii kasutajat, tarbijat kui ka keskkonda.
Keelatud vahendeid kiputakse vanast harjumusest kasutama
Eksimusi on olnud ka vahendite kasutustingimuste ja lubatud kasutusalade vastu. Näiteks Proteus OD, mis on laia kasutusalaga insektitsiid ja mida veel eelmisel aastal oli lubatud kasutada ka maasikakasvatuses. Seoses toimeaine tiaklopriidi keelustamisega ei ole käesolevast aastast see vahend enam turule lubatud. Kahjuks ei olnud kõik maasikakasvatajad muutustega kursis ja jätkasid Proteus OD kasutamist. Selliste vigade vältimiseks on enne kasutamist alati vaja veenduda, kas vahend on (endiselt) registris ja seda on lubatud kasutada soovitud kultuuril.
Ka sel aastal oleme tuvastanud õitsvate taimede pritsimist selleks mittelubatud vahendiga ja taimekaitsetööde tegemist veekaitsevööndis. Eestis kehtib üldine õitsvate taimede pritsimise keeld, välja arvatud juhul, kui taimekaitsevahendi pakendi märgistusel on lubav märge. Sel juhul on töid lubatud teha hilisõhtust varahommikuni. Veeseadusega on sõltuvalt veekogudest sätestatud veekaitsevööndid, millest kinni pidamine on kohustuslik kõigile taimekaitsevahendite kasutajatele.
Puudusi oleme tuvastanud ka arvestusepidamises – näiteks on kasutatud vahend jäänud põlluraamatusse märkimata või pole arvestust üldse peetud.
Sõltuvalt rikkumise sisust ja iseloomust juhime taimekaitsevahendi kasutaja tähelepanu puudustele, koostame puuduste likvideerimiseks ettekirjutuse ja teeme PRIA-le ettepaneku taotleja toetuse vähendamiseks. Sel aastal oleme tunnistanud kehtetuks ka ühe taimekaitsetunnistuse.
Tolmeldajate kaitse on endiselt oluline
Taimekaitsevahendite turule lubamisel ning kasutamise järelevalves mängib olulist rolli tolmeldajate kaitse.
Lisaks õitsvate taimede pritsimise keelule on tolmeldajate kaitseks osadele insektitsiididele, sõltuvalt toimeaine omadustest, kehtestatud täiendavad piirangud kasutamise kellaaegadele. Selleks, et maksimaalselt välistada selliste vahendite kokkupuudet tolmeldajatega, on neid kasutada lubatud ainult kell 22.00–05.00, seda ka juhul, kui töödeldaval alal ei ole õitsvaid taimi.
Eelmisest aastast on Euroopa Liidus keelustatud toimeaine dimetoaat, mille väärkasutamine oli enamikul juhtudel mesilaste hukkumise põhjus. Hea on tõdeda, et kõik nimetatud meetmed on ka vilja kandnud – sel aastal, nagu ka kahel eelneval aastal, ei ole meile teadaolevalt taimekaitse tõttu hukkunud ühtegi mesilasperet.
Hea teada
- Põllumajandus- ja toiduameti ülesanne on tagada, et taimekaitsevahendite kasutamisega ei kaasneks lubamatut ohtu inimeste ja loomade tervisele ega keskkonnale. Seetõttu teeb amet järelevalvet taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise ning nendega seotud tegevuse üle.
- Meil on lubatud müüa ja kasutada üksnes Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid. Kui vahend ei ole Eestis registreeritud või eriloa alusel kasutamiseks lubatud, siis ei või firma ega üksikisik seda maale tuua ei müügiks ega ka enda tarbeks.
- Taimekaitsevahendite turustamisel kasutatakse üha enam e-keskkonda ja seetõttu on ka järelevalve üha enam sinna suunatud. Taimekaitsevahendite internetist tellimisel tuleb kindlasti veenduda, et vahend on Eestis ametlikult registreeritud (kantud Eesti taimekaitsevahendite registrisse). Kui toodet registrist ei leia, siis järelikult seda Eestisse tellida ja siin müüa ega kasutada ei tohi.
