Koos Eesti iduettevõtete edulugudega, ettevõtlus- ja innovatsiooni rahastusprogrammide ning üritustega kerkib meediakajastuses pidevalt esile sõna häkaton.
Traditsiooniliselt on neid seostatud IKT-ga, kuid praeguseks on häkatonid muutunud populaarseks kõikvõimalikes valdkondades, sh toidu- ja bioressurssidega seotud lahenduste ja uute toodete väljaarendamisel.
Eesti keelde sulandunud sõna häkaton tuleb inglise keelsest sõnast hackathon, mis omakorda on tekkinud sõnade hack ja marathon sümbioosist. Sealhulgas mõeldakse hack’i all probleemi läbi hammustamist.
Tüüpiline häkaton on üritus, kus eri huvipooled saavad kokku, et meeskondades intensiivselt koos töötades lühikese aja jooksul leida lahendus mingile valdkondlikule probleemile. Tavaliselt algab üritus päevakava tutvustamisega, teema ja probleemi defineerimisega, valdkonna ekspertide esinemistega inspiratsiooni tekitamiseks ning ajaliselt piiratud sessioonidest. Esmalt algavad need ideede esitlusega, meeskondade moodustamisega ning jätkuvad lahenduste välja pakkumisega, nende sobivuse, elluviimise võimalikkuse ja tehnilise korralduse hindamisega, lahenduste testimisega ning lõpuks lahenduse tutvustamisega žüriile. Meeskondi toetavad erinevate alateemade valdkondlikest ekspertidest mentorid.
Populaarne toidumaailm
Toidu- ja bioressursside häkatonid on populaarsust kogunud eriti viimasel kümnendil. Need võivad olla suunatud nii laiematele ühiskondlikele probleemidele lahenduste leidmiseks (toiduraiskamise vähendamine) kui ka uute toodete ja teenuste väljatöötamisele.
Toidusektoris on tavapärased ettevõtete sponsoreeritud häkatonid, mille eesmärk on ettevõtetele uute tooteideede leidmine. Toidutööstus on üks valdkond, kus ettevõtted on konkurentsi, tarbijate ootuste ja toiduregulatsioonide tõttu pideva surve all oma toodete, pakendite ja tootmisprotsesside uuendamiseks. Siin pakuvad häkatonid võimalust vähendada tootearendusega seotud ressursikulu, tugevdada võrgustikke, leida uusi töötajaid, saada uusi ideid ja infot arengutrendide kohta ning testida kiiresti lahenduskontseptsioone. Osalejatele pakuvad need aga uusi kontakte ja koostööd, inspiratsiooni ja enesearengut, võimalust oma ideid ja kontseptsioone testida ning saada tunnustust ja võimalikku rahalist kasu oma tootekontseptsiooni müügist.
Eesti Maaülikooli toiduhäkaton
Esimene toiduhäkatoni tegemise idee tuli 2020. aastal, kui Eesti Maaülikoolis toimus puidu väärindamise häkaton. Samasse perioodi sattus ka uue toidulabori ning Polli kompetentsikeskuse labori valmimine ja toiduhäkatoni polnud keegi veel Eestis teinud.
Häkatoni korraldamisele aitasid kaasa partnerid ja esimene hübriid (osaliselt veebis) toiduhäkaton toimus 2021. aasta oktoobris maaülikooli peahoones Tartus. Kokku osales 21 meeskonda (88 liiget) 15 riigist. Neist üheksa tugevamat meeskonda pääses edasi oma ideid arendama kas otse laboritesse või koostöös mentoritega. Mitu auhinnatud meeskonda tegutseb veel praegugi oma ideedega edukalt edasi. Kuna huvi esimese toiduhäkatoni vastu oli väga suur, korraldatakse järgmine 2023. aasta jaanuaris. See on jagatud kaheks etapiks: esimeses faasis valmistavad meeskonnad kahe kuu jooksul eri laborites ette oma prototüübid, teises etapis töötavad 48-tunnisel häkatonil välja toiduga seotud tarkvaralahendused.
Eesti Maaülikool soovib, et sarnased ettevõtlust ja innovatsiooni toetavad üritused hakkaksid toimuma regulaarselt, tugevdades innovatsioonivõimekust nii ülikoolis kui ka toidu- ja bioressursside sektoris laiemalt.
Projekt NOBALIS
Tänavu algas maaülikoolis projekt NOBALIS, mille eesmärk on kõrgkoolide toidu- ja bioressursside alase ettevõtlus- ja innovatsioonivõimekuse parandamine. Koos kuue partneriga Põhja- ja Baltimaadest toetatakse üliõpilaste ja töötajate iduettevõtete teket, mentorlust, ettevõtlus- ja innovatsioonimoodulite arendamist jne. Projekti keskmes on ettevõtlikkuse ja innovatsiooni treeningprogramm üliõpilastele ja töötajatele, mis koosneb toidu- ja bioressursside alasest häkatonist, mentorsessioonidest ja ideede võistlusest.
Häkaton algas virtuaalse üritusega septembris 2022, esitati 30 ideed. Põhiline töö ideede edasiarendamisel, lahenduste välja pakkumisel ja testimisel ning ärimudeli väljatöötamisel toimus kolmekuusel perioodil arengusessioonides mentorite toel. 15. detsembril esitlevad meeskonnad oma tööd demopäeval.
Toiduhäkaton on Eesti Maaülikooli biomajanduse arenduskeskuse algatus. Sinna on kaasatud toiduvaldkonnaga seotud partnerid, nagu Taltechi toidulabor, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus ja BioCC. Häkatoni rahastab maaülikooli ASTRA projekt „Väärtusahelapõhine biomajandus 2” Euroopa Liidu regionaalarengu fondist, Eesti Teadusagentuur ResTa programmi kaudu ning EIT Food (Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut, EIT). Lisaks on mitmeid teisi toetajaid.
