Aiandushooaja alguses korraldab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda homme, 10. märtsil algusega kell 11 Viljandimaal Pollis traditsioonilise Aiandusfoorumi 2022. Konverentsil analüüsitakse Ukraina sõja mõjusid kodumaisele aiandustootmisele, arvestades üha keerulisemaks muutuvat olukorda kütuste ja väetiste turul ning võimalikke probleeme tööjõu kättesaadavusega.
„Möödunud aastal tegi köögivilja kasvupind läbi suure vähenemise, mille tulemusel on ka Eesti isevarustatuse tase aiandustoodetega olnud selges langustrendis ja väga madal. Statistikaameti andmetel toodeti Eestis möödunud aastal elaniku kohta vaid 39 kg köögivilja ja 54 kg kartulit. Köögivilja toodang oli viimati nii väike 2004. aastal, aga kartulit pole taasiseseisvunud Eestis kunagi nii vähe toodetud. Kartuli toodang elaniku kohta on viimase paarikümne aastaga üle nelja korra vähenenud,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul mõjutab aiandussektorit tugevalt tootmissisendite hinnatõus ja ettevõtjad on keerulises seisus. „Nii nagu kogu põllumajandust mõjutab ka aiandustootjaid kõige otsesemalt energia, diiselkütuse ja väetiste hinna kiire tõus. Katmikaladel majandavad ettevõtjad võitlevad suure energiakriisiga, mis on Venemaa poolt Ukraina vastu algatatud sõja tõttu veelgi pingemisemaks muutunud,“ lisas ta.
„Kuigi uuringute järgi soovivad enamus tarbijatest kodumaist toitu tarbida, siis praegune olukord tekitab ettevõtjates suurt ebakindlust ning meie tootjad ei suuda kahjumiga pikalt vastu pidada. Sõda Ukrainas ja sealsete inimeste kohutav olukord tekitab meile kõikidele suurt muret, siiski peame tähelepanelikult hindama sõja mõjul tekkivat uut majanduslikku olukorda ning rakendama kodumaise toidutootmise hoidmiseks vajalikke meetmeid. Praeguses olukorras tuleks energia- ja kütusekulude ohjamiseks tõsiselt kaaluda muuhulgas aktsiiside langetamist,“ ütles Sõrmus
Euroopa Komisjon teatas eile, et ELi riigiabi eeskirjad pakuvad liikmesriikidele võimalusi lühiajalise toetuse andmiseks kõrgetest energiahindadest mõjutatud ettevõtetele. Põllumajanduskoja hinnangul tegi komisjon eile olulise ettepaneku arutada liikmesriikidega riigiabi uue ajutise kriisiraamistiku üle, mille eesmärk oleks anda abi kriisist mõjutatud ettevõtetele, eelkõige neile, kes seisavad silmitsi suurte energiakuludega.
„Tulevikule mõeldes on veelgi olulisemaks muutunud maaelupoliitika riigipoolse kaasrahastamise suurendamine, et järgmisest aastast rakendatava ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas oleks piisavalt vahendeid kodumaise toidutootmise kindlustamiseks ja põllumajanduse rohepöörde toetamiseks. Toidujulgeoleku tagamine nõuab riigilt minimaalsest nõutust suuremat pingutust,“ lisas Sõrmus.
Eesti aiandustootjad on juba aastaid palganud lisaks kohalikele töötajatele ka Ukrainast pärit inimesi. „Paraku on paljud mehed läinud rindele ja hooaja lähenedes vajavad meie aiandustootjad neile ilmselt asendust. Loodetavasti leiab endale aiandusettevõtetes töö üks osa Ukrainast sõjapakku saabunud inimestest,“ viitas koja juht veel ühele Ukraina sõjaga seotud murekohale.
Aiandussaadusi toodeti mullu oluliselt väiksemal pinnal
2021. aastal tegeles aiandustootmisega Eestis 2000 majapidamist. Aiandustoodangu ja kartuli osatähtsus kogu põllumajandustoodangust moodustas möödunud aastal ligi 8 protsenti.
Köögiviljade kasvupind 2021. aastal oli Statistikaameti andmetel 1905 ha, mis on 432 ha võrra ehk 18% väiksem kui eelmisel aastal. Köögivilja kasvupinnast 95% moodustab avamaaköögivili ja 5% katmikköögivili. 2020. aastaga võrreldes on suurim kasvupinna vähenemine toimunud kapsal 33% (142 ha), porgandil 27% (126 ha), rohelisel hernel 36% (117 ha) ja muul avamaaköögiviljal 21% (112 ha). Mõnevõrra on suurenenud söögipeedi, kurgi, küüslaugu ja sibula kasvupind. Viimase viie aasta vältel on köögiviljade kasvupind vähenenud ligi poole võrra 3662 hektarilt 1905 hektarile.
Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal puuvilja- ja marjaaedade (sh maasikad) kogupind 4705 ha, mis on aasta varasemast pisut vähem. Seejuures on ligi 8% suurenenud maasikaistandike pind ja 1,5% vähenenud viljapuu- ja marjaaedade pind. Võrreldes 2020. aastaga suurenes enim musta sõstra, kirsside ja vaarika pind, aga vähenes muu puuvilja ja marjade, õuna- ja pirniaedade ning punase ja valge sõstra pind.
Kartulit kasvatati 2021. aastal 3370 hektaril, mida on aasta varasemaga võrreldes 269 hektarit ehk üle 7% vähem. Kartuli saak oli möödunud aastal põua ja väiksema kasvupinna tõttu ligi veerandi võrra väiksem 2020. aastaga võrreldes.
Värsket puu- ja köögivilja ning kartulit imporditi 2021. aastal kokku 168,7 mln euro väärtuses kokku 165 003 tonni. 2020. aastaga võrreldes on puu- ja köögivilja ning kartuli ekspordi väärtus kasvanud 3,2% ja maht 0,7%.
Värske puu- ja köögivilja ning kartuli eksport on võrreldes impordiga väga väike. Eesti päritolu värsket puu- ja köögivilja ning kartulit eksporditi 2021. aastal 4,3 mln euro väärtuses kokku 4402 tonni.
Aiandusfoorum 2022
Aiandusfoorumil keskendutakse nii praktilistele küsimustele kui sektori majanduslikule olukorrale. Osalejad saavad ülevaate alates järgmisest aastast rakendatavatest uutest ühise põllumajanduspoliitika meetmetest, räägitakse taimekaitse nõuetest, nutikatest lahendustest kahjustajate seirel ja keskkonnasõbralikul tõrjel. Päeva teises pooles käsitletakse väetiste ja energiaturu suundumusi ja probleemkohti. Konverentsi võtab kokku aiandustootjate paneeldiskussioon sektori jaoks aktuaalsetel teemadel.
Foorumit saab jälgida videoülekandena siit: https://play.saundland.ee/epkk100322.
Foorumi korraldamist toetab Euroopa Liit ja sellel osalemine on tasuta.
Foorumi kava leiab: https://epkk.ee/10-03-2022-epkk-aiandusfoorum-2022/
Lisainfo
Kaisa Vahtmäe, EPKK põllumajandusvaldkonna nõunik, kaisa@epkk.ee, mob +372 5196 4675
