Põllumajanduse kogutoodangu väärtus oli 2021. aastal 1,088 miljardit eurot ja see suurenes 9% võrdluses eelneva aastaga.
Kasvu vedaja oli eelkõige taimekasvatussaaduste hinnatõus. Taimekasvatuse hea käekäik tekitas olulise kulude tõusu loomakasvatusele, millele 2021. aasta teisel poolaastal lisandus eriti kiire energiahindade tõus. Kogukulud suurenesid võrreldes 2020. aastaga 10%.
Teraviljasaak (1 290 000 tonni) oli 2021. aastal küll viiendiku võrra väiksem kui eelnenud aasta rekordsaak, kuid oli siiski viimase viie aasta keskmise tasemel. Taliteravilja rekordsuur kasvupind hoidis ära suurema kogusaagi languse. Teravilja keskmine saagikus jäi aastases võrdluses viiendiku võrra väiksemaks. Enim langesid saagikused suviviljadel.
Rapsi kasvupind oli mullu viimase kuue aasta suurim. Rapsisaagiks kujunes 216 070 tonni, kuid keskmine saagikus vähenes 4,2%. Kasvupinna suurenemise tõttu koristati põldudelt rekordsaak.
Kaunvilja kasvupind jäi eelnenud aastast veidi väiksemaks. Kogusaagiks saadi 79 189 tonni ning keskmine saagikus jäi aastases võrdluses 34% väiksemaks. Väiksema saagikuse põhjus oli kuum ja kuiv suvi.
Kartuli kasvupind vähenes, selle peamine põhjus oli kartuli väga madal hind 2020. aasta lõpus ja 2021. aasta alguses. Saagiks saadi 71 170 tonni kartulit ja keskmine saagikus oli peaaegu viiendiku võrra väiksem.
Köögivilja kogusaak samuti vähenes. Köögiviljade kogusaagist moodustas avamaaköögivili 84% ja katmikköögivili 16%.
Puuvilja- ja marjasaak (sh maasikad) oli 5219 tonni, mis on 6% enam võrreldes aastatagusega, samas aga kolmandiku võrra väiksem viimase viie aasta keskmisest saagist.
Maheteravilja (sh tatart) kasvatati 53 438 ha, võrreldes aasta varasemaga suurenes teravilja kasvupind 0,5%. Teravilja kasvupinnast moodustas kaer ligi poole ehk 48%.
Piima toodeti 839 400 tonni, jäädes aastatagusest kogusest 1% väiksemaks. Piimalehmade arv oli 2021. aasta lõpu seisuga 0,8% väiksem kui aasta varem. Piimalehmade keskmine produktiivsus on kasvanud alates 2003. aastast. Tagasihoidlik kasv (0,2%) jätkus ka 2021. aastal.
Lihatoodang (80 020 tonni) oli mullu viimase viie aasta suurim, sh oli linnulihatoodang kümnendi suurim (23 044 tonni). 2020. aastaga võrreldes toodeti enam linnu- ja veiseliha ning vähem sea-, lamba- ja kitseliha. Linnuliha osatähtsus liha kogutoodangus on suurenenud kolmandikuni. Veiseliha toodeti 12 281 tonni ehk 3,4% rohkem kui aasta varem. Veiseliha osatähtsus liha kogutoodangus oli 15%. Liha kogutoodangus oli suurima osatähtsusega sealiha.
Kala püüti 72 428 tonni, mis oli umbes 3% vähem kui eelnenud aastal. Võrreldes 2020. aastaga jäid väljapüükide protsendid suhtena kvootidesse suhteliselt samaks, kuid väljapüügimahud vähenesid kvootide vähenemise tõttu.
Toidutööstus tootis statistikaameti lühiajastatistika andmetel 2021. aastal kokku pea 1,8 mld euro eest toodangut, millest umbes kolmandik eksporditi. Suurima osa Eesti toidutööstuste toodangust annavad jätkuvalt piima- ja lihatööstus.
