• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    PRIA teenindusbürood suletakse ajutiselt. PRIA logo. covid-19 erakorraline toetus

    PRIA maksis 2022. aastal toetusteks välja rekordiliselt üle 364 miljoni euro

    Grüne Wochel. Avamispäeval Eesti stendis (paremal) koja juht Ants Noot, maaelukomisjoni liige Kaido Höövelson ja Saidafarmi juht Juhan Särgava. Foto autor: Juuli Nemvalts

    Ants Noot: Grüne Wochel osalemine kannab endas tugevat sõnumit

    Suurkiskjate uuringus tehti vahekokkuvõte

    Suurkiskjate uuringus tehti vahekokkuvõte

    Eesti tõuloomakasvatajad laienevad uutele eksportturgudele. Keava Tõuaretusjaama pullilaudas on koos parimate tõuomadustega pullid. Foto: Juuli Nemvalts

    Eesti tõuloomakasvatajad laienevad uutele eksportturgudele

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann

    Põllumajandus-Kaubanduskoja uueks juhiks sai Ants Noot

    EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus märkis, et Eesti põllumajanduses toimunud edusammud paaril viimasel aastakümnel väärivad igakülgset tunnustust. Foto: Juuli Nemvalts

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kauaaegne juht lahkub ametist

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    PRIA teenindusbürood suletakse ajutiselt. PRIA logo. covid-19 erakorraline toetus

    PRIA maksis 2022. aastal toetusteks välja rekordiliselt üle 364 miljoni euro

    Grüne Wochel. Avamispäeval Eesti stendis (paremal) koja juht Ants Noot, maaelukomisjoni liige Kaido Höövelson ja Saidafarmi juht Juhan Särgava. Foto autor: Juuli Nemvalts

    Ants Noot: Grüne Wochel osalemine kannab endas tugevat sõnumit

    Suurkiskjate uuringus tehti vahekokkuvõte

    Suurkiskjate uuringus tehti vahekokkuvõte

    Eesti tõuloomakasvatajad laienevad uutele eksportturgudele. Keava Tõuaretusjaama pullilaudas on koos parimate tõuomadustega pullid. Foto: Juuli Nemvalts

    Eesti tõuloomakasvatajad laienevad uutele eksportturgudele

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann

    Põllumajandus-Kaubanduskoja uueks juhiks sai Ants Noot

    EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus märkis, et Eesti põllumajanduses toimunud edusammud paaril viimasel aastakümnel väärivad igakülgset tunnustust. Foto: Juuli Nemvalts

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kauaaegne juht lahkub ametist

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Jahiseadus – on aeg värskendusteks

autor: Jaanus Aun, Eesti Erametsaliidu tegevjuht
detsember 2022
Kategooria: Jahindus, Põllumehe Teataja detsember 2022
Eesti Erametsaliidu juht Jaanus Aun analüüsib jahimeeste ja maaomanike koostööd ning kinnitab, et jahiseadus on küps värskendamiseks. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Aprillis saab kümme aastat ajast, mil jahimeeste, maaomanike ja riigi suhteid on reguleerinud praegune jahiseadus. Võrreldes eelmisega pidi 2013. aastal jõustunud jahiseadus oluliselt suurendama maaomanike rolli jahindusküsimuste lahendamisel, aga kas nii on ka läinud?

Mäletatavasti eelnes seaduse vastuvõtmisele vägagi terav vastasseis jahimeeste ja maaomanike vahel. Seetõttu on paslik vaadata, kuidas seaduse rakendamisega läinud on, aga ka mõtiskleda, kuidas likvideerida kitsaskohad, mis maaomanike vaatevinklist senini seaduses silma paistavad.

Jahindusnõukogud

Jahipidamise regionaalseks korraldamiseks on võrdsetel alustel moodustatud jahindusnõukogud. Nii on metsaomanikud ja põllumehed igas maakonnas jahindusteemades kaasa rääkimas. Võrreldes varasemaga on kindlasti tegemist hea muudatusega. Lisaks infovahetusele on jahindusnõukogul olnud oluline roll suurulukite küttimismahu määratlemisel.

Kõigi arvamustega arvestamiseks on jahindusnõukogude töökorras paika pandud, et põdra, punahirve, metskitse ja metssea küttimismaht ja -struktuur lepitakse kokku konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, ei saa ka jahti pidada. Kuna ulukite arvukuse reguleerimine on kõigi poolte huvides, on ka tõsiselt pingutatud, et jahi pidamiseks vajaliku koosmeeleni jõutaks.

Nii töötas see mudel kuni viimase ajani, aga paraku võib üks tõrvatilk kogu meepoti ära rikkuda. Sel sügisel ei jõutud Järvamaal põdra küttimismahu osas kokkuleppele. Selle asemel, et tõdeda, et jahti pidada ei saagi, võttis Keskkonnaamet üllatuslikult seisukoha, et küttimismahu kokku leppimine jahindusnõukogus ei olegi jahipidamise eeltingimus. Jaht võib toimuda igal juhul.

Selline otsus muudab jahindusnõukogud pelgalt infovahetuse kohaks ja toob kindlasti kaasa maaomanike motivatsiooni languse nende töös osalemisel. On täiesti reaalne oht, et kaob hea töövorm jahindusküsimuste maakondlikuks korraldamiseks. Kui seadus on tõesti ebatäpne, tuleks asi kiiresti korda teha. Võti on siin riigi käes.

Lepingud

Kuigi jahiseaduses on pügal, mis ütleb, et kinnisasjal jahipidamiseks tuleb omanikuga sõlmida leping, on seal ka sätted, mis lubavad jahti siiski ka ilma kokkuleppeta pidada. Igatahes on seaduse suunis selge – eraomaniku maal püssiga toimetamiseks peaks lepingu sõlmima. Seniajani oli lepingute sõlmimine tagasihoidlik. Jahimehed said nautida lepinguta jahipidamist ja ega maaomanikudki lepingute soovimisel üleliia aktiivsed olnud.

Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud võttis aga mõned aastad tagasi asja tõsisemalt ajada. Samuti on põllumajandustootjate esindusorganisatsioonid, põllumajandus-kaubanduskoda ja taluliit rõhutanud maaomanikega sõlmitud lepingute olulisust ja aidanud kaasa lepingute sõlmimisele.

Nii on nüüdseks lisaks riigimetsale üle poole eramaadest jahinduslike lepingutega kaetud. Leping reguleerib nii pooltevahelist infovahetust kui ka ulukikahjude hüvitamist põllumajandus- või metsakultuuridele.

Pärast jahipiirkondade kasutusõiguse lubade pikendamise käivitamist, kus senine kasutaja saab pikenduse juhul, kui üle poole eramaadest on lepingutega kaetud, suurenes märkimisväärselt ka jahimeeste huvi lepingute vastu. Loodame, et see huvi pärast kasutusõiguse lubade pikendamist ei rauge. Tsiviliseeritud ühiskonnas ongi ju normaalne, et eramaa kasutamine toimub kokkulepete alusel.

Lubade pikendamine

Kümme aastat tagasi, mil kehtiv jahiseadus vastu võeti, pikendati olemasolevate jahipiirkondade kasutusõigusi. Senised kasutajad said kümneaastase jahipidamisõiguse. Eesti Erametsaliidus teadsime, et ei ole toimunud jahipiirkondade kasutusõiguse põlistamist ja kui kümneaastane periood läbi saab, toimub kasutaja väljavalimiseks konkurss.

Seadus annab siin ka hea suunise, et konkursil on eelis sellel jahiseltsil, kellel on jahipiirkonnas suurema pindala ulatuses kokkulepe maaomanikega. Teisisõnu: seadus väärtustab kokkulepet jahipidajate ja maaomanike vahel. Seetõttu oli üllatus suur, kui Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium võtsid seisukoha, et kasutusõiguse lube siiski pikendatakse.

Kuigi ka teemat analüüsinud õiguskantsler on selgelt seisukohal, et praeguste kasutusõiguse lubade pikendamist seadus ette ei näe, jätkub lubade pikendamine ja õiguskantsleri arvamusest riigi haldusvõim ei hooli.

Siiski on kasutusõiguse lubade pikendamise protsessis kokku lepitud, et jahindusnõukogud annavad heakskiidu pikendamisele vaid juhul, kui üle poole eramaade pindalast on lepingutega kaetud. See on olnud hea motivaator lepingute sõlmimise hoogustamiseks. Osapooled on kokkuleppega saavutanud selle, mida seadus küll väärtustab, aga selle väärtuse ellu viimiseks otseselt midagi ette ei võta. Vaidlused ja erinevad tõlgendused kasutusõiguse lubade pikendamise asjus aga näitavad, et see koht seaduses vajab kiirremonti.

Ulukikahjud

Kuigi ulukikahjude pärast pahandavaid põllumehi või muretsevaid metsamehi on kuulda pidevalt, näeme erametsades ulukikahjude osas ka positiivseid nihkeid. Aastaid ei julgenud erametsaomanikud männikultuure rajada, kuna reeglina läksid noored puud hirvede või põtrade toiduks. Männi­kasvuks sobivaid alasid uuendati kuusega.

Nüüd on olukord paranenud. Üha rohkem männitaimi jõuab istustusajal erametsades mulda. Kuigi ulukitõrjevahendite kasutamine loomarikastes piirkondades on reeglina siiski vajalik, on tekkinud optimism, et põtrade langenud arvukus võimaldab metsakasvatuses ka mändi kultiveerida. Oleme kümne aasta jooksul mõne asja paremaks saanud küll.

Kuidas edasi?

Esmalt tuleb vead ära parandada. Ebaselged, mitmeti mõistetavad ja seaduse mõttele vastu töötavad regulatsioonid on vaja korda teha. Selgelt tuleks sätestada, et põdra, hirve, kitse ja metssea jahi eeltingimus on jahindusnõukogu kokku­lepe nende ulukite küttimismahu kohta. Samuti tuleb selgemalt öelda, et kasutusõiguse luba ei ole aegade lõpuni kehtiv privileeg, vaid kindlaks perioodiks antud õigus, mis on tulevikus ka konkurentsile avatud. Seejärel on aeg mõelda jahindussüsteemi põhimõtete üle.

Kas lepinguta jaht eramaadel ikka peab olema normaalsus? Meie naaberriik Läti nõuab juba ammu eramaal jahi pidamiseks lepingu olemasolu. Ja ei ole Lätimaal jahindus sellest kuidagi kokku kukkunud.

Või kas ikka peame jätkama süsteemiga, kus isegi metskitse jahiks peab ühes ringpiiris vähemalt 5000 hektarit jahimaad koos olema?

Läänemere piirkonna teistes riikides selliste mammutpiirkondade kaudu ulukivaru ei majandata. Võiks lubada maaomanikel endil lepingulisel alusel jahipiirkondi moodustada, kus näiteks metskitse või hirve ohjamisega ka senisest palju väiksemal alal tohiks toimetada.

Süsteemi muutes peab kindlasti säilima partnerlus maaomaniku ja jahimehe vahel. Usun, et ülepaisutatud on hirmud, et maaomanikele oma vara kaitseks selgemate õiguste andmine seda partnerlussuhet lõhkuma peaks. Reaalset jahti peaks ju ikkagi jahimees. Just kohalik jahimees, sest tema tunneb kohalikke olusid ja tahab selles piirkonnas ka edaspidi tegutseda. Maaomanikena seda väärtust kindlasti hindame.

Sildid: Eesti Erametsaliiteramaajahipidaminejahiseadusjahiseltsidkeskkonnaministeeriumulukikahjustus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Toiduhäkaton: loominguline viis uuendusteks

Järgmine artikkel

Vahekultuurid: mida ja millega külvata?

Seotud artiklid

Suurkiskjate uuringus tehti vahekokkuvõte
Keskkond

Suurkiskjate uuringus tehti vahekokkuvõte

jaanuar 2023
Maade metsastamine: vastuoluline, aga möödapääsmatu. Kaks kümnendit tagasi endisele põllumajandusmaale rajatud kaasikus on korrapäraselt tehtud hooldustöid ning kaasik on väga ilus, tootlik ja hea tervise juures. Foto: Metsaühistu
Mets

Maade metsastamine: vastuoluline, aga möödapääsmatu

detsember 2022
Tuleval aastal hakkab kehtima uus Euroopa ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP). Maaeluminister Urmas Kruuse selgitab, millele uuel perioodil rõhku pööratakse.
Euroopa Liit

ÜPP seob erinevad toetused tervikuks

detsember 2022
Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht
Arvamus

Valmisolek kriisideks ja kaitsetahe

detsember 2022
Järgmine artikkel
Vahekultuurid: mida ja millega külvata? Foto: Shutterstock

Vahekultuurid: mida ja millega külvata?

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja detsember 2022_v

Sisuturundus

Linery. Lely. Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

detsember 2022
BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

detsember 2022
Sõnnikurobot Discovery 120 Collector - laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem. Vaata Linery kodulehelt!

Laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem

oktoober 2022
MES tuleb appi. Põllumajandusühistute uuring. Hea on teada, et sinu huvide eest seistakse. Foto: Shutterstock

MES tuleb põllumehele appi

oktoober 2022
Eesti toidu innovatsioon

Eesti toidu innovatsioon

oktoober 2022

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised põllumajandus põllumajanduspoliitika seadus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus tehnika toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.