• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus

    Kas Eesti põllumajandus on roheline?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus

    Kas Eesti põllumajandus on roheline?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Stokker

Mil moel suurendada mulla süsinikuvaru?

autor: Karin, Kauer, Alar Astover, Eesti Maaülikool, mullateaduse õppetool
oktoober 2021
Kategooria: Keskkond, Põllumehe Teataja oktoober 2021
Süsinikupõllumajandus. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Viimasel ajal räägitakse palju süsinikupõllundusest, mille eesmärk on suunata põllumajandustootjaid kasutama praktikaid, mis aitavad atmosfääri süsihappegaasi (CO2) taimede vahendusel mulla püsiva orgaanilise aine koostisse siduda.

Nii on taim, muld ja tema orgaaniline aine muutumas osaks süsinikukaubandusest ning põllupidaja võib saada rahalist preemiat, kui suudab teatud aja jooksul oma mulla orgaanilise süsiniku varu suurendada. Veelgi olulisem ootusest otsest tasu saada peab olema arusaam, et mulla orgaanilisest ainest ehk huumusest sõltub suures ulatuses mulla toimekus ja tervis. See võiks olla esmane motivatsioon, miks kasutada süsinikupõllundust soodustavaid praktikaid. Kui selle eest saab veel boonust maailma kliima päästmise egiidi all, siis on mitu võitu korraga.

Mulla süsinikuvaru muutuse määrab tasakaal mulda mineva uue ja laguneva mulla orgaanilise aine koguse vahel. Kui mulda mineva orgaanilise aine kogus on suurem ära lagunenust, siis on süsinikubilanss positiivne. Seega on süsinikuvaru suurendamiseks kaks võimalust: suurendada mulda mineva uue orgaanilise aine kogust või pärssida olemasoleva orgaanilise aine lagunemist. Mulda minev orgaaniline aine ehk esmane süsinikusisend on peamiselt kohapealsed taimejäänused (taimejuured, põhk, haljasväetised), kuid sisendit saab suurendada ka väliste orgaaniliste väetistega, milleks võivad olla sõnnik, kompost ja ka biogaasi tootmise kääritusjääk.

Mida suurem on põllukultuuri saagikus, seda suurem on teatud tasemeni ka taimejäänustega mulda tagastatav orgaanilise aine kogus. Saagikust suurendavad optimaalse kasutuse puhul mineraalväetised, kuid need võivad soodustada ka olemasoleva orgaanilise aine lagunemist, mistõttu loodetav kasu mulla süsinikuvarule ei pruugi kõigis tingimustes avalduda. Tuleb arvestada, et kui taim-muld süsteemis on lämmastik või mõni teine toiteelement limiteerivaks teguriks, siis vähese saagiga kaasneb väiksem võimalus uut süsinikku mulda siduda, mistõttu on süsinikupõllunduses alati oluline tagada taimede tasakaalustatud toitumine. Teadlikul väetamisel on selles asendamatu roll.

Viljavaheldus on a ja o

Mulla süsinikubilansi tasakaalu tagamise nurgakivi on viljavaheldus ja mulda arvestav piisava mitmekesisusega külvikord. See parandab mulla struktuursust, taimede varustatust toitainete ja veega, vähendab umbrohtumist, pidurdab taimehaiguste ja kahjurite levikut (väheneb ka vajadus taimekaitsevahendite järele) ja suurendab bioloogilist mitmekesisust. Lisaks väheneb saagiikalduse risk ja suureneb saagikindlus (vastupidavus) ekstreemsetes (nt põud) tingimustes. Positiivset mõju suurendavad külvikorras kasvatatavad vahekultuurid ja haljasväetised, mis suurendavad lisaks mulda minevat süsinikukogust. Kui vahekultuurid külvatakse sügisel ja kasvatatakse üle talve, siis toimivad need ka talvise taimkatte eest.

Mitmeaastased taimed

Positiivset mõju nii üldistele mullaomadustele kui ka mulla süsinikuvarule avaldab külvikorras mitmeaastaste taimede kasvatamine (nt lühiajalised rohumaad), mis vähendab harimisintensiivsust ja sellest tingitud mulla orgaanilise aine kadu. Rohumaade rajamisel tuleks eelistada liblikõieliste-kõrreliste seemnesegusid, sest nendega vähendatakse vajadust mineraalse lämmastikväetise järele.

Põllumaade viimine püsirohumaade alla on eriti efektiivne, kui seda rakendatakse muldadel, mis on kaotanud eelneva harimise käigus osa oma esialgsest ja konkreetsele mullale iseloomulikust süsinikuvarust ja on ka muude näitajate poolest kahjustunud (tihenemine, struktuursuse vähenemine). Viljakatel põllumuldadel ei pruugi maakasutuse muutuse positiivne mõju mulla süsinikuvarule avalduda.

Mulla võime süsinikku siduda sõltub algsest süsinikuvarust, sest igal mullal on talle omane süsiniku sidumise/hoiuvõime, mis on seotud peamiselt saviosakeste sisaldusega ja niiskusrežiimiga mullas. Kui muld on orgaanilise ainega (süsinikuga) küllastunud, siis täiendav sidumine mulda aja jooksul väheneb. Suure algse süsinikuvaruga liigniiskete muldade kuivendamine kiirendab orgaanilise aine lagunemist. Samas peab aru saama, et kuivendus tagab paljudel juhtudel mulla parema sobivuse enamiku põllukultuuride viljelemiseks. Näiteks kuivendatud madalsoomullad on väga suure süsinikuvaruga, ent samas õrnad ja võivad põllukülvikorras kasutamisel kaotada märgatava osa oma algsest rikkusest. Nende viimine põllukülvikorrast püsirohumaade alla on tõenäoliselt üks tõhusam viis vähendada mulla orgaanilise aine kadu.

Mulla orgaanilise aine lagunemist saab pärssida, kui vähendada mullaharimise intensiivsust. Kõige intensiivsem on mulla iga-aastane kündmine ja freesimine ning nendega võrreldes on minimeeritud harimisviisid üldiselt mullasõbralikumad. Samas on mullaharimise viiside võrdlevad uuringud andnud vastakaid tulemusi. Minimeeritud harimisel suureneb süsinikuvaru märkimisväärselt küll pindmises 0–10 cm mullakihis, kuid kogu huumuskihi arvestuses ei pruugi varu suurenemine võrreldes künniga aset leida.

Agrometsandusest võib abi olla

Põllumajandusmaade süsiniku sidumist saab mõjutada agrometsanduse rakendamisel, mis tähendab puude ja/või põõsaste ribade rajamist nii põllu- kui rohumaadele kas põldudele või põlluäärtesse. Peamine mõju seisneb selles, et puud ja põõsad seovad võrreldes põllukultuuridega ja rohumaataimedega pikaajaliselt oluliselt rohkem süsinikku maapealsesse biomassi. Suureneb ka maa-alune biomass ja süsinikusisend mulla orgaanilisse ainesse.

Agrometsanduse mõju süsiniku sidumisele on siiski keeruline hinnata, sest see sõltub puude/hekkide ribade osakaaludest kogu põllu- või rohumaa pindalast, puude-põõsaste istutustihedusest ja kestvusest, samuti puu- ja põõsaliikidest.

Prognoosid näevad ette aasta keskmise temperatuuri ja sademetehulga tõusu. Nende tegurite kombinatsioon soodustab orgaanilise aine lagunemist. Kao kompenseerimiseks on vaja suurendada mulda mineva orgaanilise aine kogust. On hinnatud, et globaalselt on põllumajanduslikus kasutuses olevad mullad kaotanud 30–50% oma esialgsest süsinikuvarust. See näitab, et mullad on võimelised siduma suurt kogust süsinikku, vähendades CO2 sisaldust atmosfääris.

Eri praktikate mõju hindamiseks tuleks esmalt kaardistada, kui palju on Eestis põllumajanduslikus kasutuses olevaid muldi, mis on kaotanud osa mullaliigile iseloomulikust süsinikusisaldusest. Eesti Maaülikool osaleb koos Põllumajandusuuringute Keskusega Horisont2020 projektis EJP Soil. Selle raames koostatakse põllumuldade süsinikuvaru ja süsiniku täiendava sidumisvõime kaardikihid. Oma külvikorra huumuse ja süsinikubilanssi on võimalik arvutada ka maaülikoolis välja töötatud kalkulaatoriga, mille tulemid on peagi kättesaadavad e-Agronomi põllutarkvara kasutajatele.

Sildid: Eesti Maaülikoolkeskkondmuldsüsinikupõllundus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Metsa, metsa!

Järgmine artikkel

Mets vajab omaniku tähelepanu aasta ringi

Seotud artiklid

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus
Arvamus

Kas Eesti põllumajandus on roheline?

august 2023
Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste eriplaneeringu materjalid on tutvusmiseks üles pandud. Allikas: Skepast ja Puhkim
Keskkond

Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste eriplaneeringu materjalide avalik väljapanek

august 2023
Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats
Arvamus

Ilm meid toidab

juuli 2023
Anna linnukahjudest teada. Põllule maanduv haneparv suudab lühikese ajaga suurt kahju teha. Foto: Visualhunt/Hari K Patibanda
Keskkond

Üleskutse põllumeestele: Anna linnukahjudest kindlasti teada!

aprill 2023
Järgmine artikkel
praegu on paras aeg planeerida oma metsa sügised tööd ja valmistuda kevadiseks metsaistutuseks. Taimede kaitsmiseks ulukite eest on üks variant taimede pritsimine ulukitõrjevahendiga. Foto: Metsaühistu

Mets vajab omaniku tähelepanu aasta ringi

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja september 2023

Sisuturundus

Eesti lihaveisekasvatajad herefordi tõu kodukohas. Foto: Triin Hallap

Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

august 2023
Linery Estonia. Lely Astronaut A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

august 2023
Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.