• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Regionaalminister allkirjastas erakorralise toetuse määruse toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks.

    Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks

    Taimekaitses tehakse vigu, mida saaks hõlpsalt vältida. Mesilaspere TARU toetust taotleb sellel aastal PRIAst rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele.Foto: Pixabay

    Mesilaspere toetust taotleb rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIAs algas kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt

    EPKK nõukogu liikmed: Mirjam Pikkmets, Jaak Läänemets, Jaanus Marrandi, Jaanus Põldma ja juhatuse liige Ants Noot kohtusid regionaalministri Madis Kallasega.

    Põllumajandusettevõtted ootavad valdkonda rohkem selgust

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis? Foto: Shutterstock

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis?

    4. mail 2023 avati koostöös Riigi Kinnisvaraga Maaelu Teadmuskeskuse (METK) renoveeritud labori- ja büroohoone. Foto: Riigi Kinnisvara AS, Margus Pahv

    Eestis avati Euroopa tasemel põllumajandusala labori- ja büroohoone

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Regionaalminister allkirjastas erakorralise toetuse määruse toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks.

    Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks

    Taimekaitses tehakse vigu, mida saaks hõlpsalt vältida. Mesilaspere TARU toetust taotleb sellel aastal PRIAst rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele.Foto: Pixabay

    Mesilaspere toetust taotleb rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIAs algas kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt

    EPKK nõukogu liikmed: Mirjam Pikkmets, Jaak Läänemets, Jaanus Marrandi, Jaanus Põldma ja juhatuse liige Ants Noot kohtusid regionaalministri Madis Kallasega.

    Põllumajandusettevõtted ootavad valdkonda rohkem selgust

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis? Foto: Shutterstock

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis?

    4. mail 2023 avati koostöös Riigi Kinnisvaraga Maaelu Teadmuskeskuse (METK) renoveeritud labori- ja büroohoone. Foto: Riigi Kinnisvara AS, Margus Pahv

    Eestis avati Euroopa tasemel põllumajandusala labori- ja büroohoone

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Suur Põllupäev

Seakasvatuses sabade lõikamisest loobumine nõuab kompleksset lähenemist

autor: Triin Hallap, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja arendusnõunik ja Alo Tänavots
september 2022
Kategooria: Seakasvatus, Põllumehe Teataja september 2022
Seakasvatuses sabade lõikamisest loobumine nõuab kompleksset lähenemist. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Põllumajandusloomad on loomad, keda peetakse ja aretatakse loomsete saaduste tootmise eesmärgil. Euroopa Liidus kaitsevad EL-i õigusaktid ja iga liikmesriigi seadused (EL-i direktiiv 2008/120/EÜ ning loomakaitseseadus) põllumajandusloomi inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada nende tervist või heaolu. Nii on standardid seatud ka sigade kaitseks, sealhulgas on keelatud sabade lõikamine kui rutiinne protseduur.

Loomakaitseseaduse § 9 lg 2 kohaselt on muuhulgas lubatud loomade kastreerimine, steriliseerimine, nudistamine, sõrgade ja kapjade lõikamine, tätoveerimine, mikrokiipimine, põrsaste hammaste ja sabade lõikamine, pullidele ninarõnga panemine, tibude nokkade lõikamine ja väliaedikutes peetavate kultide kärssade rõngastamine. Põrsaste sabasid on lubatud lõigata üksnes juhul, kui see on veterinaararsti otsuse kohaselt nende tervise ja heaolu tagamiseks vältimatult vajalik. Keelatud on loomade kastreerimine pikaaegset valu põhjustaval kudede nekroosi tekitaval viisil.

Kuigi Euroopa Liidus on sabade lõikamine sigadel rutiinse protseduurina keelatud juba alates 1994. aastast ning enne lõikamist tuleks võtta kasutusele muid meetmeid, et vähendada sabade lõikamist, on enam kui 25 aastat hiljem endiselt absoluutne enamus (132 miljonit siga ehk 90%) lõigatud sabadega.

Sabade lõikamise tingib kodusigade käitumishäire, mille tulemusel hakkavad sead hammustama kaaslaste sabasid. See omakorda halvendab loomade heaolu ja põhjustab seakasvatajatele majanduslikku kahju.

Miks tekib vajadus lõigata sigadel sabad lühemaks?

Teadlased on antud teemale pööranud suurt tähelepanu, et välja selgitada sabade hammustamise põhjuseid. Uuringute tulemusena on välja pakutud erinevaid tegureid: pidamistingimused (põranda tüüp, asustustihedus, ventilatsioon, rikastusmaterjali vähesus, söötmine); sugupool; geneetilised tegurid; saba pikkus ja tervislik seisund jne, mis võivad põhjustada sellist käitumist, kuid ühtsele seisukohale pole siiani jõutud. Sellist ebanormaalset käitumist võivad vallandada väga erinevad faktorid, mida pole võimalik sageli tuvastada.

Maaülikool

Üheks enamlevinud soovituseks sabade hammustamise vältimiseks, on rikastusmaterjalide kasutamine. Samas on uuringud näidanud, et nende vastu kaotavad sead ruttu huvi. Kõige efektiivsemaks tegevusmaterjaliks loetakse põhku, kuid selle kasutamine ei taga alati, et sabade hammustamine lõppeks. Samuti ei pruugi sigalate sõnnikueemaldussüsteemid tulla toime põhuga segunenud väljaheidete eemaldamisega. Eesti kontekstis suurendaks põhu kasutamine ka sigade Aafrika katku leviku riski.

Teise abinõuna nähakse agressiivselt käituvate loomade kõrvaldamist, mis eeldab aga suuremat arvu farmitöölisi, kes loomadel pidevalt silma peal hoiavad.

Kolmandaks sageli esile toodud soovituseks on sigade arvu vähendamine sulus, kuid teadusuuringud on andnud selles osas vastuolulisi tulemusi.

Olenemata sellest, et sabade hammustamise põhjused pole selged, pole kahtlust, et selline käitumine on ebasoovitav. Sabade hammustamine põhjustab sigadel kergeid kuni väga tõsiseid kahjustusi, kuni selleni, et saba on ära hammustatud kuni keha tagaosani, mistõttu tuleb siga eutaneerida. Seega suureneb sabade lõikamata jätmise tõttu sigade eutaneerimise osakaal sigalates. Kergemad sabahaavandid suurendavad aga nakkusohu riski. Haavandite raskusaste on kirjandusallikate andmetel positiivses seoses nii nakkuse ja põletiku tekkega kui ka juurdekasvu ja kehamassi alanemisega. Sabas tekkinud põletikuprotsessid võivad viia mädakolleteni tagakehas ja selgroo juures ning nakkuse edasi levides jõuda kopsudesse ja ka teistesse organitesse. Seega põhjustab sabade hammustamine hammustatud seal akuutset valu, mille pikemaajaliseks tagajärjeks on erinevad infektsioonid ja kehamassi alanemine.

Kui levinud on sabade hammustamine sigadel?

Sabade hammustamise esinemise kohta on saadud väga erinevaid tulemusi, mille põhjuseks on enamasti lahknevused andmete kogumise viisis ja sabade hammustamise erinevas defineerimises. Seega tuleb erinevate allikate käsitlemisel olla ettevaatlik, peab arvestama, kas registreeritakse kõiki või ainult raskeid hammustuskahjustusi. Samuti on mõnedes riikides reguleeritud alles jäetava saba pikkus. Sabade lõikamiseks kasutatakse erinevaid viise ja vahendeid ning füsioloogilise vastuse mõõtmine saba lõikamise protsessile on piiratud. Samas pole andmeid, et sabade lõikamine põhjustaks pikaajalist valu, mida põhjustab aga hammustamisest tekkinud põletikukolle.

Teadaolevalt on Soome üks kolmest EL-i riigist (lisaks Rootsile ja Leedule), kes kehtestas 2003. a EL-st veelgi karmima keelu ning sabade lõikamine on seal täielikult keelatud. Kolmandatest riikidest on sabaga sigade kasvatamine õnnestunud veel Norras ja Šveitsis. Lisaks on Soomes ja Rootsis ka mitmed sigade heaolunõuded karmimad kui EL-is ning tapamajadel on kohustus lihakontrolli käigus registreerida sabahammustused. Lisaks toimib Soomes ka tööstuste rahastatud vabatahtlik karjatervise süsteem (www.sikava.fi), kuhu kuulub enamik seafarme. Sikava raames kontrollib koolitatud karjatervise veterinaararst karja tervist (sh sabahammustusi) 4–6 korda aastas või 1x kord partii kohta.

Soome Lihainspektsiooni statistika järgi on Soome sigade sabakahjustuste tase aastatel 2016–2020 olnud 0,9–1%. Rootsi ja Norra tapamajades lihakontrolli käigus on saadud arvuks 4%. Soome Sikava süsteemi kohaselt 1–5%. Hiljutine uuring Soomes näitas, et tegelikkuses hammustatakse palju rohkemate sigade sabasid. Vaadeldi üle 14 000 sea ühes tapamajas ühe nädala jooksul ning leiti, et ainult 49,2% sabadest olid täielikult terved, 36,7% olid hammustused paranenud ja 14,1% esines värskeid haavu (2,5% neist rasked kahjustused). Samas tapamajas uuriti sabade kahjustusi ka 2000. aastal, mil sabade lõikamine Soomes oli veel lubatud ning siis oli tervete sabadega 65,4% sigadest.

Ka riikides, kus sabade lõikamist senini praktiseeritakse, kõigub kahjustatud sabade osakaal suurel määral, 25–72%.

Seega näib, et kannibalismi probleem eksisteerib seakasvatuses olenemata sellest, kas sabasid lõigatakse või mitte ja ainuke võimalus loomade heaolu parandamiseks on üldiste pidamistingimuste parandamine. Sabade lõikamise täielik keelamine, muutmata pidamistingimusi ja -süsteemi, viib tõenäoliselt sabade hammustamise esinemise tõusule ja sel on negatiivne mõju nii heaolule kui farmi majandustulemustele.

Soome ja Rootsi autorid soovitavad, et veterinaar ja loomakasvataja koostaksid koostöös farmipõhise tegevuskava ja jälgiksid sellest kinnipidamist.

Selline kava arvestaks kõiki olulisi kannibalismi riskitegureid ning näeks ette sabakahjustuste leviku jälgimist, ennetusmeetmete tõhususe hindamist ning sabahammustuste varajase avastamise ja sekkumise plaane. Ühe kõige olulisema faktorina märgitakse Soome uuringus seakasvatajate endi motiveerimist. Selles osas oleks Eestis kindlasti abi täiendavast heaolutoetusest, millest oleks võimalik katta osa kuludest, kui kasutatakse heaolu tõstvaid lahendusi, mis ületavad seadusandlikku miinimumi. Selle kõige juures tuleb siiski arvestada, et Eesti sealiha konkurentsivõime saab püsida vaid juhul, kui samasugused nõuded ja heaolustandardid kehtivad ka imporditud liha tootmisele.

Seega eeldab sabade lõikamisest täielikult loobumine olemasolevate pidamistingimuste olulist ümberkorraldamist, mis nõuab seakasvatajatelt suuri investeeringuid. Sigade heaolu parandamisse peavad panustama ka riik ja tarbijad. See tähendab, et riigi kohus on toetada selleks vajalikke investeeringuid ja lubada riiki ainult sellist sealiha, kus heaolunõuded on sarnaselt täidetud. Tarbijad peavad aga olema valmis sellise sealiha eest rohkem maksma.

Loe pikemalt

Hankkija Finnish Feed Innovations, https://www.hankkija.com/tail-docking/

Review: The tale of the Finnish pig tail – how to manage non-docked pigs? https://doi.org/10.1016/j.animal.2021.100353

Kasutatud kirjandus

  • Wallgren, T.; Lundeheim, N.; Wallenbeck, A.; Westin, R.; Gunnarsson, S. Rearing Pigs with Intact Tails—Experiences and Practical Solutions in Sweden. Animals 2019, 9, 812.
  • A. Valros, E. Välimäki, H. Nordgren, J. Vugts, E. Fàbrega, M. Heinonen Intact tails as a welfare indicator in finishing pigs? Scoring of tail lesions and defining intact tails in undocked pigs at the abattoir. Frontiers in Veterinary Science, 7 (2020), p. 405
  • A. Valros, S. Ahlstrom, H. Rintala, T. Hakkinen, H. Saloniemi The prevalence of tail damage in slaughter pigs in Finland and associations to carcass condemnations. Acta Agriculturae Scandinavica A, 54 (2004), pp. 213-219
  • S. Harley, S.J. More, N.E. O’Connell, A. Hanlon, D.L. Teixeira, L.A. Boyle Evaluating the prevalence of tail biting and carcase condemnations in slaughter pigs in the Republic and Northern Ireland, and the potential of abattoir meat inspection as a welfare surveillance tool Veterinary Record, 171 (2012), p.
  • S. Harley, L.A. Boyle, N.E. O’Connell, S.J. More, D.L. Teixeira, A. Hanlon Docking the value of pigmeat? Prevalence and financial implications of welfare lesions in Irish slaughter pigs Animal Welfare, 23 (2014), pp.
  • N. Van Staaveren, A.P. Vale, E.G. Manzanilla, D.L. Teixeira, C.L. Finol, A. Hanlon, L.A. Boyle Relationship between tail lesions and lung health in slaughter pigs. Preventive Veterinary Medicine, 127 (2016), pp.
  • D.L. Lemos Teixeira, S. Harley, A. Hanlon, N.E. O’Connell, S.J. More, E.C. Manzanilla, L.A. Boyle Study on the association between tail lesion score, cold carcass weight, and viscera condemnations in slaughter pigs. Frontiers in Veterinary Science, 3 (2016), p. ail lesions and lung health in slaughter pigs Preventive Veterinary Medicine, 127 (2016), pp.
  • A.L. Vom Brocke, C. Karnholz, D. Madey-Rindermann, M. Gauly, C. Leeb, C. Winckler, L. Schrader, S. Dippel Tail lesions in fattening pigs: relationships with postmortem meat inspection and influence of a tail biting management tool. Animal, 13 (2018), pp.
  • Wallgren T, Lundeheim N, Wallenbeck A, Westin R, Gunnarsson S. Rearing Pigs with Intact Tails-Experiences and Practical Solutions in Sweden. Animals (Basel). 2019;9(10):812. Published 2019 Oct 15. doi:10.3390/ani9100812

Sildid: Eesti seakasvatusEuroopa Liitloomade heaolusabade lõikamineseakasvatus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Pereäri, mida veab saare tarkus ja kangus

Järgmine artikkel

Investeeringutoetus aitab maale töökohti luua

Seotud artiklid

Koja nõukogu: pidev infovahetus aitab sektoril paremini toime tulla. EPKK nõukogu esimees Sivar Irval on seda meelt, et pidev info jagamine koja liikmetega soodustab kahepoolset dialoogi. Foto: EPKK
Ülevaade

Koja nõukogu: pidev infovahetus aitab sektoril paremini toime tulla

mai 2023
Põllumajandusmaa. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Peame teadvustama põllumajandusmaa koondumisega seotud ohtusid

aprill 2023
Maakasutuse stsenaariumid. Suviodra külv Põlvamaal. Foto: Sigrid Kahar
Ülevaade

Maakasutuse muutus ja kliimaneutraalne põllumajandus – võimalikud arengud aastani 2050

aprill 2023
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping
Ülevaade

Kas tõesti ei kõlba koalitsioonileping kuhugi?

aprill 2023
Järgmine artikkel
Investeeringutoetus aitab maale töökohti luua: toetuse taotlemiseks saab e-PRIA-s taotlusi esitada 7.–21. septembrini 2022. Pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlemine. Foto: Shutterstock

Investeeringutoetus aitab maale töökohti luua

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja aprill 2023

Sisuturundus

Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Linery. Lely. Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

detsember 2022
BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

detsember 2022
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.