Eesti erametsaomanikele suunatud toetused on väga erinevad ja katavad laia metsatööde spektrit. Ametlikus keelepruugis on nende toetuste eesmärk „soodustada ja edendada puistute uuendamist ja hooldamist ning aidata kaasa pärandkultuuri säilimisele ja loodushoiule“.
Laias laastus jagunevad toetused kaheks, sõltuvalt nende rahastuse allikast: Euroopa Liidu (EL) vahenditest või Eesti riigieelarvest. Riik alustas sihipärast ja stabiilset toetuste maksmist erametsandusse aastal 2000 ja aja jooksul on toetusmeetmete arv vähenenud.
Praegu on eri meetmeid kümmekond ja tänavu on meetmete kogueelarve ligi 11,7 miljonit eurot. Suurema osa eelarvest (kuni 50%) moodustavad looduskaitselistest piirangutest tulenevad erinevad kompensatsioonid. Metsa uuendamise toetuse eelarve on kahe vooru kohta kokku ligi 1,5 miljonit eurot. Samuti toetatakse erametsaomanike nõustamist, metsaühistute arendamist, metsamaa parandustöid, metsa inventeerimist jm. Mitme toetusmeetme juures on kesksel kohal piirkondlikud metsaühistud.
Tänavu uus toetus
Uue toetusliigina lisandus väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetus ehk piirangute toetus. Seda on võimalik saada piiranguvööndi, hoiuala või sellise ala kohta, mille osas on algatatud kaitse alla võtmise menetlus looduskaitseseaduse § 9 lõike 1 tähenduses. Hüvitise määr on 60 eurot hektari kohta. Seni on kompensatsiooni saanud vaid Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade omanikud, samuti väljaspool võrgustikku asuvate sihtkaitsevööndis asuvate metsade omanikud (sõltuvalt piirangutest kuni 110 eurot hektari kohta).
Tänavu käib piirangute toetuse taotlemine koos Natura 2000 toetuse taotlemisega. Erametsaomanik saab esitada mõlema meetme kohta ühe taotluse, st mõlema meetme toetusõiguslikud alad saab näidata samas taotluses. Toetusõiguslike alade olemasolu saab kontrollida vastavast kaardirakendusest, mille leiab maa-ameti kodulehelt. Rakenduses on metsatoetuste kiht, mille abil saab kontrollida toetusõigusliku ala olemasolu ja pindala. Metsaomanik saab toetust taotleda vaid e-PRIA kaudu.
Muid toetusi saab üldjuhul taotleda metsaühistute kaudu. Näiteks Metsaühistu kaubamärgi alla koondunud ühistud annavad nõu taotlemise protsessi juures, jagavad infot, millal eri toetusi taotleda ning aitavad täita dokumente. Erinevalt siseriiklikest toetustest maksustatakse Euroopa Liidu eelarvest rahastatavaid toetusi. Selleks, et maksuküsimustes orienteerumine oleks lihtsam, on Metsaühistu spetsialistid selles abiks.
Taotlemine metsaühistu kaudu
Mitmete toetuste taotlemine käib ainult ühistu kaudu ning sellistel juhtudel teevad ühistud toetuse taotlused metsaomaniku eest ise ära. Näiteks kui omanik on tellinud ühistu kaudu metsataimi ja tegelenud metsa uuendamisega, siis on tavapärane, et nendele tegevustele taotleb ühistu metsaomanikule toetust automaatselt.
