Kevadine metsa uuendamise hooaeg on lähenemas ja õige aeg on meelde tuletada olulisemad sammud oma metsa uuendamiseks. Selleks, et taimed ilusti kasvama läheksid ja nendest väärtuslik mets kasvaks, on oluline metsamaa ja -taimed ette valmistada ning kasutada õigeid istutamistehnikaid ja -tööriistu.
Metsa uuendamisega seonduvat võiks kavandada koos ühistu metsameistri või konsulendiga juba raietöödega samal ajal. See teeb pika töödeahela kavandamise ja läbiviimise lihtsamaks ning omanikule nii ajaliselt kui ka rahaliselt soodsamaks.
Tõsi, loodus tühja kohta ei salli ja paljud alad on võimelised looduslikult ise uuenema. Aga üldjuhul ei ole selliselt saadud tulemus ei looduse ega ka metsaomaniku vaatevinklist alati parim võimalikest. Miks?
Paljud viljakad kasvukohad võivad looduslikult uueneda esmalt sarapuu, halli lepa ja remmelga liikidega, mis metsakasvatuslikult mitte kuidagi mõistlik ei ole. Seega tasub metsa uuendamisse investeerida ja sellega aktiivselt tegeleda. Tuleb ka arvestada, et metsaseadus nõuab samuti metsaomaniku tegutsemist selliselt, et pärast raiet või metsa hukkumist mets nõuetekohaselt uueneks.
.jpg "heworitz")
Hea eeltöö tasub hiljem kuhjaga ära
Metsauuenduse üks oluline eeltöö on maapinna ettevalmistamine pärast raietööd. Nii on istutatud puutaimel vähem konkurente ja hiljem on lihtsam noort metsa hooldades taimi üles leida. Reeglina valmistatakse maapind ette traktori järel oleva ketasadra või metsaäkkega, niisketes kohtades vajalikke künkaid aga rajatakse ekskavaatoriga.
Viljakates kasvukohtades ettevalmistamata maapinnale rajatud metsakultuur vajab hiljem oluliselt rohkem hooldamist. Sellise kultuuri puhul on risk suurem, et heintaimede ja võsa tõttu hukkub rohkem taimi.
Metsaomanik peaks maapinna ettevalmistamisele hakkama mõtlema juba enne uuendusraiet või vähemalt kohe pärast seda. Tööks vajalik tehnika on tihti hõivatud ja töid on lihtsam planeerida piisava ajavaruga. Samas ei ole vaja töö tegemisega kiirustada, peale raiet peaks langile jätma nn „vaheaasta“ ja uuendustöödega alustama pigem alles aasta pärast raiet.
Kevadel võib istutada kõiki puuliike. Kindlasti tuleks kevadel kasvama panna männitaimed, kuna sügis ei ole nende istutamiseks sobiv. Avajuursete taimede puhul on parim istutusaeg kevadel, enne pungade paisumist. Avajuurseid taimi tasub eelistada viljakamate muldadega kasvukohtades. Potitaimed vajavad aga kindlasti ettevalmistatud maapinda ja nad sobivad eelkõige vähem viljakate kasvukohtade, näiteks pohla ja mustika kasvukohatüüpide uuendamiseks. Üldjoontes on metsamajanduskavades kirjas, millise liigiga üht või teist ala uuendada võiks.
Tavaliselt tuleb ühele hektarile istutada umbes 1800–3500 taime. Täpne kogus sõltub puuliigist, taime tüübist ning kasvukohast. Kui näiteks suuremate avajuursete kuuskede puhul võib piisata 1800 taimest, siis väiksemate potimändide puhul võibki taimevajadus olla ligi kahekordne.
Taimed saab oma metsaühistu kaudu
Taimede hankimisel tuleb silmas pidada, et need ostetaks tootjalt või tarnijalt, kel on olemas vastavad tegevusload ja kes on kantud riiklikusse taimetervise registrisse. Nii ei teki metsa uuendamise toetust taotledes probleeme.
Nii nagu kogu metsauuendamise protsessi, ei tasu ka taimede hankimist jätta viimasele minutile. Metsaühistud alustasid taimede tellimuste vastuvõtmist eelmise aasta lõpus. Tänaseks on mõningad taimesordid juba ka otsa saanud, sest tellimusi on esitanud üle 600 metsaomaniku. Paljusid taimi on aga veel saada ja nende kohta leiab rohkem infot piirkondlike metsaühistute kaudu.
Kuidas istutada?
- Tööriist tuleb valida selle järgi, kas istutatakse paljasjuurseid taimi või suletud juurekavaga nn potitaimi. Esimesel juhul tuleks istutamiseks kasutada labidat, maakirvest või istutuskiilu, potitaimi istutatakse istutustoruga.
- Enamik taimi on talvitunud külmlaos ja need jõuavad metsaomanikeni külmunult. Kõige parem on panna nad keldrisse või mõnda teise jahedasse ruumi, kus nad saavad sulada. Selleks võib kuluda nädal-kaks, vahel kuni kolm.
- Taimi ei tohi jätta sulama kinnistesse kilekottidesse või täiesti kinnistesse kastidesse. Kastidel tuleb avada kaaned ja teha otstesse augud, kilekottide suu tuleks keerata võimalikult alla või võtta taimed kottidest täielikult välja.
- Enne istutamist tuleb sulanud taimi varjulises kohas valgusega harjutada vähemalt paar päeva. Sulanud taimed tuleks istutada võimalikult kiiresti, kui see pole aga võimalik, tuleb veenduda et taimed kuiva kätte ei jääks ja nad saaksid piisavalt päevavalgust.
- Enne paljasjuurse taime istutamist tuleb kärpida ta juuri, et ergutada narmasjuurte kasvu ja kiirendada juurdumist. Maasse tuleb kaevata juurestikule sobiv auk, augu põhja teha koonusekujuline mullakuhik ja sellele laiali asetada taime juured. Taim peab olema püstiasendis ja auk tuleb täita kobestatud mullaga. Taim tuleb istutada auku ümbritsevast pinnasest paar sentimeetrit kõrgemale, kuna tihenev muld vajub istutusaugus. Tuleb veenduda, et muld taime ümbert saab tihendatud.
- Potitaime istutamiseks saab kasutada istutustoru. Enne istutamist on hea kasta taimede juurepalli, sest siis libisevad taimed paremini läbi istutustoru.
