• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Regionaalminister allkirjastas erakorralise toetuse määruse toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks.

    Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks

    Taimekaitses tehakse vigu, mida saaks hõlpsalt vältida. Mesilaspere TARU toetust taotleb sellel aastal PRIAst rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele.Foto: Pixabay

    Mesilaspere toetust taotleb rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIAs algas kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt

    EPKK nõukogu liikmed: Mirjam Pikkmets, Jaak Läänemets, Jaanus Marrandi, Jaanus Põldma ja juhatuse liige Ants Noot kohtusid regionaalministri Madis Kallasega.

    Põllumajandusettevõtted ootavad valdkonda rohkem selgust

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis? Foto: Shutterstock

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis?

    4. mail 2023 avati koostöös Riigi Kinnisvaraga Maaelu Teadmuskeskuse (METK) renoveeritud labori- ja büroohoone. Foto: Riigi Kinnisvara AS, Margus Pahv

    Eestis avati Euroopa tasemel põllumajandusala labori- ja büroohoone

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Regionaalminister allkirjastas erakorralise toetuse määruse toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks.

    Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks

    Taimekaitses tehakse vigu, mida saaks hõlpsalt vältida. Mesilaspere TARU toetust taotleb sellel aastal PRIAst rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele.Foto: Pixabay

    Mesilaspere toetust taotleb rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIAs algas kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt

    EPKK nõukogu liikmed: Mirjam Pikkmets, Jaak Läänemets, Jaanus Marrandi, Jaanus Põldma ja juhatuse liige Ants Noot kohtusid regionaalministri Madis Kallasega.

    Põllumajandusettevõtted ootavad valdkonda rohkem selgust

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis? Foto: Shutterstock

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis?

    4. mail 2023 avati koostöös Riigi Kinnisvaraga Maaelu Teadmuskeskuse (METK) renoveeritud labori- ja büroohoone. Foto: Riigi Kinnisvara AS, Margus Pahv

    Eestis avati Euroopa tasemel põllumajandusala labori- ja büroohoone

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Suur Põllupäev

Peame teadvustama põllumajandusmaa koondumisega seotud ohtusid

autor: Marii Rasva, Evelin Jürgenson, Eesti Maaülikool
aprill 2023
Kategooria: Ülevaade, Põllumehe Teataja aprill 2023
Põllumajandusmaa. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Eesti Maaülikoolis hiljuti kaitstud doktoritöö kinnitas, et Eestis toimub põllumajandusmaa koondumine väheste ettevõtete kätte.

Selle protsessi peatamiseks vajab Eesti regulatsioone, mis aitaksid tagada laia maaomanike ringi, maa kättesaadavuse väiketootjatele ja uutele põllumajandustootjatele ning maapiirkondade elujõulisuse.

Eestis on aastate jooksul vähenenud põllumajandustootjate arv ja kasvanud ühe tootja keskmine maakasutus. Põllumajandustootjate arvu vähenemine on toimunud peamiselt väikeste tootjate arvelt ja kasvanud on suurte äriühingute kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala. Lisaks kasvab suurte maakasutajate maaomandi pindala. Toidutootmine koondub Eestis järjest rohkem suurte tootjate kätte, väikesed ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtted konkureerivad suurte tootjatega, kel on majanduslikest tingimustest tulenevalt eelised.

Väikesed väljasurumise ohus

Põllumajandustootjad on pikka aega saanud pindalapõhiselt Euroopa Liidu (EL) toetuseid. Seega, mida suurem on põllumajandustootjate toetusalune maakasutus, seda suuremad on ka toetused, mida selle pealt tootjale makstakse. See omakorda tähendab, et suurematel maakasutajatel on enam rahalisi võimalusi maade juurde ostmiseks. Selle tulemusel võib kasvada ka suurte maakasutajate maaomand.

Maakasutuse koondumise tulemusena koondub ka mõjuvõim toidutootmise turul väheste suurte ettevõtete kätte, mis dikteerivad seejärel toodangu turustamise hinna. Väikeste tootjate võimalus oma toodangut turustada väheneb, sest ei suudeta võistelda hindadega, mida suured põllumajandustootjad saavad pakkuda. Majanduslikult keeruline toimetulek võib lõppeda maa müümisega ja väiketootja tegevuse lõpetamisega.

Maaülikool
Põllumajandusmaa on koondunud suurtootjate kätte

Sageli saavad suurtootjad toota odavamalt kui väiketootjad. Sellest tulenevalt on mitmes riigis (nt Hiina, Brasiilia, Šotimaa) valitsused pikalt soosinud suurtootmisel põhinevat põllumajandust. Šotimaa näide maaomandi ja -kasutuse koondumisest on maailmas üks unikaalsemaid just äärmuslikkuse tõttu. Ajalooliselt kujunes sealsetes piirkondades välja monopolidel põhinev maaomand ja tänaseks on sealne maaelu suuresti hääbunud. Alates probleemi tõsiduse mõistmisest on riik teinud jõupingutusi selleks, et maaelu märkimisväärsete investeeringutega taas käivitada.

Väiketootjatel või põllumajandussektorisse alles siseneda soovivatel inimestel (k.a noortel) on põllumajandusmaa koondumise tõttu äärmiselt keeruline maad omandada või leida vaba maad kasutamiseks. Väiketootjatel ja uutel sektorisse sisenejatel peavad olema võimalused maa omandamiseks või kasutamiseks. Üks võimalus võiks olla maa rentimine, aga selleks peab selline maa ka olemas olema. Mõnes riigis on loodud asutused, mis tegelevad maapanga loomisega ja maa kasutusse andmisega nendele, kellel on tootmise alustamisel vaja abi ja toetust.

Maaelu võib kiduma hakata

Põllumajandusmaa koondumine avaldab negatiivset mõju maakogukondade arengule, sest väikesed põllumajandustootjad on need, kes säilitavad maakultuuripärandit ja elu maapiirkondades, elavdavad maapiirkondade ühiskondlikku elu, toodavad väärtuslikke tooteid, kasutavad loodusressursse säästlikult ja tagavad laia omanikeringi maapiirkondades. Võimalikult suur omanike arv võib tagada säästlikuma maaressursi kasutamise ja kindlustada toidujulgeoleku.

Euroopa riikides on põllumajandusmaa omandamise ja kasutuse osas erinevad lähenemised ning regulatsioonid. Lisaks võivad erineda ka piirangud, mis on kehtestatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Selliste siseriiklike regulatsioonidega soovitakse hoida maad põllumajanduslikus kasutuses või piirata põllumajandusmaa koondumist, kuid eesmärke on teisigi. Selliste piirangute ühine eesmärk on ära hoida põllumajandusmaaga spekuleerimist, tagada põllumajandusmaa säästlik ja jätkusuutlik kasutamine ning riigi toiduga varustatus.

Keskmine maakasutus majapidamise

Nii on näiteks Lätis ja Leedus kehtestatud regulatsioonid, millega piiratakse maaomandi koondumist. Mõlemal riigil on Eestiga sarnane ajalooline taust ja seal on viidud ellu maareform sarnaselt Eestile. Lätis on reguleeritud, kui palju maad üks isik või ettevõte võib maksimaalselt omada. Piirangu eesmärk on hoiduda olukorrast, kus ühe isiku kätte koonduks kontroll suure koguse põllumajandusmaa üle. Piirangud põllumajandusmaa omandamisele on seadnud ka Leedu, kus füüsiline või juriidiline isik ja seotud isikud ei saa riigilt ja teistelt müüjatelt omandada ja/ega omada üle 500 hektari põllumajandusmaad.

Oleme taas kolhooside ajastus

Selleks, et põllumajandusmaa koondumise problemaatikaga Eestis tegelema hakata, tuleb esmalt mõista probleemi olemust, ulatust ja selle tekitajaid. Eestis oli pärast taasiseseisvumist soov minna sovhoosidest ja kolhoosidest üle euroopalikule peretaludel põhinevale põllumajandustootmisele. Hoolimata sellest, et maareformi algusaastatel alustas tegevust palju väikeseid põllumajandustootjaid, on 30 aastat hiljem Eestis olukord, kus suur hulk maad on koondunud väheste põllumajandusettevõtete kasutusse. Põllumaa on koondunud aina väiksema arvu kasutajate kätte, kellest valdav osa on juriidilised isikud. Põllumajandusliku maakasutuse jagunemise struktuur hakkab üha rohkem sarnanema sovhoosidele ja kolhoosidele, erinedes sageli vaid selle poolest, et praeguste suurtootjate maa­kasutus on tunduvalt rohkem tükeldatud ja ei asu kompaktselt ühes piirkonnas koos.

Kuidas piirata põllumajandusmaa koondumist?

Põllumajandusmaa koondumist võiks Eestis piirata suurte põllumajandustootjate omanduses ja võib-olla ka kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala edaspidise suurenemise peatamisega sarnaselt Lätile ja Leedule. Oluline on tagada väikestele tootjatele ja uutele põllumajandussektorisse siseneda soovijatele põllumajandusmaa kättesaadavus. Selleks võiks sellistel tootjatel olla Eestis eelisõigus põllumaa ostmisel või kasutamisel.

Seotud ettevõtete hämar elu

Lisaks põllumajandusmaa omandamist piiravatele kriteeriumitele on oluline ka see, et riigis oleks selge ja läbipaistev ettevõtete struktuur. Praegu on Eestis keeruline selgeks teha, millised ettevõtted on omavahel seotud ning kui palju maad on nende ettevõtete konsortsiumitel kasutuses või omandis.

Eelnev jutt reguleerimise vajadusest toob kindlasti kaasa vastulauseid. Siinkohal tuleb aga välja tuua seos keskkonnavaldkonnaga, kus meil on kujunenud kindel arusaam, et vajame looduslikku mitmekesisust ja selle tagamiseks peame rakendama reegleid, mis tagaksid liikide säilimise. Sellega seoses on hakatud kasutama ka finantsilisi mõjutusvahendeid. Tootmises, sh põllumajandussektoris on mitmekesisus ehk erineva suurusega ettevõtete olemasolu samuti väga oluline. Nii nagu keskkonna aspektist ei soosita monokultuurset keskkonda, siis sama reegel peaks kehtima ka ettevõtluses.

Suurest tagasi väiksemaks

Maa, sh põllumajandusmaa on piiratud ressurss, mida tuleb kasutada selliselt, et tagataks selle olemasolu ja kasutusvõimalus ka järeltulevatele põlvedele. Selle kasutamisest sõltub Eesti toidujulgeolek ja lai maaomanike ring on tagatis riiklikule julgeolekule. Seega ei ole põllumajandusmaa kasutuse ja maaomandiga toimuv väheoluline valdkond.

Eestis on oluline rakendada sellist poliitikat, mis toetaks põllumajandusmaa koondumise asemel tööstuslike suurtootjate üleminekut väiksematele tootmisüksustele ning tagaks Eestis piisava toiduga isevarustatuse ja toidujulgeoleku.

Üksnes majanduslikud huvid ei tohi üles kaaluda inimeste toimetulekut maapiirkondades, meie toidu- ja energiajulgeolekut ning põllumajandussektori jätkusuutlikkust.

Hea teada

Marii Rasva kaitses 2023. aasta märtsis Eesti Maaülikoolis doktoritöö „Põllumajandusmaa kasutuse muutused Eestis: tasakaalustatud maakasutuse tagamise võimalused“. Doktoritöö üks juhendajatest oli Evelin Jürgenson maaülikooli metsa- ja maakorralduse ning metsatööstuse õppetoolist.

Sildid: andmedEesti maakasutusEesti Maaülikoolmaakasutusülevaade
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Maakasutuse muutus ja kliimaneutraalne põllumajandus – võimalikud arengud aastani 2050

Järgmine artikkel

Kui palju rohetoodangut annavad Eesti maismaaökosüsteemid?

Seotud artiklid

Koja nõukogu: pidev infovahetus aitab sektoril paremini toime tulla. EPKK nõukogu esimees Sivar Irval on seda meelt, et pidev info jagamine koja liikmetega soodustab kahepoolset dialoogi. Foto: EPKK
Ülevaade

Koja nõukogu: pidev infovahetus aitab sektoril paremini toime tulla

mai 2023
Ökosüsteemide rohetoodang. Suurem osa põllumehi majandab keskkonnasõbralikult. Foto: Pixabay
Keskkond

Kui palju rohetoodangut annavad Eesti maismaaökosüsteemid?

aprill 2023
Maakasutuse stsenaariumid. Suviodra külv Põlvamaal. Foto: Sigrid Kahar
Ülevaade

Maakasutuse muutus ja kliimaneutraalne põllumajandus – võimalikud arengud aastani 2050

aprill 2023
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping
Ülevaade

Kas tõesti ei kõlba koalitsioonileping kuhugi?

aprill 2023
Järgmine artikkel
Ökosüsteemide rohetoodang. Suurem osa põllumehi majandab keskkonnasõbralikult. Foto: Pixabay

Kui palju rohetoodangut annavad Eesti maismaaökosüsteemid?

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja aprill 2023

Sisuturundus

Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Linery. Lely. Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

detsember 2022
BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

detsember 2022
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.