• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Regionaalminister allkirjastas erakorralise toetuse määruse toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks.

    Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks

    Taimekaitses tehakse vigu, mida saaks hõlpsalt vältida. Mesilaspere TARU toetust taotleb sellel aastal PRIAst rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele.Foto: Pixabay

    Mesilaspere toetust taotleb rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIAs algas kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt

    EPKK nõukogu liikmed: Mirjam Pikkmets, Jaak Läänemets, Jaanus Marrandi, Jaanus Põldma ja juhatuse liige Ants Noot kohtusid regionaalministri Madis Kallasega.

    Põllumajandusettevõtted ootavad valdkonda rohkem selgust

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis? Foto: Shutterstock

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis?

    4. mail 2023 avati koostöös Riigi Kinnisvaraga Maaelu Teadmuskeskuse (METK) renoveeritud labori- ja büroohoone. Foto: Riigi Kinnisvara AS, Margus Pahv

    Eestis avati Euroopa tasemel põllumajandusala labori- ja büroohoone

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Regionaalminister allkirjastas erakorralise toetuse määruse toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks.

    Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks

    Taimekaitses tehakse vigu, mida saaks hõlpsalt vältida. Mesilaspere TARU toetust taotleb sellel aastal PRIAst rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele.Foto: Pixabay

    Mesilaspere toetust taotleb rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIAs algas kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt

    EPKK nõukogu liikmed: Mirjam Pikkmets, Jaak Läänemets, Jaanus Marrandi, Jaanus Põldma ja juhatuse liige Ants Noot kohtusid regionaalministri Madis Kallasega.

    Põllumajandusettevõtted ootavad valdkonda rohkem selgust

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis? Foto: Shutterstock

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis?

    4. mail 2023 avati koostöös Riigi Kinnisvaraga Maaelu Teadmuskeskuse (METK) renoveeritud labori- ja büroohoone. Foto: Riigi Kinnisvara AS, Margus Pahv

    Eestis avati Euroopa tasemel põllumajandusala labori- ja büroohoone

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Suur Põllupäev

Kui palju rohetoodangut annavad Eesti maismaaökosüsteemid?

autor: Raimo Kõlli, emeriitprofessor ja Karin Kauer, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi mullateaduse õppetool
aprill 2023
Kategooria: Keskkond, Põllumehe Teataja aprill 2023
Ökosüsteemide rohetoodang. Suurem osa põllumehi majandab keskkonnasõbralikult. Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

Päikese kiirgusenergia abil toimuva fotosünteesi käigus akumuleerub ökosüsteemide erinevatesse koostisosadesse järjepidevalt elusat taimset massi ehk fütomassi* kui primaarset (mittefossiilset) orgaanilist ainet.

Fütomassi roheenergia on ökoloogilisi protsesse käivitav jõud mitte üksnes metsa- ja põllumajanduses, vaid kõigis fütomassi tootvates maismaaökosüsteemides (asulate haljasalad, spordiväljakud, aiandus jms).

Ökosüsteemide rohetootmise lahutamatu osa on muldkate. Sõltuvalt muldkattes olevatest mullaliikidest kujunevad eri ainelise koostise (sh taime toiteelemendid), talitlemisrežiimidega (õhk, vesi, soojus, happesus), füüsilise seisundi ja ainete neelamisvõimega muldkatted. Muldkattest sõltub atmosfääri CO2 ökosüsteemi sidumise tõhusus. Muldkate on samas ka orgaanilise süsiniku akumulatsiooni reservuaar. Otstarbeka süsinikumajanduse korralduse alus on kohalike taim-muld-süsteemide toimimise seaduspärasuste tundmine.

Eestis on fotosünteetiliselt aktiivse radiatsiooni ja vegetatsiooniperioodi kestuste piirkondlikud erinevused suhteliselt väikesed. Vaatamata sellele on ökosüsteemide talitlemise tõhusustes suured, muldkatete looduslikust viljakusest põhjustatud erinevused. Muldkatete majandamisel sõltub aasta rohetoodang muldade kasutussobivuse arvestamisest ning kasvutingimuste ja ökosüsteemis olevate ainete käibe oskuslikust regulatsioonist (eemaldamine saagiga, kulutatud ainevarude taastamine, täiendav subsideerimine jms).

Rohetoodang ja keskkond

Rohetootmise prioriteet on ennekõike ühiskonna varustamine eluks vajalike taimse päritoluga toitainetega, loomadele vajalike söötadega ning majandusele ja tööstusele vajalike toormaterjalidega (puit, kiudained jms).

Maaülikool

Rohemajanduse aluseks oleva rohetootmisega peaks kaasnema ümbritseva keskkonna kestvalt hea seisundi tagamine. Nii ongi viimastel aastakümnetel erilist tähelepanu pälvinud süsinikuringe reguleerimise võimaluste selgitamine, et intensiivistada CO2 sidumist taim- ja muldkatetesse. Seega peaks rohetootmist analüüsima kooskõlas süsinikuringega, mis on domineeriv lõim kogu ökosüsteemi aineringes.

Põhitoodangu (metsas tüvepuit, põldudel terad, mugulad, hein jms) moodustumisega kaasneb paratamatult ka teiste ökosüsteemi koostisosade fütomassi moodustumine (vt jooniseid). Ökosüsteemide võrdlusest selgub, et aasta jooksul põhitoodangusse talletatud süsiniku hulgad moodustavad ökosüsteemide lõikes erineva osakaalu ökosüsteemi sisenenud süsiniku kogumassist. Eelvalminud kuni raieküpsetes metsades moodustab fütomassi aastaproduktiivsus ca 4‒6% kogu ökosüsteemi fütomassist. Teraviljade puhul aga ca 110% maksimaalsest fütomassist, kuna maksimumile eelnenud perioodil kulutatakse osa fütomassist säilitushingamise või varise irdumisel taimedest.

Mets pole suurim CO2 siduja

Laialt levinud arvamuse järgi on metsaökosüsteemid (MÖS) suurima atmosfääri CO2 sidumisvõimega ökosüsteemid. Tegelikult on võimalik agronoomilise regulatsiooni abil moodustada nii agro- kui ka rohumaaökosüsteemides (AÖS ja RÖS) hoopiski tõhusam CO2 sidumisvõime võrreldes mõnede MÖS-idega. Taoline AÖS-ide suurem CO2 sidumisvõime (ehk suurem aastaproduktiivsus) võib olla tingitud väetamisest, kuid mitte ainult, sest soodustavaid (samas ka pärssivaid) tegureid on mitmesuguseid. MÖS-i puhul on fütomassi juurdekasv maksimaalne kiire kasvu perioodil, minimaalne uue metsapõlvkonna algaastatel ja raieringe lõpul. Mõningate looduslike RÖS-ide suure produktiivsuse põhjus on heade toitumistingimuste kokkulangevus oludele kohastunud taimkattega.

Metsaökosüsteemide (MÖS) produktiivsus (tonni süsinikku hektari kohta aastas)

Metsaökosüsteemide (MÖS) produktiivsus
Nende raieküpsete puistute täius on 0,75–0,85.

Agroökosüsteemide (AÖS) produktiivsus (tonni süsinikku hektari kohta aastas)

Agroökosüsteemide (AÖS) produktiivsus
Kolm esimest tulpa iseloomustavad eelmise sajandi teise poole tava­viljeluse produktiivsust. Tänapäeval on teraviljade saagikus umbes kaks korda suurem. Rekordsaak on saadud Eesti viljelusvõistluse tingimustes. Kultuurrohumaad on majandatud intensiivselt.

Rohumaaökosüsteemide (RÖS) produktiivsus (tonni süsinikku hektari kohta aastas)

Rohumaaökosüsteemide (RÖS) produktiivsus
Neli esimest rohumaa tüüpi on looduslikud, viimane on intensiivselt majandatud.

Reeglina eemaldab inimene ökosüsteemi rohetoodangust ja ainete ringest temale tarbimiseks vajaliku osa. Kui MÖS-ides säilitatakse tüvepuidu süsinikku pikema aja jooksul kasvukohal, siis tootlike AÖS-ide ja RÖS-ide põhitoodang eemaldatakse igal aastal, säilitades seda sobiva niiskuse­sisaldusega olekus kaitstuna välismõjude eest. Tarbimise mahust sõltub aineringe avatuse määr, mis on reeglina suurim AÖS-ides. Jätkuv rohetootmine saab toimuda vaid juhul, kui korvatakse süsteemist eemaldatud taimede kasvuks vajalike ainete varud.

Peale ökosüsteemide fütomassi, erinevate loomsete organismide biomassi ja mikroorganismide mikrobiomassi on ökosüsteemide muldkatetesse akumuleerunud eri kogustes mortmassi (surnud taimset ja loomset materjali). Värskem (humifitseerumata) mortmass on söödaks domineerivale osale mulla elustikust ja nende toitumisahelatele. Mortmassi teine osa, mullaelustiku poolt läbiseeditud osa koos lagunemisele vastupidavate fütomassi osistega, võib stabiilse huumuse kujul säilida mullas pikka aega. Teatavasti ei ole stabiilne (inertne) huumus mullaelustikule söödav ega ka toitaine taimedele, kuid ta on ülimalt oluline taimede kasvuks sobiva muldkeskkonna loomisel. Samas võib ka see süsinikurikas mulla orgaaniline aine mineraliseeruda erinevate keemiliste ja füüsikaliste protsesside toimel.

Süsiniku talletamine

CO2 ökosüsteemidesse sisenemise ja tema ringluse mehhanismide mõistmise huvides tuleb teha vahet erinevate näitajate vahel. Joonised näitavad ühe aasta jooksul ökosüsteemidesse talletunud süsiniku koguseid. Korrutades neid 3,67-ga, saame atmosfäärist eemaldatud CO2 kogused. Talletatud süsinikust teatud osa lukustub (olenevalt ökosüsteemi koostisosast) lühemaks (lehed, okkad, peened oksad ja juured) või pikemaks ajaks (puit) ökosüsteemi. Põhitoodanguga eemaldatud tüve-puitu peetakse üheks väärtuslikumaks rohetoodanguks süsinikumajanduse aspektist. Maamajanduse seisukohalt on kõige väärtuslikumad toidu- ja söödakultuurid. Eri otstarvetel võidakse eemaldada ka kõrvaltoodang (oksad, põhk). Kasvukohale jäänud füto- ja mortmasse on vaja mullaelustiku elus hoidmiseks, kuna nende orgaanilist ainet tarbiva tegevuse kaudu vabaneb valdav osa taimetoite­elementidest, mis on vajalikud uue rohetoodangu tootmiseks.

* Ökosüsteemide biomassi koosseisus on (a) fotosünteesil moodustunud (autotroofne, primaarne) taimne biomass ehk fütomass ja (b) loomse päritoluga (heterotroofne, sekundaarne, tertsiaarne) biomass, mis on moodustunud fütomassi tarbimise tulemusel.

Mis on rohetootmise prioriteedid?

Rohetootmise korraldamisel Eesti mullastiku- ja kliimatingimustes tuleks esikohale seada kogukonna toidu, sööda, tööstuslike toormaterjalide ja rekreatiivseid vajadusi rahuldavad tegevused. Tähtsuse järjekorras teisel kohal võiks olla võimalikult rohke päikeseenergia sidumine nii roheenergiaks rahvamajandusele kui ka muldkatte hea seisundi (tervise) hüvanguks. Kolmandal kohal oleks aga kõik süsinikumajandusega seotu. Need kolm tähtsuse järgi reastatud vaadet on tegelikult omavahel tihedalt seotud, kuna nad käsitlevad samu protsesse, kuigi erinevatest külgedest.

Süsinikumajandus kui rohemajanduse osa on suhteliselt uudne keskkonnaseisundit parandav tegevussuund. Süsinikumajanduse elluviimiseks on Euroopas välja pakutud mitmesuguseid soovitusi. Nende seas on rohkesti ka Eesti tingimustes laialdast juurutamist väärivaid agrotehnoloogilisi meetmeid. Neist olulisemad on vahe- (püüde-, katte-, haljasväetis-)kultuuride ja liblikõieliste kasvatamine külvikorras. Eestis erinevate taimeliikidega tehtud uurimuste järgi aitavad need muldkattesse täiendavalt sisestada keskmiselt 0,6‒1,6 tonni orgaanilist süsinikku hektari kohta aastas. Soovitatud maaharimisvõtete optimeerimine aitab omakorda vältida mullas oleva orgaanilise aine tulutut lagunemist.

Kahjuks esineb ka alles idee tasandil ja kohalikes oludes seni veel katsetamata soovitusi, rääkimata nende sobivuse tõendamisest erinevate muldade ja majandamisvõimaluste suhtes. Üks vastuoluline soovitus on kuivendatud mineraal- ja turvasmuldade endise veerežiimi taastamine. Selle tagajärjel väheneb küll CO2 emissioon ökosüsteemist, kuid väheneb ka rohetoodangu tase koos iga-aastase energia sidumisega. Maade kuivendamine on paratamatult vajalik maamajanduse alalhoidmiseks märgade ja turvastunud muldade enamusega piirkondades.

Süsinikumajanduse põhimõtted suunavad maaomanikku kasutama suhteliselt uusi võtteid rohetootmise taseme tõstmiseks ja keskkonnaseisundi parandamiseks. Seda suundumust ei oleks ehk õige nimetada rohepöördeks. Sisuliselt on tegemist senise keskkonda säästva rohetootmise heade tavade võimalikult täiuslikuks arendamisega.

AÖS-i ja RÖS-i puhul tuleks edendada teaduspõhist keskkonnasäästlikku tavaviljelust, kasutades kultuuride vajaduspõhist ja muldade seisundist tulenevat tasakaalustatud väetamist. Lisaks on igati õigustatud nii mahe- kui ka intensiivviljeluse põhimõtteid kasutavate nišitootmiste arendamine. MÖS-i puhul tuleks tulundus- ja kaitsemetsades eelistada metsade tootlikkust suurendavaid majandamisvõtteid, sh metsade kuivendamist, ja ka väetamise võimalikkust. Hoiumetsade puhul olgu esiplaanil loodushoiutegevus.

Sildid: andmedEesti Maaülikoolmuldökosüsteemidsüsinikupõllundusteadus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Peame teadvustama põllumajandusmaa koondumisega seotud ohtusid

Järgmine artikkel

Üleskutse põllumeestele: Anna linnukahjudest kindlasti teada!

Seotud artiklid

Anna linnukahjudest teada. Põllule maanduv haneparv suudab lühikese ajaga suurt kahju teha. Foto: Visualhunt/Hari K Patibanda
Keskkond

Üleskutse põllumeestele: Anna linnukahjudest kindlasti teada!

aprill 2023
Põllumajandusmaa. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Peame teadvustama põllumajandusmaa koondumisega seotud ohtusid

aprill 2023
Maakasutuse stsenaariumid. Suviodra külv Põlvamaal. Foto: Sigrid Kahar
Ülevaade

Maakasutuse muutus ja kliimaneutraalne põllumajandus – võimalikud arengud aastani 2050

aprill 2023
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping
Ülevaade

Kas tõesti ei kõlba koalitsioonileping kuhugi?

aprill 2023
Järgmine artikkel
Anna linnukahjudest teada. Põllule maanduv haneparv suudab lühikese ajaga suurt kahju teha. Foto: Visualhunt/Hari K Patibanda

Üleskutse põllumeestele: Anna linnukahjudest kindlasti teada!

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja aprill 2023

Sisuturundus

Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Linery. Lely. Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

detsember 2022
BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

detsember 2022
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.