Selleks, et jõuda kohta, kus aeg peatub ja hing on rahul, pole vaja teise maailma otsa minna. Isegi lennukipiletit pole mõtet osta, sest vaid mõnetunnise sõidu kaugusel Tallinnast asub imeilus koht, kus serveeritakse maailmas auhinnatud veine, pakutakse toitu, mis esindab eri maade maitseelamusi, ning vaadet nõlvadele, mis meenutavad pigem Itaaliat kui Eestit. Lisaks kasvavad seal viinamarjad, oliivipuud ja isegi 75-aastane aaloe. See on Murimäe Veinikelder.
Kõik algas natuke vähem kui kümme aastat tagasi, kui perre võetud kuldne retriiver Muri sai trahvi vales kohas ujumise eest. „Ta käis avalikus rannas ujumas ja sai viis eurot trahvi,“ ütleb Murimäe Veinikeldri perenaine Janika Ilves ning lisab, et just siis sai alguse mõte, et koeral võiks olla võimalus trahvi saamata ujumas käia. Ja mis seal salata, endalgi oleks hea ennast nädalalõppudel laadimas käia.
Nii alustaski toona veel Tartus elanud ja aiandusäriga tegelenud pere maakodu otsinguid. „Eks ajutised asjad kipuvadki olema just need kõige püsivamad. Muri sai järve ja meie saime abikaasaga töökohad,“ ütleb Janika.
Viltune maa ja võsa
2012. aastal leitigi Otepää vallas, Truuta külas võssa kasvanud maakoht. „Pidasime auto maakivimüüride juures kinni ja uurisime heina niitvalt tulevaselt naabrinaiselt lähemalt. Tuli välja, et kuus hektarit on müügis, millesse mahtus ka piir järvega ja imetlusväärsed nõlvad. Otsisime maaomaniku ülesse ja varsti tegime tehingu.“
Janika ütleb, et esialgu nad nõlvades midagi imetlusväärset siiski ei näinud. „Naersime, et isegi kartulit pole kuhugi maha panna, sest igal pool on maa viltu.“ Kutsikaeas Muri tegi aga koerustükke. Kui pererahvas istutas maja ette ühe viinapuu, siis näris Muri selle tükkideks. Järgmisel aastal hakkasid näritud viinapuu pistikud siin-seal aga kasvama. „Siis oli meil selge, mida selle järsu nõlvaga teha tuleb,“ meenutab Janika.
Tänaseks kasvab viinapuid nii nõlvadel kui ka kahes suures kasvuhoones. Kasvuhooned on Janika sõnul kindla peale minek, sest annavad igal aastal kindla saagi, umbes 800 kilo. Murimäe veinitalu viinamarjad maitsevad kõigile ja neid tuleb kaitsta nii lindude, herilaste, karude kui ka rebaste eest. Need viimased on kõige kavalamad ja võivad marjad tühjaks lutsutada ka võrgu alt.
Kuigi ostetud said veinisordid, siis üks sort osutus hoopis söögimarjaks. „Ostsime veinisordi pähe, kuid tuli välja, et on hoopis midagi muud,“ ütleb Janika. See sort pakub mõistagi talu külastajatele palju huvi ning perenaine võtab tihti külaliste saabumisel ühe kobara viinapuu küljest ja annab Murimäe viinamarju lahkelt maitsta. Janika käib külalistega läbi nii kasvuhooned, imelise nõlva kui ka kogu veinitootmise protsessi. Selleks, et kõike oma silmaga näha, on vaja vaid oma külastus kodulehel registreerida.
Glämping ja maailma maitsed
Murimäe Veinikeldris ollakse innovaatilised ja nii võib kodulehelt leida näiteks nii kontaktivaba kui ka veebipõhise veinidegustatsiooni. Aga see pole kaugeltki kõik. Murimäel korraldatakse ka kontserte, seal on võimalus kogeda glämpingut või ööbida spetsiaalses külaliskorteris, samuti on suvel avatud suvekohvik. Regulaarselt korraldatakse ka mitmesuguste maade teemalisi õhtusööke. Hiljuti toimusid näiteks Mehhiko, Provence’i ja Gruusia maitseküllased õhtud. Perenaine ise selles kõiges mingit erilist innovatsiooni ei näe. „Need teenused on kõik omavahel seotud ja meie jaoks väga loogilised. Tahame teha nii, et endal oleks huvitav, siis on külastajatel ka.“
Lisaks avaldab ta, et plaan on hakata lähitulevikus tegema ühe viinamarja põhiseid õhtusööke: „Tahame näidata, kui erinev võib olla ühest ja samast viinamarjast tehtud vein.“ Külalistele meeldib Murimäel väga. Imeline vaade nõlvadele, suurepärane sisedisain koos ehtsate oliivipuude ja 75-aastase aaloega tekitavad tahes-tahtmata tunde, et oled puhkusereisil.
Viinamarjad – mitte vaid veiniks
Janika on ka ise suur kokandushuviline ja seepärast on ta proovinud ka viinamarja lehti maitseelamustena kasutada. Ja seda päris edukalt! Näiteks on Murimäe menüüs viinamarjalehtede pesto. See ei ole salaretsept. Janika on lahkelt nõus jagama selle koostisaineid. „Juust, õli, pähklid ja viinamarjalehed. Pähklitena kasutame peamiselt india pähkleid ja vahekorrad segan kokku oma äranägemise järgi,“ ütleb ta. Janika sõnul saab viinamarjalehtedest ka suurepärast taimeteed teha. „Uskumatu on see, et erinevatest sortidest tuleb erineva maitsega tee. Maitselt on see peamiselt puuviljane, meenutades vaarikat ja õuna,“ ütleb ta.
Murimäe toodangut jaemüügist ei leia. Janika selgitab:. „Meil on kogused nii väiksed ja need ostetakse meil kohapealt suuresti ära. Suured jaeketid pakuvad väiketootjatele tihti ka karme tingimusi. Me usume, et kogu tegemine peab fun olema. Ei saa olla nii, et teeme hambad ristis tööd selleks, et suurketi tellimust täita.“
Murimäe veinid on aga klass omaette. Näiteks kannab kaks neist märgist „Aasta vein 2021“. See saadi Eestis korraldatud veinivõistlusel, kus omavahel võtsid mõõtu veinid Itaaliast Austraaliani ja sommeljeed hindasid veine pimedegustatsioonil. Samuti said Murimäe veinid sellel aastal Eesti-Läti-Leedu maavõistlusel „Baltic Cup“ kaks esikohta ja ühe kolmanda. Tundub, et fun’iga saavutab nii mõndagi.
Hea teada
- Agroturism on põllumajandustootmise ja turismi kombinatsioon, mis pakub võimalust külastada talusid või teisi põllumajanduslikke ettevõtteid, kogeda maaelu ja maal elamise viise ning lüüa kaasa igapäevases talutöös. Agroturismi arendamist alustas Eestimaa Talupidajate Keskliit 2018. aastal.
- Agroturismiteenust saab pakkuda vaid ettevõte, kelle põhitegevusala on põllumajandus- või kalandustoodete valmistamine.
- Agroturismi eesmärk on pakkuda väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele turismiteenuse osutamisega lisasissetuleku võimalust ning seejuures ka luua uusi turustamiskanaleid. Agroturismil on oluline roll põllumajanduse tutvustamisel ja populariseerimisel.
- Agroturismi märki kandvatele taludele kehtivad nõuded ja reeglid, mille täitmist kontrollib Eestimaa Talupidajate Keskliit.
