Istutatakse ikka kevadel ja raiutakse talvel. See teadmine on paljudesse inimestesse juurdunud. Oma metsa eest hoolitsemine tähendab aga palju muudki.
Mets vajab tähelepanu aasta ringi ning just oktoobris ja novembris on õige aeg kavandada talviseid raietöid, muuta noorendikud ulukikindlamaks ning mõelda järgmise aasta istutustöödele.
Talvised raietööd eeldavad ettevalmistusi
Kui metsaomanik on kaalunud raietööde tegemist, siis oktoober ja november on just õige aeg, et plaanid läbi mõelda. Erinevaid asju, millele tähelepanu pöörata, on väga palju. Esiteks – kas metsa kohta on olemas inventeerimisandmed ja metsamajanduskava ning kas need on kehtivad? Kui kehtivaid inventeerimisandmeid metsa kohta ei ole, siis saab metsaühistust vastavad tööd tellida. Järgnevalt tuleb uurida, kas, kust ja kui palju saab üldse metsa raiuda. Metsaühistu spetsialistidel on olemas põhjalik ülevaade erinevate tööstuste hindadest ja koos metsa andmetega saab selle alusel teha vajalikud otsused kavandatavate raiete kohta. Teine samm on metsateatise esitamine keskkonnaametile.
Raietööd eeldavad kokkuleppeid tööde tegijatega. Metsaühistul on olemas pikaajalised partnerid, kes teevad töid nii metsas kui ka maanteel. Enne raietööde algust peab tähelepanu pöörama veel mitmele asjale.
Raiete ettevalmistamisel on oluline raielangi piiride tähistamine. Nii on selgelt näha, kus raietöid tehakse ja kus mitte. Samuti tuleb ära märkida alles jäetavad seemne- ja säilikpuud. Tuleb hinnata, kas vajalik on ka alusmetsa raie, mida tavaliselt tehakse enne harvesteriga raiet. Tegeleda tuleb ka vajalike kooskõlastustega (näiteks naabermaaomanikud, transpordiamet jm), et tööd sujuksid. Kooskõlastuste hankimisega võib tegeleda metsaühistu, samuti võib ühistu korraldada vajaliku dokumentatsiooni puidu transportimiseks tööstustesse ning koondada omanikule vajaliku mahuarvestuse.
Metsakultuurid ja noorendikud vajavad ülevaatamist
Iga metsahiiglase elu algab pisikese taimena. Esimestel aastatel aga kasvavad rohttaimed istutatud metsataimedest palju kiiremini. Seega on enne suure lume saabumist oluline, et hiljuti rajatud metsakultuurid saaksid üle kontrollitud. Tuleb veenduda, et istutatud taimede peal ja ümber ei oleks väga suurt heina, mis lume tulekuga võib hakata puid lämmatama. Mahalangenud rohu all pääsevad puudele paremini kallale ka hiired. Kõige olulisem on sügisel puutaimede ümbert rohu niitmine või maha tallamine. Eelisjärjekorras tuleb see töö ette võtta valgusnõudlike puuliikide, nagu mänd ja kask, puhul.
Samuti on sügis õige aeg võimalike ulukikahjustuste ennetamiseks. Taimede kaitseks tasub kasutada ulukite peletusvahendeid ehk repellente. Eestis on levinud nii pritsitavad kui ka määritavad vahendid. Tõrjevahendid tuleb taimedele kanda kuiva ilmaga ja pärast tööde lõppu peab kuiva olema veel umbes 6–8 tundi.
Metsaomanikud on ulukitõrjeks kasutanud ka koduseid vahendeid, nagu näiteks pesuseep ja lambavill, kuid nende efektiivsuse kohta on teated vastuolulised.
Peletusvahenditest on näiteks Trico selline toode, mida saab kasutada ka kahjustuste vältimiseks põllumajanduses, eelkõige rapsi puhul. Trico on looduslik taimekaitsevahend, mille toimeaine on lõhna andev lambarasv. Metsades on Trico kasutusel metskitsede, hirvede ja põtrade tekitatavate kahjustuste vältimiseks okas- ja lehtpuudel. Sobivaim aeg pritsimiseks on septembris-oktoobris, aga kui temperatuur veel plusspoolel, siis ka novembris. Istikutel pritsitakse ladvakasvusid, vanematel puudel tüvesid. Vanematel puudel võib koorimise ja sarvesügamise tõrjeks pritsida tüvesid vastavalt vajadusele. Selleks, et moodustuks püsiv kaitsekiht, peab Trico täielikult kuivama.
Kui järgmise aasta kevadel tahad istutada, siis…
… on viimane aeg maapind ette valmistada. Tõsi, saab ka ilma, aga ettevalmistatud maapinnaga kaasneb mitmeid eeliseid. Esiteks on istutatud puutaimel vähem konkurente ja teiseks on hiljem lihtsam noort metsa hooldades puutaimi üles leida. Viljakates kasvukohtades tasub võimalusel maapind ette valmistada sirgete ridadena. Alternatiivina võib istutuskohad tikkudega märkida, et kergendada hilisemat taimede hooldamist, aga see on üsna ajamahukas töö. Lisaks arvesta, et viljakates kasvukohtades ettevalmistamata maapinnale rajatud metsakultuur vajab hiljem kindlasti rohkem hooldamist.
Selleks, et kevadel oleks, mida istutada, on mõistlik novembris-detsembris metsaühistu kaudu ära tellida vajalikud taimed. Metsaühistu korraldab oma liikmetele taimede ühishankeid, mis võimaldavad taimi saada parematel tingimustel ja suuremates kogustes. Metsaomanikud saavad taimetellimuse teha internetis vastaval vormil. Taime liigi ja tüübi – avajuurne või potitaim – valikul ning vajalike koguste hindamisel pea nõu metsaühistu spetsialistidega.
Tavaliselt istutatakse ühele hektarile 1500–3000 taime sõltuvalt istutatava taime eripäradest ja metsaomaniku soovidest. Taimi tellides tasub mõelda, kas istutatakse ise või vajatakse abi. Metsaühistuga varakult sõlmitud kokkulepe istutustööde korraldamiseks tagab abikäte ja tööriistade olemasolu.
Sügisel tellitud taimed jõuavad kevadel ühistutesse, kus need tellijatele laiali jagatakse. Kui taimede tellimine ja tööde tegemine on korraldatud ühistu kaudu, on lihtsam taotleda metsa uuendamise toetust, et uuendamisega seotud kulusid osaliselt katta.
