Kevad on käes ja Eestimaale on saabunud nii siin pesitsevad, kui ka põhja poole liikuvad rändlinnud. Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud rändel olevate haneliste arvukus ja kahjuks ka nende poolt põllumajandusele tehtud kahjud – seda on märganud põllumajandustootjad ise, kui tunnistanud ka ornitoloogid ja keskkonnaametnikud.
„Kui mõned aastad tagasi oli kohati hanede ja laglede piiratud tingimustes letaalne heidutus lubatud, siis viimastel aastatel seda võimalust enam ei ole,“ sõnas EPKK põllumajandusvaldkonna nõunik Kaisa Vahtmäe. Ta lisas, et letaalne heidutus on kõige efektiivsem lahendus põldude kaitseks. „Nüüd peab põllumees kasutama alternatiive, mis ei ole kaugeltki nii mõjusad ning nendega kaasnevad ka suured kulud,“ täiendas Vahtmäe.
„Osalist leevendust lindude tekitatud kahjudele pakub riigi poolt makstav hüvitis. Põllumehed peavad Keskkonnaametile kõikidest tekkinud kahjudest kindlasti teada andma, kuigi kahjude kompenseerimise ulatus on piiratud kehtivate õigusaktidega. Keskkonnaametnikud hindavad kahjustuse vastavalt kehtestatud metoodikale ja selle põhjal arvutatakse hiljem ka kompensatsioon. Looma tekitatud kahjusid reguleerivas Keskkonnaministri määruses on kirjas, et rändlindude tekitatud kahju hüvitatakse kuni 3200 euro ulatuses ühele isikule ühe saagiaasta kohta,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige Olav Kreen.
.jpg "heworitz")
Samuti hüvitab Keskkonnaamet kahjustuse vältimiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused kuni 50% ulatuses piirmääraga kuni 3200 eurot ühe majandusaasta kohta. Taotlus kahjustuse vältimisabinõule tehtud kulutuse hüvitamiseks rahuldatakse, kui rakendatud vältimisabinõu on efektiivne ning kahjustuse tekkimise tõenäosust arvestades proportsionaalne tehtud kulutusega.
Kreeni sõnul on nõuetekohaste dokumentide koostamine kiirel kevadtööde ajal küll lisatöö, kuid juhtumitest teatamine on kriitilise tähtsusega, kuna see aitab paremini hinnata kahjude tegelikku ulatust ja mõju Eesti põllumajandusele. Ainult nii saab selgitada linnukahjude probleemi tõsidust. Seega, hea põllumees, palun anna Keskkonnaameti üldisele e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee rändlindude tekitatud põllumajanduskultuuri kahjustustest teada! Täpsemat infot kahjudest teatamise ning ennetamise kompenseerimise kohta ja avalduste vormid leiab Keskkonnaameti kodulehelt: https://keskkonnaamet.ee/taotlused-aruanded/elusloodus-looduskaitse/looma-ja-linnukahjude-taotlused
Hea teada
Haneliste jaht on Eestis lubatud 20. septembrist kuni 30. novembrini. Kahjuks ületab aga just kevadine rändlindude kahjustus taluvuse piiri, põhjustades põllupidajatele ulatuslikku kahju. Jääb saamata tulu, halveneb konkurentsivõime, tekivad keskkonnariskid. Põllumehed on olukorra leevendamiseks korduvalt teinud ettepanekuid kevadise heidutusjahi lubamiseks, sest teiste heidutusvahendite mõju on piiratud või ammendunud.
Riik kompenseerib kahjusid ühe ettevõtte kohta kuni 3200 eurot, mis katab vaevalt kümne hektari kahjud. Tuhandete isendite suuruseni ulatuvate linnuparvede puhul tekib selline kahju juba siis, kui lindude õigeaegsele peletamisele vaid ühe korra hilineda.
Kevadine letaalne heidutus ei suuda mõjutada haneliste populatsiooni ning paraku on looduses elavate isendite hukkumine näiteks kiskjate või haiguste tõttu osa looduse loomulikust toimimisest. Heidutuse eesmärgil saavad hukka vaid mõned linnud, mis on teistele hoiatuseks ning edaspidi parv püüab seda kohta vältida. Heidutusjahi raames saab hukka oluliselt väiksem arv linde kui tavapäraselt looduses. Lisaks võib heidutusel olla pikaajaline mõju ja osad linnud valivad uue rändetee, on kinnitanud ornitoloogid.
