Euroopa Liidu kliimapoliitika seab sihiks 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise. Maakasutuse sektoril on oluline roll kliimamuutuste leevendamisel, kuna atmosfäärisüsiniku taimede abil mulda ja biomassi sidumine on selleks otstarbeks praegu kättesaadavaim lahendus.
Viimased 30 aastat, aga veelgi teravamalt viimased kolm aastat, on näidanud, et tulevikku planeerides saab arenguid vaid aimata ja tuleb arvestada suure määramatusega. Uuringu „Põllumajandusliku maakasutuse muutuse analüüs sõltuvalt tulevikustsenaariumitest“ raames koostatud viis stsenaariumit annavad võimaluse heita pilk Eesti põllumajanduse tulevikustsenaariumitesse.
Maakasutus viimasel 30 aastal
Eesti maakasutus on aastatel 1990‒2020 olnud suhteliselt stabiilne (vt tabel 1). Kõige suuremad muutused on toimunud põllumajandusmaa pindalas, mis vähenes 30 aastaga 68 900 ha võrra. Samuti vähenes rohumaa ja looduslike märgalade pindala. See-eest suurenes metsamaa, asustusalade ning turbakaevandusalade pindala. Statistikaameti ja Corine maakatte andmed kõnelevad sellest, et põllumajandusmaa on vähenenud eelkõige metsastumise (peamiselt ääremaadel väiksematel maatükkidel) ja valglinnastumise (eelkõige Harjumaal, Tallinna ümbruses) tõttu. Neid muutusi on tinginud ühelt poolt ühiskondlik ja majanduslik areng, aga mõju on avaldanud ka põllumajanduspoliitika.
Tabel 1. Eesti maakasutuse tüüpide pindala muutused 1990–2020 kliimaaruandluses (1000 h)
Maakasutus ja LULUCF-sektor
EL-i kliimapoliitika on määranud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (Land Use, Land Use Change and Forestry ehk LULUCF) sektorile olulise rolli kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamisel ja süsinikdioksiidi (CO2) sidumisel. Põllumajandusmaa on osa LULUCF-sektorist, mistõttu kliimapoliitika hakkab mõjutama põllumajandusmaa kasutust ja põllumajandus mõjutab omakorda kliimaeesmärkide saavutamist maakasutuse kaudu. 2020. aastal põhjustas põllumaa kasutamine EL-is 1,6% ja Eestis 3,2% ning põllukultuuride kasvatamine (muldade harimine) veel vastavalt 4,6% ja 5,7% kogu KHG netoheitkogustest.
Kuna LULUCF-sektorilt oodatakse kliimamuutuste leevendamist, siis tuleb arutlusele ja kavandamisele võtta eelkõige põllumajandusmaa osaline metsastamine (mis on nii eesmärgitult kui kohati ka planeeritult toimunud juba 80 aastat) ning turvasmuldade harimise lõpetamine ja kaitse (turvasmuldadel haritava põllumaa püsirohumaa alla viimine, metsastamine ja seal, kus võimalik, ka taassoostamine).
Ajalugu on näidanud, et maakasutust mõjutab nii majandusareng kui ka poliitika. Eestis on võimalik nii edasine põllumajandusmaa pindala suurenemine teiste maakasutuse kategooriate arvelt kui ka põllumajandusmaa pindala vähenemine näiteks metsastamise, elurikkusele ruumi jätmise või valglinnastumise tõttu.
Kui arutleda põllumajandusmaa pindala vähenemise üle, siis tuleb analüüsida ka selle mõju põllumajandustoodangule (peamiste toiduainetega isevarustatus, toidujulgeolek) ja põllumajandustootjate sissetulekutele (lühiperspektiivis praeguste põllumajandustootjate majanduslik küsimus, pikemas perspektiivis kogu sektori atraktiivsuse ja järelkasvu ehk sotsiaalne küsimus). Maakasutuse muutusi kaaludes on oluline nii lühi- kui pikemas perspektiivis korraga silmas pidada kõiki mainitud aspekte: toidujulgeolek, keskkonna- ja kliimamõju, majanduslik ja sotsiaalne mõju.
Eelnimetatud uuringu eesmärk oli luua stsenaariumid põllumajandusliku maakasutuse võimalike muutuste kohta 2050. aasta perspektiivis ja analüüsida nende muutuste mõju nii KHG heitkogustele kui ka põllumajandustoodangule.
Maakasutuse stsenaariumid
Kestliku biomajanduse stsenaariumis on Eesti põllumajandus orienteeritud välisturgudele ja poliitika on tugevalt orienteeritud keskkonnahoiule. Põllumajandusmaa pindala väheneb, kuid toodang suureneb tänu tõhusamale tootmissisendite kasutamisele ning põllukultuuride saagikuse ja põllumajandusloomade produktiivsuse kasvule.
Stsenaarium „Vähem on rohkem“ eeldab Eesti põllumajanduse keskendumist ainult siseturule ja poliitika fokusseerimist keskkonnahoiule. Põllumajandustoodangust olulisemaks peetakse loodus- ja elukeskkonna säilitamist ning tootmine ekstensiivistub.
Tagasilanguse stsenaariumis kaasneb EL-i lagunemisega suur ebastabiilsus, põllumajandustoodang väheneb, loobutakse paljudest keskkonnanõuetest ja ei suudeta investeerida keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse.
Intensiivse laienemise stsenaariumis on Eesti põllumajandus orienteeritud ekspordi suurendamisele keskkonnahoiu arvelt. Kuna paljudes riikides on põllumajandustoodang kliimamuutuste tõttu vähenenud, on Eesti eesmärk oma osa andmine globaalse toidujulgeoleku tagamiseks ja seeläbi majanduse elavdamine.
Stsenaariumis „Kesktee“ on põllumajandus orienteeritud nii sise- kui välisturule ja poliitika otsib optimumi keskkonnahoiu ja konkurentsivõime säilitamise vahel. Põllumajandustoodang ja selle eksport suurenevad, paraneb ka keskkonnahoid ning maapiirkonna atraktiivsus elukeskkonnana.
Mismoodi muutub KHG heide?
Tabelist 2 nähtub, et summaarne KHG heitkogus on suurim intensiivse laienemise stsenaariumis ning madalaim stsenaariumis „Vähem on rohkem”. Selles stsenaariumis toimub KHG heite märkimisväärne vähenemine tänu ümberkorraldustele maakasutuses, milleks on turvasmuldadel põllumaa püsirohumaa alla viimine, põllumaale rohealade loomine, põllumaa ja kasutamata põllumajandusmaa osaline metsastamine. Põllumajandussektori KHG heitkogused vähenevad ka põllukultuuride pindala ja põllumajandusloomade arvu vähenemisega seoses.
Tabel 2. Põllumajandusliku maakasutuse muutus ja selle mõju LULUCF- ja põllumajandussektori KHG heitkogusele, standardtoodangule ja põllumajandustoodangule perioodil 2020–2050, 2020. a seisuga
Intensiivse laienemise stsenaariumis on KHG heitkoguste peaaegu kahekordne kasv seotud 100 000 ha praegu kasutamata põllumajandusmaa ja 100 000 ha praeguse püsirohumaa (sh on osa neist maadest ka turvasmuldadel) põllumaana kasutusele võtmisega. Lisaks sellele intensiivistub põllukultuuride kasvatus ning piima- ja linnulihatootmine.
Kitsalt kliimaeesmärkide seisukohalt oleks prioriteetsem stsenaarium „Vähem on rohkem“, kuid see tähendaks sektori standardtoodangu langust piimatootmises, seakasvatuses ja teraviljakasvatuses, mis on Eestis traditsioonilised põllumajandusharud. Selle stsenaariumi puhul vajaksid karjatatavad loomad (lihaveised, lambad ja kitsed) rohkem karjamaid, st rohumaid, mis võiks olla positiivse mõjuga maastiku mitmekesisusele ja elurikkusele. Kaunviljade osakaalu suurenemine oleks samm kestlikuma põllumajanduse suunas.
Stsenaariumide võrdlusest järeldub, et sektori kliimaeesmärkide saavutamise seisukohalt on turvasmuldade kaitse ja põllumajandusmaa osalise metsastamisega seotud otsused olulise tähtsusega. Põllumajandusmaa kasutamisega seotud kliimamõju aitaks märkimisväärselt vähendada sügavatel turvasmuldadel asuvate ja praegu põllumaana kasutatavate põllumassiivide viimine püsirohumaa alla. Selle soodustamiseks võiks riik lubada põllumaana kasutusele võtta samaväärse suurusega püsirohumaad, mis asuvad mineraalmuldadel. See annaks maakasutajatele ja -omanikele paindlikkust, mõjutaks nende sissetulekuid eeldatavasti vähem ega nõuaks eraldi toetusmeedet nn saamata jääva tulu kompenseerimiseks.
Metsamaa ja süsiniku sidumine
Põllumajandusmaa osalise metsastamise puhul tuleks ette näha võimalus, et põllumajandustootja saaks oma ettevõtte KHG heitkoguseid tasakaalustada tema omandis või pikaajalises kasutuses oleva metsastatud põllumajandusmaal toimuva süsiniku sidumisega. Riiklikes LULUCF-i inventuuriaruannetes läheb metsastunud põllumajandusmaal toimuv süsiniku sidumine arvesse metsamaa, mitte põllumajandusmaa kategoorias. Üldisest ja riiklikust seisukohast ei olegi sellel tähtsust, kuid kui otsime stiimuleid põllumajandussektori KHG heitkoguste vähendamiseks, siis on selliste erisustega arvestamine oluline.
Uuringu olulise piiranguna tuleb välja tuua, et tootmistehnoloogiate muutuse mõju ei ole KHG heitkoguste prognoosimisel arvesse võetud. Tehnoloogiate muutmise mõju hindamine on aga väga oluline, sest esmapilgul kõige realistlikumad kesktee ja kestliku biomajanduse stsenaariumid ei saavuta tehnoloogiate võimalikku mõju arvestamata KHG heitkoguse vähendamise eesmärki. Lisaks mõjutab kasutatav tehnoloogia eriheitetegureid, mida kasutatakse KHG heidete hindamisel. Eesti praeguste heitkoguste võimalikult täpne hindamine on aluseks adekvaatsete sekkumismeetmete kujundamisel. Eriti oluliseks muutub KHG heitkoguste täpne hindamine juhul, kui põllumajandussektoris rakendub nn süsinikumaks.
