• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Regionaalminister allkirjastas erakorralise toetuse määruse toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks.

    Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks

    Taimekaitses tehakse vigu, mida saaks hõlpsalt vältida. Mesilaspere TARU toetust taotleb sellel aastal PRIAst rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele.Foto: Pixabay

    Mesilaspere toetust taotleb rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIAs algas kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt

    EPKK nõukogu liikmed: Mirjam Pikkmets, Jaak Läänemets, Jaanus Marrandi, Jaanus Põldma ja juhatuse liige Ants Noot kohtusid regionaalministri Madis Kallasega.

    Põllumajandusettevõtted ootavad valdkonda rohkem selgust

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis? Foto: Shutterstock

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis?

    4. mail 2023 avati koostöös Riigi Kinnisvaraga Maaelu Teadmuskeskuse (METK) renoveeritud labori- ja büroohoone. Foto: Riigi Kinnisvara AS, Margus Pahv

    Eestis avati Euroopa tasemel põllumajandusala labori- ja büroohoone

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Regionaalminister allkirjastas erakorralise toetuse määruse toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks.

    Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks

    Taimekaitses tehakse vigu, mida saaks hõlpsalt vältida. Mesilaspere TARU toetust taotleb sellel aastal PRIAst rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele.Foto: Pixabay

    Mesilaspere toetust taotleb rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIAs algas kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt

    EPKK nõukogu liikmed: Mirjam Pikkmets, Jaak Läänemets, Jaanus Marrandi, Jaanus Põldma ja juhatuse liige Ants Noot kohtusid regionaalministri Madis Kallasega.

    Põllumajandusettevõtted ootavad valdkonda rohkem selgust

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis? Foto: Shutterstock

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis?

    4. mail 2023 avati koostöös Riigi Kinnisvaraga Maaelu Teadmuskeskuse (METK) renoveeritud labori- ja büroohoone. Foto: Riigi Kinnisvara AS, Margus Pahv

    Eestis avati Euroopa tasemel põllumajandusala labori- ja büroohoone

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Suur Põllupäev

Milline on Eesti positsioon „Talust taldrikule“ strateegia eesmärkide valguses?

autor: Ants-Hannes Viira, Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli vanemteadur
märts 2022
Kategooria: Rohepööre, Põllumehe Teataja märts 2022
Milline on Eesti positsioon „Talust taldrikule“ strateegia eesmärkide valguses? Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Viimastel eelarveperioodidel on keskkonnahoid muutunud üha olulisemaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) valdkonnaks. Eesootaval ÜPP eelarveperioodil (2023‒2027) on oodata selle trendi kiirenemist.

Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa rohelist kokkulepet täiendavad erinevad strateegiad ja tegevuskavad, mis on omavahel põimitud. Põllumajanduse, toidutootmise ja toidu tarbimise seisukohast on keskne arengudokument „Talust taldrikule“ strateegia, kuid väga olulised on ka elurikkuse strateegia aastani 2030 ning teised strateegilised algatused ja tegevuskavad, mille nimekiri jätkuvalt täieneb.

„Talust taldrikule“ strateegia eesmärk on aidata kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele 2050. aastaks ja muuta EL-i praegune toidusüsteem kestlikumaks.

Viis konkreetset alaeesmärki

Mõnevõrra abstraktse üldeesmärgi kõrval on enam tähelepanu saanud strateegia viis mõõdetavat ja suhteliselt konkreetselt esitatud alaeesmärki aastaks 2030.

  • Vähendada keemiliste pestitsiidide üldist kasutamist ja nendega seotud riski 50% ning ohtlikumate pestitsiidide kasutamist 50%.
  • Vähendada toitainete kadu vähemalt 50%, tagades samal ajal, et mullaviljakus ei halvene. See vähendab väetiste kasutamist vähemalt 20%.
  • Vähendada põllumajandusloomadel ja vesiviljeluses kasutamiseks ette nähtud antimikroobikumide kogumüüki 50%.
  • Saavutada olukord, kus 25% EL-i põllumajandusmaast haritaks mahepõllumajanduslikult.
  • Tagada vähemalt 10% põllumajandusmaa kaetus mitmekesiste maastikuelementidega.

Need kogu EL-is kehtivad eesmärgid annavad selge signaali, milline on üldine ootus põllumajanduse arengusuunale. Kuigi EL on olemuselt ühisturg, kus baasnõuded on liikmesriikidele ühesugused, on põllumajandus liikmesriikide lõikes küllaltki eriilmeline. Seetõttu on oluline teada, milline on seatud eesmärkide valguses Eesti positsioon EL-i liikmesriikide seas.

Maaülikool

Etteruttavalt võib öelda, et Eesti, aga ka mitmed teised EL-i nn uued liikmesriigid on olukorras, kus tootmissisendite kasutamise intensiivsus on EL-i keskmisest madalam, kuid nende sisendite kasutamise kasv, mida võib seostada põllumajandussektori kiire arenguga nendes riikides, on kiirem kui nn vanades liikmesriikides.

Taimekaitsevahendite kasutus

Joonis 1 ilmestab keskmist taimekaitsevahendite kasutust ühe hektari põllumajandusmaa suhtes 2019. aastal (horisontaalne telg), taimekaitsevahendite kasutamise muutust perioodil 2000‒2019 (vertikaalne telg) ning kasutatud taimekaitsevahendite kogust kokku vastavas riigis (mulli suurus).

Joonis 1. Taimekaitsevahendite kasutamine 1 ha põllumajandusmaa suhtes, 2000‒2019 Mulli suurus iseloomustab kasutatud taimekaitsevahendite kogust kokku vastavas riigis. Allikas: Arvutatud FAOStati andmete (tabelid Land Use ja Pesticides Use) põhjal. Algandmed sisaldavad mh hinnangulisi ja poolametlikke andmeid.
Joonis 1. Taimekaitsevahendite kasutamine 1 ha põllumajandusmaa suhtes, 2000‒2019. Mulli suurus iseloomustab kasutatud taimekaitsevahendite kogust kokku vastavas riigis.
Allikas: Arvutatud FAOStati andmete (tabelid Land Use ja Pesticides Use) põhjal. Algandmed sisaldavad mh hinnangulisi ja poolametlikke andmeid.

Perioodi 2000‒2019 kokkuvõttes suurenes taimekaitsevahendite kasutamine Eestis 102%. EL-i kokkuvõttes oli vastav kasvumäär 1,3%. Seega on Eestis taimekaitsevahendite kasutamise kasv olnud kiire. Samas, kui 2019. aastal kasutati EL-is taimekaitsevahendeid kasutuses oleval põllumajandusmaal keskmiselt 3,79 kg/ha, siis Eestis oli see näitaja 83% võrra madalam ehk 0,64 kg/ha, millega olime EL-i liikmesriikide seas 23. kohal (st paremuselt 5. kohal).

Meie naaberriikides oli võrreldes Eestiga taimekaitsevahendite kasutamise intensiivsus kõrgem Lätis (0,80 kg/ha) ja Leedus (0,78 kg/ha) ning madalam Soomes (0,59 kg/ha) ja Rootsis (0,49 kg/ha).

Mineraalväetiste kasutamine

Aastatel 2000‒2019 suurenes mineraalväetise kasutamine 103%, sh väetatud pind suurenes 23% ja kogus väetatud pinna kohta kasvas 67%. EL-i kokkuvõttes vähenes mineraalväetise (N) kasutamine sel perioodil 8,3%. Aastatel 2000‒2014 suurenes Eestis orgaaniliste väetiste kasutamine 44%, kuid väetatud pinna kohta vähenes nende kasutus 10%.

Joonis 2. Mineraalväetise (N) kasutamine 1 ha põllumajandusmaal, 2000‒2019 Mulli suurus iseloomustab kasutatud taimekaitsevahendite kogust kokku vastavas riigis Allikas: Arvutatud Eurostati (tabel Consumption of inorganic fertilizers [aei_fm_usefert]) ja FaoSTATi (tabel Land Use) andmete põhjal.
Joonis 2. Mineraalväetise (N) kasutamine 1 ha põllumajandusmaal, 2000‒2019.
Mulli suurus iseloomustab kasutatud taimekaitsevahendite kogust kokku vastavas riigis.
Allikas: Arvutatud Eurostati (tabel Consumption of inorganic fertilizers [aei_fm_usefert]) ja FaoSTATi (tabel Land Use) andmete põhjal.

2019. aastal kasutati Euroopa Liidus keskmiselt 106 kg mitteorgaanilist lämmastikväetist kasutatava põllumajandusmaa kohta. Eestis oli see näitaja 61% madalam (42 kg/ha), Lätis 41 kg/ha, Leedus 60 kg/ha, Soomes, 65 kg/ha ja Rootsis
61 kg/ha.

Suurim oli see näitaja Hollandis (119 kg/ha) ja Belgias (109 kg/ha). Eesti oli EL-i liikmesriikide seas selle näitaja osas 21. kohal (st paremuselt 7. kohal).

Antimikroobikumide müük

Aastail 2010‒2020 vähenes antimikroobikumide müük loomakasvatuses kasutamiseks Eestis 31% (joonis 3). EL-i liikmesriikide kokkuvõttes vähenes antimikroobikumide müük loomakasvatussektorile 42%. Osaliselt on langus seotud sigade Aafrika katku leviku ja Venemaa impordipiirangute järel toimunud põllumajandusloomade arvu vähenemisega.

Joonis 3. Antibiootikumide müük loomakasvatussektorile, 2010-2020 Mulli suurus iseloomustab müüdud antimikroobikumide kogust kokku vastavas riigis.  Allikas: European Medicines Agency (2021) Sales of veterinary antimicrobial agents in 31 European countries in 2019 and 2020. Trends from 2010 to 2020. Eleventh ESVAC report (tabelid 4 ja 8).
Joonis 3. Antibiootikumide müük loomakasvatussektorile, 2010-2020. Mulli suurus iseloomustab müüdud antimikroobikumide kogust kokku vastavas riigis.
Allikas: European Medicines Agency (2021) Sales of veterinary antimicrobial agents in 31 European countries in 2019 and 2020. Trends from 2010 to 2020. Eleventh ESVAC report (tabelid 4 ja 8).

Eestis müüdi 2020. aastal põllumajandusloomade ravimiseks antimikroobikume 49,2 mg/PCU, mis on Taaniga võrreldes 32%, Lätiga võrreldes 60%, Leeduga võrreldes 2,4 korda, Soomega võrreldes 3 korda ja Rootsiga võrreldes 4,4 korda enam, kuid 52% EL-i keskmisest vähem. Eesti oli selle näitajaga liikmesriikide seas 18. kohal (paremuselt 10. kohal).

Mahemaa osakaal

Aastatel 2012‒2020 suurenes Eestis mahepõllumajandusmaa pindala 55% võrra (joonis 4). EL-is tervikuna suurenes mahepõllumajandusmaa pindala 56%. Mahepõllumajandusmaa pindala suurenes kõikides EL-i liikmesrii-kides peale Poola, kus see vähenes 22% võrra. Mahepõllumajandusliku maa osakaalu poolest on Eesti EL-is Austria järel 2. kohal.

Joonis 4. Mahepõllumajanduslik põllumajandusmaa, 2012‒2020 Allikas: Arvutatud Eurostati (tabel Organic crop area by agricultural production methods and crops (from 2012 onwards) [org_cropar]) andmete põhjal.
Joonis 4. Mahepõllumajanduslik põllumajandusmaa, 2012‒2020.
Allikas: Arvutatud Eurostati (tabel Organic crop area by agricultural production methods and crops (from 2012 onwards) [org_cropar]) andmete põhjal.

Maastiku mitmekesisus

Hinnanguliselt moodustasid suure mitmekesisusega maastikuelemendid Eesti põllumajandusmaast 2018. aastal 4,3%, jäädes pisut alla EL-i keskmisele (4,7%). Samas oli Eestis 2019. aastal ühe hektari kasutatava põllumajandusmaa suhtes 2,5 ha metsamaad. Selle näitaja poolest on Eesti liikmesriikide seas Soome ja Rootsi järel kolmas. EL-i kokkuvõttes on 1 ha põllumajandusmaa kohta 1 ha metsamaad.

Looduskaitsepiirangute järgimise eest maksti erametsaomanikele 2018. aastal toetust 64 084 ha kohta. Kaitstavatel aladel on poollooduslike koosluste pindala 60 000 hektarit. Püsirohumaa (282 273 ha 2021. aastal) moodustab umbes 29% Eesti kasutatavast põllumajandusmaast. Samuti on Eestis umbes 200 000 ha nn kasutamata põllumajandusmaad.

Eesti on heal positsioonil

Ants-Hannes Viira, Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli vanemteadur
Ants-Hannes Viira, Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli vanemteadur

Vaadeldud viie näitaja põhjal saab öelda, et Eesti kuulub praegu nende osas kindlalt EL-i esikümnesse ja mõne näitaja osas ka esimese kolme sekka. Tõsi, artiklis käsitlesin neid näitajaid väga suure üldistuse astmega ja tegelikkus on oluliselt nüansirikkam.

Sellegipoolest tuleb märkida, et EL-i eesmärkide ühesugune rakendamine kõigis liikmesriikides ei ole vajalik, realistlik ega mõistlik. See aga ei tähenda, et saaksime Eestis loorberitele puhkama jääda. Ka meil on ruumi põllumajanduse ja keskkonna suhete parandamiseks, aga seda tuleks teha tarkade valikute abil ning silmas pidades nii Eesti loodus- ja elukeskkonda, toidu puhtust ja kvaliteeti, rahvatervist ning põllumajandus- ja toidutootjate konkurentsivõimet. Neist esimesele kolmele targa tähelepanu pööramine loob eeldused toodangu kvaliteedi suurendamiseks ja ärimudelite uuendamiseks.

Sildid: Eesti MaaülikoolkeskkondrohepööreTalust taldrikuleteadusülevaade
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Kalle Põld, eestvedamise meister

Järgmine artikkel

Läheneb metsaistutamise hooaeg

Seotud artiklid

Koja nõukogu: pidev infovahetus aitab sektoril paremini toime tulla. EPKK nõukogu esimees Sivar Irval on seda meelt, et pidev info jagamine koja liikmetega soodustab kahepoolset dialoogi. Foto: EPKK
Ülevaade

Koja nõukogu: pidev infovahetus aitab sektoril paremini toime tulla

mai 2023
Anna linnukahjudest teada. Põllule maanduv haneparv suudab lühikese ajaga suurt kahju teha. Foto: Visualhunt/Hari K Patibanda
Keskkond

Üleskutse põllumeestele: Anna linnukahjudest kindlasti teada!

aprill 2023
Ökosüsteemide rohetoodang. Suurem osa põllumehi majandab keskkonnasõbralikult. Foto: Pixabay
Keskkond

Kui palju rohetoodangut annavad Eesti maismaaökosüsteemid?

aprill 2023
Põllumajandusmaa. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Peame teadvustama põllumajandusmaa koondumisega seotud ohtusid

aprill 2023
Järgmine artikkel
Läheneb metsaistutamise hooaeg. Foto: Keskühistu Eramets

Läheneb metsaistutamise hooaeg

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja aprill 2023

Sisuturundus

Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Linery. Lely. Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

detsember 2022
BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

detsember 2022
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.