Käesoleva aasta parimaks taluks valiti Jõeääre talu Järvamaal, kus kartuli- ja muu köögivilja kasvatajatest pererahvas Urmas ja Laivi Laks on talupidamise kahekesi üles ehitanud. Parimaks noortalunikuks sai Siim Sooäär Saaremaalt Uustla talust, parimaks alternatiivtaluks valiti Alpakafarm OÜ ja parimaks tootmistaluks Viinamärdi talu.
„Oleme omal käel, ainult oma pere jõududega mitu aastakümmet toimetanud ja talu täiesti nullist üles ehitanud. Üks poegadest on maa- ja teine tehnikausku, täna ongi peamine küsimus, et neil oleks piisavat põhjust ja motivatsiooni talu edasi vedada,“ märkis Jõeääre talu peremees Urmas Laks talu tulevikust rääkides.
„Jõeääre on hea näide, et edukas olemiseks ei pea ilmtingimata olema suurtootja. Lisaks tuleb eraldi esile tõsta, et talu peremees ja perenaine löövad kaasa külaelu ja kogukonna edendamisel,“ ütles taluliidu juhatuse esimees Kalle Hamburg.
Maaeluminister Urmas Kruuse ütles 3. detsembril Jõeääre talus pidulikult peaauhinda üle andes, et peretalud on maaelu edendamisel olulisel kohal. „Kindlasti on kõik konkursile esitatud talud tunnustust väärt, kuid Jõeääre talu pälvis hindajatelt ühehäälse toetuse,“ lausus Kruuse.
Aasta 2021 parim talu: Jõeääre talu (Järvamaa)
Jõeääre talu on armas ja ehe talu Järvamaal, kus taluõuel võtavad külalisi lahkelt vastu peremees Urmas ja perenaine Laivi Laks. Talu sai perenaise sõnul alguse siis, kui kolhoos laiali läks ja piirkonnas polnud enam tööd. Siis muutuski oma tarbeks köögiviljade kasvatamise hobi järsku tööks.
Tänapäeval kasvatatakse talus 4,7 hektaril kartulit ja kahel hektaril erinevaid köögivilju. Talus on ka kolm suurt kasvuhoonet. Oma toodangu säilitamiseks on pererahvas ehitanud kartuli- ja köögiviljahoidla. Toodangu realiseerimiseks on pererahval Paide turul oma müügipunkt, mis on avatud aasta ringi, lisaks osaletakse Türi OTT-il ja müüakse saadusi otse talust.
Põllupidamisega tegeleb pererahvas kahekesi. Nende kaks last käivad jõudumööda abiks ning Urmas ja Laivi loodavad, et üks poegadest võtab edaspidi talu üle. Loodame, et parima talu tiitel aitab sellele kaasa.
Aasta 2021 parim noortalunik: Siim Sooäär, Uustla talu (Saaremaa)
Siim Sooäär võttis kaheksa aastat tagasi emalt talupidamise üle. Siim elab talus koos elukaaslase Margiti ja kahe lapsega – kuueaastase tütre ja paari kuu vanuse pojaga. Uustla talu rajati 1990. aastatel, mil Siimu ema Liia Sooäär alustas Eesti maakarja tõugu lehmade kasvatamisega. Siim ja kaasa Margit asusid koos jätkama Siimu ema rajatut.
Noored ei jätkanud ainult piima ühistusse müümisega, vaid soovisid hakata piima ise väärindama. Kogu protsess võttis küll aega, kuid esimese grilljuustu said noored oma väikeses juustukojas valmis selle aasta kevadel. Kogu piima ise veel ei väärindata, umbes pool müüakse ühistule. Loodame, et võidetud tiitel annab noortele veel rohkem indu ja motivatsiooni, et jätkata tublide ettevõtmistega.
Aasta 2021 tootmistalu: Viinamärdi talu (Tartumaa)
Nõo vallas asuv Viinamärdi talu on üle 100 aasta vanune, kuid ärkas uuele elule 2013. aastal, kui Denis ja Annemari Pretto soetasid Tartumaale vana taluhäärberi koos maaga. 2017. aasta kevadel saabusid Prantsusmaalt Viinamärdi tallu Lacaune’i tõugu piimalambad, kes olid Eestis esimesed selle tõu esindajad. Praegu on karjas umbes 150 lammast.
Viinamärdi tootmishoone ja lambalaut rajati elumajast paarisaja meetri kaugusele, kus alustati 2018. aastal itaaliapäraste juustude valmistamisega. Nüüd tehakse teisigi lambapiimatooteid, näiteks jogurteid ja itaaliapärast gelato’t. Pererahvas unistab kodukohviku loomisest, kus saaks kliente vastu võtta. Žüriile meeldisid väga Viinamärdi talu pererahva ambitsioonid ja kogu tootmismudel, mis on üles ehitatud terviklikuna – see on otsast lõpuni toimiv süsteem ja tootmisprotsess.
Aasta 2021 alternatiivtalu: Alpakafarm OÜ (Pärnumaa)
Alpakafarmi pidajad on pärnakas Kaja Varmison ja Norrast pärit Kai Ødegårdstuen. Kaja ja Kai alustasid talupidamisega pea kümme aastat tagasi, mil osteti Pärnumaal asuv Kännu talu, millest arenes pererahva soovil välja turismitalu.
Tänaseks on talu koduks 140 loomale, kelle nimesid teab pererahvas une pealt. Talus elavad alpakad, laamad, guanakod, kitsed, minilambad, Vallais’ mustnina lambad, merisead, küülikud ja väike Benneti känguru. Parima alternatiivtalu tiitli võitmisel mängis suur rolli talu mitmekülgsus.
Hea teada
Eestimaa Talupidajate Keskliit on juba 28 järjestikust aastat valinud parimaid talusid. Konkursi eesmärk on tunnustada ja tõsta esile peretalusid ning näidata põllumajandustootmise mitmekesisust ja olulisust.
Sellel aastal külastati kolme päeva jooksul kokku kaheksat talu kuues Eesti maakonnas. Tegelikult oli konkursile esitatud kokku 13 talu, kuid juhtus nii, et päevadel, mil toimus väljasõit, ei olnud võimalik paari talu külastada. Oma rolli mängis siin ka COVID-19 põhjustatud olukord. Talud, keda sel aastal külastada ei õnnestunud, otsustas žürii esitada järgmise aasta konkursile ja neid külastatakse järgmisel aastal.
Parimad talud selgitati välja kolmes kategoorias: parim alternatiivtalu, noortalunik ja tootmistalu. Lisaks sai valitud ka üldvõitja, kelle talu kannab tiitlit „Parim talu 2021“.
Parimad talud aitas välja selgitada žürii, kuhu kuulusid Gelis Pihelgas (Eestimaa Talupidajate Keskliit), Karolin Lillemäe (maaeluministeerium), Teele Üprus-Bobrovski (Postimehe väljaanne Maa Elu), Lii Sammler (Maaleht) ja Madis Reinup (Maaelu Edendamise Sihtasutus).
Parima talu konkursi põhitoetaja on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Auhinnafondi panustasid Kalev Spa Hotell & Veekeskus, Alexela, Postimehe väljaanne Maa Elu ning Maaleht.
