Viimastel eelarveperioodidel on keskkonnahoid muutunud üha olulisemaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) valdkonnaks. Eesootaval ÜPP eelarveperioodil (2023‒2027) on oodata selle trendi kiirenemist.
Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa rohelist kokkulepet täiendavad erinevad strateegiad ja tegevuskavad, mis on omavahel põimitud. Põllumajanduse, toidutootmise ja toidu tarbimise seisukohast on keskne arengudokument „Talust taldrikule“ strateegia, kuid väga olulised on ka elurikkuse strateegia aastani 2030 ning teised strateegilised algatused ja tegevuskavad, mille nimekiri jätkuvalt täieneb.
„Talust taldrikule“ strateegia eesmärk on aidata kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele 2050. aastaks ja muuta EL-i praegune toidusüsteem kestlikumaks.
Viis konkreetset alaeesmärki
Mõnevõrra abstraktse üldeesmärgi kõrval on enam tähelepanu saanud strateegia viis mõõdetavat ja suhteliselt konkreetselt esitatud alaeesmärki aastaks 2030.
- Vähendada keemiliste pestitsiidide üldist kasutamist ja nendega seotud riski 50% ning ohtlikumate pestitsiidide kasutamist 50%.
- Vähendada toitainete kadu vähemalt 50%, tagades samal ajal, et mullaviljakus ei halvene. See vähendab väetiste kasutamist vähemalt 20%.
- Vähendada põllumajandusloomadel ja vesiviljeluses kasutamiseks ette nähtud antimikroobikumide kogumüüki 50%.
- Saavutada olukord, kus 25% EL-i põllumajandusmaast haritaks mahepõllumajanduslikult.
- Tagada vähemalt 10% põllumajandusmaa kaetus mitmekesiste maastikuelementidega.
Need kogu EL-is kehtivad eesmärgid annavad selge signaali, milline on üldine ootus põllumajanduse arengusuunale. Kuigi EL on olemuselt ühisturg, kus baasnõuded on liikmesriikidele ühesugused, on põllumajandus liikmesriikide lõikes küllaltki eriilmeline. Seetõttu on oluline teada, milline on seatud eesmärkide valguses Eesti positsioon EL-i liikmesriikide seas.
Etteruttavalt võib öelda, et Eesti, aga ka mitmed teised EL-i nn uued liikmesriigid on olukorras, kus tootmissisendite kasutamise intensiivsus on EL-i keskmisest madalam, kuid nende sisendite kasutamise kasv, mida võib seostada põllumajandussektori kiire arenguga nendes riikides, on kiirem kui nn vanades liikmesriikides.
Taimekaitsevahendite kasutus
Joonis 1 ilmestab keskmist taimekaitsevahendite kasutust ühe hektari põllumajandusmaa suhtes 2019. aastal (horisontaalne telg), taimekaitsevahendite kasutamise muutust perioodil 2000‒2019 (vertikaalne telg) ning kasutatud taimekaitsevahendite kogust kokku vastavas riigis (mulli suurus).
Allikas: Arvutatud FAOStati andmete (tabelid Land Use ja Pesticides Use) põhjal. Algandmed sisaldavad mh hinnangulisi ja poolametlikke andmeid.
Perioodi 2000‒2019 kokkuvõttes suurenes taimekaitsevahendite kasutamine Eestis 102%. EL-i kokkuvõttes oli vastav kasvumäär 1,3%. Seega on Eestis taimekaitsevahendite kasutamise kasv olnud kiire. Samas, kui 2019. aastal kasutati EL-is taimekaitsevahendeid kasutuses oleval põllumajandusmaal keskmiselt 3,79 kg/ha, siis Eestis oli see näitaja 83% võrra madalam ehk 0,64 kg/ha, millega olime EL-i liikmesriikide seas 23. kohal (st paremuselt 5. kohal).
Meie naaberriikides oli võrreldes Eestiga taimekaitsevahendite kasutamise intensiivsus kõrgem Lätis (0,80 kg/ha) ja Leedus (0,78 kg/ha) ning madalam Soomes (0,59 kg/ha) ja Rootsis (0,49 kg/ha).
Mineraalväetiste kasutamine
Aastatel 2000‒2019 suurenes mineraalväetise kasutamine 103%, sh väetatud pind suurenes 23% ja kogus väetatud pinna kohta kasvas 67%. EL-i kokkuvõttes vähenes mineraalväetise (N) kasutamine sel perioodil 8,3%. Aastatel 2000‒2014 suurenes Eestis orgaaniliste väetiste kasutamine 44%, kuid väetatud pinna kohta vähenes nende kasutus 10%.
![Joonis 2. Mineraalväetise (N) kasutamine 1 ha põllumajandusmaal, 2000‒2019 Mulli suurus iseloomustab kasutatud taimekaitsevahendite kogust kokku vastavas riigis Allikas: Arvutatud Eurostati (tabel Consumption of inorganic fertilizers [aei_fm_usefert]) ja FaoSTATi (tabel Land Use) andmete põhjal.](https://pollumeheteataja.ee/wp-content/uploads/2022/03/Joonis-2.-Mineraalvaetise-N-kasutamine-1-ha-pollumajandusmaal-2000‒2019.jpg)
Mulli suurus iseloomustab kasutatud taimekaitsevahendite kogust kokku vastavas riigis.
Allikas: Arvutatud Eurostati (tabel Consumption of inorganic fertilizers [aei_fm_usefert]) ja FaoSTATi (tabel Land Use) andmete põhjal.
2019. aastal kasutati Euroopa Liidus keskmiselt 106 kg mitteorgaanilist lämmastikväetist kasutatava põllumajandusmaa kohta. Eestis oli see näitaja 61% madalam (42 kg/ha), Lätis 41 kg/ha, Leedus 60 kg/ha, Soomes, 65 kg/ha ja Rootsis
61 kg/ha.
Suurim oli see näitaja Hollandis (119 kg/ha) ja Belgias (109 kg/ha). Eesti oli EL-i liikmesriikide seas selle näitaja osas 21. kohal (st paremuselt 7. kohal).
Antimikroobikumide müük
Aastail 2010‒2020 vähenes antimikroobikumide müük loomakasvatuses kasutamiseks Eestis 31% (joonis 3). EL-i liikmesriikide kokkuvõttes vähenes antimikroobikumide müük loomakasvatussektorile 42%. Osaliselt on langus seotud sigade Aafrika katku leviku ja Venemaa impordipiirangute järel toimunud põllumajandusloomade arvu vähenemisega.
Allikas: European Medicines Agency (2021) Sales of veterinary antimicrobial agents in 31 European countries in 2019 and 2020. Trends from 2010 to 2020. Eleventh ESVAC report (tabelid 4 ja 8).
Eestis müüdi 2020. aastal põllumajandusloomade ravimiseks antimikroobikume 49,2 mg/PCU, mis on Taaniga võrreldes 32%, Lätiga võrreldes 60%, Leeduga võrreldes 2,4 korda, Soomega võrreldes 3 korda ja Rootsiga võrreldes 4,4 korda enam, kuid 52% EL-i keskmisest vähem. Eesti oli selle näitajaga liikmesriikide seas 18. kohal (paremuselt 10. kohal).
Mahemaa osakaal
Aastatel 2012‒2020 suurenes Eestis mahepõllumajandusmaa pindala 55% võrra (joonis 4). EL-is tervikuna suurenes mahepõllumajandusmaa pindala 56%. Mahepõllumajandusmaa pindala suurenes kõikides EL-i liikmesrii-kides peale Poola, kus see vähenes 22% võrra. Mahepõllumajandusliku maa osakaalu poolest on Eesti EL-is Austria järel 2. kohal.
![Joonis 4. Mahepõllumajanduslik põllumajandusmaa, 2012‒2020 Allikas: Arvutatud Eurostati (tabel Organic crop area by agricultural production methods and crops (from 2012 onwards) [org_cropar]) andmete põhjal.](https://pollumeheteataja.ee/wp-content/uploads/2022/03/Joonis-4.-Mahepollumajanduslik-pollumajandusmaa-2012‒2020.jpg)
Allikas: Arvutatud Eurostati (tabel Organic crop area by agricultural production methods and crops (from 2012 onwards) [org_cropar]) andmete põhjal.
Maastiku mitmekesisus
Hinnanguliselt moodustasid suure mitmekesisusega maastikuelemendid Eesti põllumajandusmaast 2018. aastal 4,3%, jäädes pisut alla EL-i keskmisele (4,7%). Samas oli Eestis 2019. aastal ühe hektari kasutatava põllumajandusmaa suhtes 2,5 ha metsamaad. Selle näitaja poolest on Eesti liikmesriikide seas Soome ja Rootsi järel kolmas. EL-i kokkuvõttes on 1 ha põllumajandusmaa kohta 1 ha metsamaad.
Looduskaitsepiirangute järgimise eest maksti erametsaomanikele 2018. aastal toetust 64 084 ha kohta. Kaitstavatel aladel on poollooduslike koosluste pindala 60 000 hektarit. Püsirohumaa (282 273 ha 2021. aastal) moodustab umbes 29% Eesti kasutatavast põllumajandusmaast. Samuti on Eestis umbes 200 000 ha nn kasutamata põllumajandusmaad.
Eesti on heal positsioonil
Vaadeldud viie näitaja põhjal saab öelda, et Eesti kuulub praegu nende osas kindlalt EL-i esikümnesse ja mõne näitaja osas ka esimese kolme sekka. Tõsi, artiklis käsitlesin neid näitajaid väga suure üldistuse astmega ja tegelikkus on oluliselt nüansirikkam.
Sellegipoolest tuleb märkida, et EL-i eesmärkide ühesugune rakendamine kõigis liikmesriikides ei ole vajalik, realistlik ega mõistlik. See aga ei tähenda, et saaksime Eestis loorberitele puhkama jääda. Ka meil on ruumi põllumajanduse ja keskkonna suhete parandamiseks, aga seda tuleks teha tarkade valikute abil ning silmas pidades nii Eesti loodus- ja elukeskkonda, toidu puhtust ja kvaliteeti, rahvatervist ning põllumajandus- ja toidutootjate konkurentsivõimet. Neist esimesele kolmele targa tähelepanu pööramine loob eeldused toodangu kvaliteedi suurendamiseks ja ärimudelite uuendamiseks.
