Viimasel neljal aastal on palju arutletud Eesti põllumajanduse tuleviku üle. Vabariigi valitsus on vastu võtnud Eesti põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava (PõKa) aastani 2030. Põllumajanduskoda sai valmis arengukava Eesti põllumajandus ja toit (EPT) 2030. Pisut rohkem kui aasta pärast algab EL-i ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uus programmperiood ja käivituvad ÜPP strateegiakava sekkumised, mille väljatöötamisega on tegeletud pea kaks aastat.
Kuigi nii riiklik kui ka erasektori arengukava pakuvad hulga tegevusi Eesti põllumajandus- ja toidusektori arendamiseks, ei ole neil tegevustel otseselt küljes ei eelarvet ega tingimusi. Seevastu ÜPP strateegiakava on just see, kus on igal sekkumisel ka eelarve ja toetuse andmise tingimused. Seega on asi palju konkreetsem.
Põllumajanduspoliitika rõhuasetused muutuvad
ÜPP uue programmperioodi algus langeb kokku EL-i rohepöörde algusega. Seetõttu on ootuspärane, et ka ÜPP rõhuasetused muutuvad. Etteruttavalt ja üldistades võib öelda, et uus ÜPP strateegiakava paneb senisest enam rõhku väiksemate põllumajandustootjate toetamisele, pakub stiimuleid taimekaitsevahendite kasutamise vähendamiseks, mulla ja vee kaitseks, elupaikade hoidmiseks ja loomiseks, ning pöörab enam tähelepanu loomatervisele ja heaolule.
Kuna uueks perioodiks on ÜPP strateegiakavas 46 sekkumist, millest osa sisaldab ka toetusi lisategevuste eest, on keeruline kogu strateegiakava terviklikult hoomata ja selle mõjusid eri osalistele hinnata (sama häda kummitab ka EL-i „Talust toidulauale“ strateegiat).
Artikkel annab ülevaate, kuidas võivad muutuda piimatootjate, teraviljakasvatajate ja lihaveisekasvatajate toetused võrreldes 2020. aastaga. Analüüsis on kasutatud PRIA andmeid 2020. aastal otsetoetuste ja maaelu arengukava ühikutoetuste (keskkonnatoetuste) määramise ja registris olnud põllumajandusloomade kohta. FADN-i tootmistüüpide määramise metoodika abil leiti, millisesse FADN-i tootmistüüpi iga toetuse saaja kuulus ja milline oli ta standardtoodang rahalises vääringus. Igale toetuse saajale leiti hinnanguline ÜPP strateegiakava toetuste summa, kui ta taotleks uuel perioodil sarnaseid toetusi nagu 2020. aastal. Näiteks keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetuse saajate puhul eeldati, et nad saavad KSM-i ka uuel perioodil jne.
Analüüsist jäeti välja uued vabatahtlikud sekkumised, millel võib olla oluline mõju, kuid mille taotlemist on keeruline prognoosida: nt loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus.
Analüüsis jagati iga tootmistüübi tootjad samadesse põllumajandusmaa ja karja suurusgruppidesse nagu kasutab FADN. Samuti analüüsiti eraldi tava- ja mahetootjaid. Lõpuks leiti uute toetuste hinnanguline mõju ettevõtjatulule, mille võrdlusbaasiks võeti aastate 2017–2019 keskmine.
ÜPP strateegiakava toetused piimatootjatele
Analüüsiti 494 piimatootmisele spetsialiseerunud ettevõtte andmeid, kellel oli 2020. aastal kokku 64 698 piimalehma, kes kasutasid 170 386 ha põllumajandusmaad ja said 43,0 mln eurot otse- ja keskkonnatoetusi.
2020. aastal moodustas piimatootjate toetustest suurima osa (63%) ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus. Piima üleminekutoetuse ja piimalehma kasvatamise otsetoetuste osa oli 15%, KSM-toetuse osa 12%, loomade heaolu toetuse osa 3% ning mahepõllumajandusele ülemineku ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuste osa 2%. Kõik muud toetused moodustasid 5%.
Erinevate tootmistüüpide ja suurusgruppide toetustasemete võrdlemiseks on saadud toetused jagatud kasutatava põllumajandusmaa pindalaga. Jooniselt 1 selgub, et 2020. aastal jäi tavatootjatest piimatootjate toetustase vahemikku 236 eurot/ha (> 300 piimalehmaga ettevõtted) kuni 296 eurot/ha (50–100 piimalehma). Mahetootjatel oli keskmine toetustase 310 eurot/ha (100–300 piimalehma) kuni 370 eurot/ha (50–100 piimalehma).
ÜPP strateegiakava toetuste puhul kasvab tavatootjate rühmas keskmine toetus märkimisväärselt (36–41%) kuni 100 piimalehmaga ettevõtetele. Ka 100–300 piimalehmaga karjade keskmine toetus suureneks 9%, kuid enam kui 300 piimalehmaga karjades väheneks 24%. Mahetootjate keskmine toetus suureneks kõikides suurusgruppides ja kasv jääks vahemikku 21–26%. Jooniselt 2 näeb, kuidas muutuks ÜPP strateegikakava toetuste puhul piimatootjate keskmine ettevõtjatulu ettevõtte kohta. Alla 100 piimalehmaga ettevõtetes suureneks ettevõtjatulu 46–68%, 100–300 piimalehmaga ettevõtetes 10% ja enam kui 300 piimalehmaga väheneks 52% (u 87 000 eurot ettevõtte kohta). Mahetootjate ettevõtjatulu suureneks keskeltläbi 32%.
Nendes piimatootmisettevõtetes, mille toetused väheneks, peeti 2020. aastal 48 578 piimalehma (73% analüüsitud ettevõtete piimalehmade koguarvust) ja kasutati 123 026 ha maad (72%).
ÜPP strateegiakava toetused teraviljakasvatajatele
Analüüsiti 2298 teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamisele spetsialiseerunud ettevõtte andmeid, kes kasutasid 2020. aastal kokku 423 682 ha põllumajandusmaad ja said 86,5 mln eurot otse- ja keskkonnatoetusi. 2020. aastal moodustas teraviljakasvatajate toetustest suurima osa (76%) ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus. Viimase osakaal oli 14% ning mahepõllumajandusele ülemineku ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuste osa 6%. Kõik muud toetused kokku moodustasid 4% teraviljakasvatajate toetustest.
Jooniselt 3 selgub, et 2020. aastal jäi tavatootjatest teraviljakasvatajate toetuste tase vahemikku 173 eurot/ha (< 40 ha maakasutusega ettevõtted) kuni 202 eurot/ha (> 400 ha). Mahetootjatel oli keskmine toetus 242 eurot/ha (> 400 ha) kuni 273 eurot/ha (< 40 ha). ÜPP strateegiakava toetuste puhul kasvab tavatootjate rühmas keskmine toetus ainult suurusgrupis 40–100 ha (37%). Teistes suurusgruppides väheneb keskmine toetus 5–25%. Mahetootjate puhul suureneks keskmine toetuste tase kõikides suurusgruppides ja kasv jääks vahemikku 7–46%.
Jooniselt 4 selgub, et 40–100 ha maakasutusega tavaviljelejatest teraviljakasvatajate ettevõtjatulu suureneks 37%. Teistes suurusgruppides ettevõtjatulu väheneks, kõige enam > 400 ha maakasutusega teraviljakasvatajate puhul (56% ehk 41 511 euro võrra). Mahetootjate ettevõtjatulu suureneks erinevates suurusgruppides 13–99%. Suhteline kasv oleks suurim 40–100 ha mahetootjate puhul (99% ja 7248 eurot). Need teraviljakasvatajad, kelle toetused väheneksid, kasutasid 2020. aastal 311 080 ha põllumajandusmaad (73% analüüsitud teraviljakasvatajate põllumajandusmaast).
ÜPP strateegiakava toetused lihaveisekasvatajatele
Analüüsiti 1008 lihaveiste kasvatamisele spetsialiseerunud ettevõtte andmeid, kelle karjades oli 2020. aastal kokku 22 602 ammlehma, kes kasutasid 123 301 ha põllumajandusmaad ja said 24,3 mln eurot otse- ja keskkonnatoetusi. 2020. aastal moodustas lihaveisekasvatajate toetustest suurima osa (61%) ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus. Mahepõllumajandusele ülemineku ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuste osa oli 19%, pool-loodusliku koosluse (PLK) hooldamise toetuse osa 12% ning ammlehmatoetuse osa 3%. Kõik muud toetused kokku moodustasid 6%.
Nagu mainitud, on lihaveisekasvatuse eripära PLK-de hooldamine. 24% analüüsitud lihaveisekasvatajatest sai ka vastavat toetust. Seepärast on analüüsimisel eristatud PLK-ta ja PLK-ga ettevõtted. Kui piima- ja teraviljakasvatuses on suuremad ettevõtted valdavalt intensiivsema tootmisega, st standardtoodangu väärtus ha kohta on suurem ja toetuste suhe standardtoodangu väärtusesse väiksem, siis lihaveisekasvatuses on suurema maakasutusega ettevõtted ekstensiivsema tootmisega ja suurema toetuste suhtega standardtoodangu väärtusesse.
Jooniselt 5 selgub, et 2020. aastal jäi tavatootjatest PLK-ta lihaveisekasvatajate toetuste tase vahemikku 91 eurot/ha (> 400 ha maakasutusega ettevõtted) kuni 207 eurot/ha (< 40 ha). PLK-ta mahetootjate puhul oli keskmine toetuste tase 235 eurot/ha (> 400 ha) kuni 275 eurot/ha (< 40 ha). PLK-ga lihaveisekasvatajate keskmine toetuste tase ühe hektari suhtes on pisut madalam: tavatootjate puhul vahemikus 120–195 eurot/ha ja mahetootjate puhul 179–264 eurot/ha.
ÜPP strateegiakava toetuste puhul kasvab PLK-ta tavatootjate rühmas keskmine toetustase kõige enam suurusgrupis 40–100 ha (48%). Alla 40 ha ettevõtetes väheneb keskmine toetus 5% ja enam kui 100 ha ettevõtetes kasvab 5–9%. PLK-ta mahetootjate puhul on keskmise toetuste kasv suurem suurusgruppides 40–100 ha (47%) ja 100–400 ha (23%). Alla 40 ha ja üle 400 ha PLK-ta mahetootjate keskmine toetus kasvab vastavalt 9% ja 2%. Ka PLK-ga mahetootjate puhul kasvab keskmine toetus enam suurusgruppides 40–100 ha (33%) ja 100–400 ha (27%).
Jooniselt 6 selgub, et suhteliselt kõige enam kasvab 40–100 ha maakasutusega lihaveisekasvatajate ettevõtjatulu ja väheneb alla 40 ha maakasutusega lihaveisekasvatajate ettevõtjatulu. Üle 400 ha tavatootjate puhul jääb ettevõtjatulu negatiivseks ka ÜPP strateegiakava toetuste korral, kuid selles suurusgrupis on probleemiks väga madal loomkoormus ehk tõsiasi, et ühe hektari kohta teenitakse turult väikest sissetulekut.
Need lihaveisekasvatajad, kelle toetuste tase väheneks, kasvatasid 2020. aastal 5214 ammlehma (21% analüüsitud lihaveisekasvatajate ammlehmadest) ja kasutasid 25 855 ha põllumajandusmaad (23% analüüsitud lihaveisekasvatajate põllumajandusmaast).
Kes võidavad uuest ÜPP strateegiakavast?
ÜPP strateegiakava soosib enim 40–100 ha maakasutusega ettevõtteid, seda eelkõige täiendava ümberjaotava sissetulekutoetuse kaudu. Piimatootmises ja lihaveisekasvatuses jaotavad toetusi väiksemate ettevõtete kasuks ka põllumajandustootmisega seotud piima- ja ammlehma kasvatamise toetused.
Artiklis käsitletud piimatootjad, teraviljakasvatajad ja lihaveisekasvatajad kasutasid 2020. aastal 717 369 ha põllumajandusmaad. Ettevõtjad, kelle toetused uuel perioodil vähenevad, kasutasid sellest maast 64%. Tõsi uuel programmperioodil lisandub uusi toetusi ja toetatavaid tegevusi, mis tõenäoliselt siin arvutatud keskmisi pisut kergitavad. Samas peaks nad katma nendega seotud tegevuste elluviimisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajääva tulu.
Seega, kuigi paljude ÜPP strateegiakava ettevalmistamisega seotud osaliste jaoks on tänavu sügisel üks põhiteema olnud „eelarve Excel“, on strateegiliselt olulisem see, kuidas rohepöörde tingimustes suurendada turult teenitavat tulu ja lisandväärtust. Selleks tuleks aga pilk suunata ühikupõhistelt sissetuleku- ja keskkonnatoetustelt teistele (toetatavatele ja mittetoetatavatele) tegevustele.
