• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Metsaomanike toetusi jagub seinast seina - Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe annab ülevaate erametsaomanike toetustest. Foto: Shutterstock

    Toetusi jagub seinast seina

    Eesti toiduga isevarustatus

    Kas suudame ise oma toidulaua katta?

    Seakasvataja Aare Kalson nendib, et kuigi maaeluministri juures toimunud ümarlaual soovitati sisendhindade tõusuga toimetulekuks efektiivsemalt toota, on tema arvutuste järgi praegu kõige efektiivsem seakasvatusega mitte tegeleda. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia /Scanpix

    Põllumehed peavad kohanema uue reaalsusega

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus valiti Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA asepresidendiks. Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuarutelude kolm dilemmat.Foto: EPKK

    Sõda paneb mõtlema toidujulgeolekule

    2021. aasta parima piimakarjakasvataja aunimetuse pälvinud Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil Kõpu PM OÜ-s. Foto: Kenno Soo / Ekspress Meedia

    Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil

    Erakorraline toetus piima- ja sealihasektorile. 12 miljonit lubatud, aga kättesaamisega läheb aega. Foto: Shutterstock

    Erakorralise toetusraha saab sügiseks kätte

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Metsaomanike toetusi jagub seinast seina - Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe annab ülevaate erametsaomanike toetustest. Foto: Shutterstock

    Toetusi jagub seinast seina

    Eesti toiduga isevarustatus

    Kas suudame ise oma toidulaua katta?

    Seakasvataja Aare Kalson nendib, et kuigi maaeluministri juures toimunud ümarlaual soovitati sisendhindade tõusuga toimetulekuks efektiivsemalt toota, on tema arvutuste järgi praegu kõige efektiivsem seakasvatusega mitte tegeleda. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia /Scanpix

    Põllumehed peavad kohanema uue reaalsusega

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus valiti Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA asepresidendiks. Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuarutelude kolm dilemmat.Foto: EPKK

    Sõda paneb mõtlema toidujulgeolekule

    2021. aasta parima piimakarjakasvataja aunimetuse pälvinud Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil Kõpu PM OÜ-s. Foto: Kenno Soo / Ekspress Meedia

    Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil

    Erakorraline toetus piima- ja sealihasektorile. 12 miljonit lubatud, aga kättesaamisega läheb aega. Foto: Shutterstock

    Erakorralise toetusraha saab sügiseks kätte

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Kubota heinatehnika

Kaua tehtud, kaunikene?

autor: ROOMET SÕRMUS, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees
oktoober 2021
Kategooria: Arvamus, Põllumehe Teataja oktoober 2021
Põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus vaeb uue ühise põllumajanduspoliitika plusse ja miinuseid. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Oleme üle kahe aasta valmistunud uue ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamiseks alates 2023. aastast.

Tõsi, uus periood algas juba tänavu, aga nagu ikka suurte muutustega, sünnivad kokkulepped visalt ja selgi korral ei saanud ÜPP reformiks vajalikud määrused õigeks ajaks valmis. Teisalt on see hea – nagu näha, on põllumajandustootjad võitnud enne drastilisi muutusi täiendavat hingetõmbeaega.

Vaatamata uue poliitika suurele hilinemisele oleme siseriiklikku kava tehes kobanud viimase ajani pimeduses, sest olulised põhimõtted lepiti kokku alles sel suvel. Täit selgust uute reeglite ja nõudmiste kohta pole tänaseni. Näiteks on üsna udune arusaam, milliseks kujunevad põhisissetulekutoetuse baasnõuded või kui suur on Eesti keskmine põllumajandusettevõte?

Mida uus ÜPP toetab?

Oleme arengukavas „Eesti põllumajandus ja toit 2030“ kokku leppinud, et Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime tugineb meie põllumajandusmaa ja keskkonna oskuslikul ja säästlikul kasutamisel, et toota toitu nii oma inimestele kui ka ekspordiks, ning pakkuda tööd maapiirkondades. Uue ÜPP kava puhul kujuneb põhiliseks küsimuseks, kas kava toetab Eesti põllumajanduse arengut ja aitab kindlustada kodumaise toidutootmise kestlikkust ja konkurentsivõimet? Kas see aitab suurendada meie põllumajanduse ja toidusektori väärtusahelas loodud lisandväärtust?

Praegu on mitmes loomakasvatusharus kõneks, kuidas kasvanud kulude ja madalate müügihindade tingimustes lühiajaliselt vastu pidada. Selles vastupidamise valemis on oluline komponent ka usk ja lootus, et lisaks turuolukorra paranemisele, toidutööstuse efektiivsuse kasvule ja paremale võimele turult rohkem raha teenida toetab ka tuleviku ÜPP üha uute ning aina ambitsioonikamate (keskkonna)eesmärkide saavutamist.

Salva traktor
Põllumajanduse rohepööret odava piimaga ei saavuta. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. Foto: EPKK
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. Foto: EPKK

Põllumajandus on ju teatavasti maraton, mitte sprint. Soetatud maa peab põllumeest ja tema peret teenima põlvest põlve. Laut ehitatakse mitmekümneks aastaks. Seetõttu on väga oluline, et uus ÜPP strateegiakava julgustaks põllumehi tööd jätkama ja tegema pikaajalisi investeeringuid tootmise nüüdisajastamiseks ja keskkonnasäästlikumaks muutmiseks. Praegu terendab aga oht, et nii see pole.

Suuremate tootjate tulu kukub

Millist usku sisendab üle 300-pealiste piimakarjade pidajatele ÜPP strateegiakavast vastu vaatav perspektiiv, et nende ettevõtjatulu väheneb ainuüksi toetuspoliitika mõjul üle 50%? See tähendab ebakindlat väljavaadet ettevõtetele, kus peetakse üle 70% meie piimakarjast. Sarnase küsimuse esitavad endale üle poole meie maast majandavad põllukultuuride kasvatajad, kel samuti terendamas üle 50% ettevõtjatulu langus. Kulmu kortsutavad ka pisut suuremate karjadega lihaveisekasvatajad, kellel pole kasutada poollooduslikke kooslusi või võimalik mahetootmisele üle minna. Just sellised mured koorusid maaülikooli teadlase Ants-Hannes Viira analüüsist kavandatud ÜPP meetmete kohta.

Toetuste suunamine väiksematele ettevõtetele pole meie põllumajanduspoliitikas midagi uut, seda on tehtud ka eelmistel eelarveperioodidel. Toetuste ümberjaotamine on kantud eesmärgist, et tegevust jätkaksid ka ekstensiivselt majandavad ettevõtjad ja needki väiksemad majapidamised, kes turutingimustel vastu ei peaks. Tundub, et uues strateegiakavas on sissetulekutoetuste kärpimisel ja raha ümberjaotamisel tasakaalupunkt siiski ületatud, mis võib anda tagasilöögi Eesti toidutootmisele tervikuna. Eriti seetõttu, et sissetulekutoetuste kärpimist ei suuda tasakaalustada mõistlike tingimuste ja motiveerivate toetusmääradega keskkonnameetmed.

Koda on esitanud maaeluministeeriumile ettepanekud, kuidas kõige sihipärasemalt toetada väiksemate ettevõtete sissetulekuid looma- ja kultuuripõhiste seotud toetuste kaudu, aga seejuures kindlustada ka Eesti põllumajanduse konkurentsi- ja ekspordivõime ning maapiirkondades töökohtade säilimine.

ÜPP strateegiakava vajab enne lõplikku heakskiitu peenhäälestamist, et võiksime enam-vähem rahulikult tõdeda: kaua tehtud, kaunikene!

Sildid: EPKKkolumnpõllumajanduspoliitikastrateegiakavaÜPP
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

ÜPP strateegiakava toob kaasa toetuste ümberjaotamise

Järgmine artikkel

Raido Allsaar, parim rukkikülvaja

Seotud artiklid

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus valiti Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA asepresidendiks. Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuarutelude kolm dilemmat.Foto: EPKK
Arvamus

Sõda paneb mõtlema toidujulgeolekule

aprill 2022
Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kerli Ats: meil on aeg üle vaadata Eesti isevarustatuse tase nii toidu- kui ka energiatootmises. Foto: Shutterstock
Arvamus

Peame liikuma toidu ja energiaga isevarustatuse poole

märts 2022
Rohepööre peab tagama, et tuba oleks soe, laual leib ja ökosüsteemid toimimas, kirjutab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe kolumnis. Priit Põlluäär, Keskühistu Eramets tegevjuht
Euroopa Liit

Rohepööramise pimedad kurvid

detsember 2021
Huvikaitse. Roomet Sõrmus ja Ene Kärner 2011. aastal meeleavaldusel Brüsselis. Foto: EPKK
Euroopa Liit

Huvikaitse: vaikselt koridorides ja kõlavalt meedias

oktoober 2021
Järgmine artikkel
Parim rukkikülvaja 2021 Raido Allsaar. Foto: Julia-Maria Linna

Raido Allsaar, parim rukkikülvaja

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja aprill 2022

Sisuturundus

Maaelu arengukava. Antibiootikumide vastutustundlik kasutamine tagab nende toimivuse tulevikus. Foto: Shutterstock

Antibiootikumide vastutustundlik kasutamine tagab nende toimivuse tulevikus

aprill 2022
Sõnnikurobot Discovery 120 Collector - laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem. Vaata Linery kodulehelt!

Laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem

aprill 2022
Solarstone

Eesti ettevõte Solarstone paneb viilhallid ja varjualused elektrit tootma

aprill 2022
Integreeritud taimekaitse. Foto: Shutterstock

Integreeritud taimekaitse – oluline tööriist keskkonna ja elurikkuse hoidmisel

märts 2022
Henola – esmaklassiline tööstuslik kanep!

Henola – esmaklassiline tööstuslik kanep!

märts 2022

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised põllumajandus põllumajanduspoliitika seadus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika toetus toiduainetööstus tööjõud viljakasvatus ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.