• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Regionaalminister allkirjastas erakorralise toetuse määruse toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks.

    Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks

    Taimekaitses tehakse vigu, mida saaks hõlpsalt vältida. Mesilaspere TARU toetust taotleb sellel aastal PRIAst rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele.Foto: Pixabay

    Mesilaspere toetust taotleb rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIAs algas kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt

    EPKK nõukogu liikmed: Mirjam Pikkmets, Jaak Läänemets, Jaanus Marrandi, Jaanus Põldma ja juhatuse liige Ants Noot kohtusid regionaalministri Madis Kallasega.

    Põllumajandusettevõtted ootavad valdkonda rohkem selgust

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis? Foto: Shutterstock

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis?

    4. mail 2023 avati koostöös Riigi Kinnisvaraga Maaelu Teadmuskeskuse (METK) renoveeritud labori- ja büroohoone. Foto: Riigi Kinnisvara AS, Margus Pahv

    Eestis avati Euroopa tasemel põllumajandusala labori- ja büroohoone

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Regionaalminister allkirjastas erakorralise toetuse määruse toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks.

    Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks

    Taimekaitses tehakse vigu, mida saaks hõlpsalt vältida. Mesilaspere TARU toetust taotleb sellel aastal PRIAst rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele.Foto: Pixabay

    Mesilaspere toetust taotleb rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIAs algas kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt

    EPKK nõukogu liikmed: Mirjam Pikkmets, Jaak Läänemets, Jaanus Marrandi, Jaanus Põldma ja juhatuse liige Ants Noot kohtusid regionaalministri Madis Kallasega.

    Põllumajandusettevõtted ootavad valdkonda rohkem selgust

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis? Foto: Shutterstock

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis?

    4. mail 2023 avati koostöös Riigi Kinnisvaraga Maaelu Teadmuskeskuse (METK) renoveeritud labori- ja büroohoone. Foto: Riigi Kinnisvara AS, Margus Pahv

    Eestis avati Euroopa tasemel põllumajandusala labori- ja büroohoone

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Suur Põllupäev

Maakasutuse muutus ja kliimaneutraalne põllumajandus – võimalikud arengud aastani 2050

autor: Jelena Ariva, Ants-Hannes Viira, Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetool
aprill 2023
Kategooria: Ülevaade, Põllumehe Teataja aprill 2023
Maakasutuse stsenaariumid. Suviodra külv Põlvamaal. Foto: Sigrid Kahar

Suviodra külv Põlvamaal. Foto: Sigrid Kahar

Euroopa Liidu kliimapoliitika seab sihiks 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise. Maakasutuse sektoril on oluline roll kliimamuutuste leevendamisel, kuna atmosfäärisüsiniku taimede abil mulda ja biomassi sidumine on selleks otstarbeks praegu kättesaadavaim lahendus.

Viimased 30 aastat, aga veelgi teravamalt viimased kolm aastat, on näidanud, et tulevikku planeerides saab arenguid vaid aimata ja tuleb arvestada suure määramatusega. Uuringu „Põllumajandusliku maakasutuse muutuse analüüs sõltuvalt tulevikustsenaariumitest“ raames koostatud viis stsenaariumit annavad võimaluse heita pilk Eesti põllumajanduse tulevikustsenaariumitesse.

Maakasutus viimasel 30 aastal

Eesti maakasutus on aastatel 1990‒2020 olnud suhteliselt stabiilne (vt tabel 1). Kõige suuremad muutused on toimunud põllumajandusmaa pindalas, mis vähenes 30 aastaga 68 900 ha võrra. Samuti vähenes rohumaa ja looduslike märgalade pindala. See-eest suurenes metsamaa, asustusalade ning turbakaevandusalade pindala. Statistikaameti ja Corine maakatte andmed kõnelevad sellest, et põllumajandusmaa on vähenenud eelkõige metsastumise (peamiselt ääremaadel väiksematel maatükkidel) ja valglinnastumise (eelkõige Harjumaal, Tallinna ümbruses) tõttu. Neid muutusi on tinginud ühelt poolt ühiskondlik ja majanduslik areng, aga mõju on avaldanud ka põllumajanduspoliitika.

Tabel 1. Eesti maakasutuse tüüpide pindala muutused 1990–2020 kliimaaruandluses (1000 h)

Tabel 1. Eesti maakasutuse tüüpide pindala muutused 1990–2020 kliimaaruandluses
Allikas: Statistikaamet (KK07)

Maakasutus ja LULUCF-sektor

EL-i kliimapoliitika on määranud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (Land Use, Land Use Change and Fores­try ehk LULUCF) sektorile olulise rolli kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamisel ja süsinikdioksiidi (CO2) sidumisel. Põllumajandusmaa on osa LULUCF-sektorist, mistõttu kliimapoliitika hakkab mõjutama põllumajandusmaa kasutust ja põllumajandus mõjutab omakorda kliimaeesmärkide saavutamist maakasutuse kaudu. 2020. aastal põhjustas põllumaa kasutamine EL-is 1,6% ja Eestis 3,2% ning põllukultuuride kasvatamine (muldade harimine) veel vastavalt 4,6% ja 5,7% kogu KHG netoheitkogustest.

Kuna LULUCF-sektorilt oodatakse kliimamuutuste leevendamist, siis tuleb arutlusele ja kavandamisele võtta eelkõige põllumajandusmaa osaline metsastamine (mis on nii eesmärgitult kui kohati ka planeeritult toimunud juba 80 aastat) ning turvasmuldade harimise lõpetamine ja kaitse (turvasmuldadel haritava põllumaa püsirohumaa alla viimine, metsastamine ja seal, kus võimalik, ka taassoostamine).

Maaülikool

Ajalugu on näidanud, et maakasutust mõjutab nii majandusareng kui ka poliitika. Eestis on võimalik nii edasine põllumajandusmaa pindala suurenemine teiste maakasutuse kategooriate arvelt kui ka põllumajandusmaa pindala vähenemine näiteks metsastamise, elurikkusele ruumi jätmise või valglinnastumise tõttu.

Kui arutleda põllumajandusmaa pindala vähenemise üle, siis tuleb analüüsida ka selle mõju põllumajandustoodangule (peamiste toiduainetega isevarustatus, toidujulgeolek) ja põllumajandustootjate sissetulekutele (lühiperspektiivis praeguste põllumajandustootjate majanduslik küsimus, pikemas perspektiivis kogu sektori atraktiivsuse ja järelkasvu ehk sotsiaalne küsimus). Maakasutuse muutusi kaaludes on oluline nii lühi- kui pikemas perspektiivis korraga silmas pidada kõiki mainitud aspekte: toidujulgeolek, keskkonna- ja kliimamõju, majanduslik ja sotsiaalne mõju.

Eelnimetatud uuringu eesmärk oli luua stsenaariumid põllumajandusliku maakasutuse võimalike muutuste kohta 2050. aasta perspektiivis ja analüüsida nende muutuste mõju nii KHG heitkogustele kui ka põllumajandustoodangule.

Maakasutuse stsenaariumid

Kestliku biomajanduse stsenaariumis on Eesti põllumajandus orienteeritud välisturgudele ja poliitika on tugevalt orienteeritud keskkonnahoiule. Põllumajandusmaa pindala väheneb, kuid toodang suureneb tänu tõhusamale tootmissisendite kasutamisele ning põllukultuuride saagikuse ja põllumajandusloomade produktiivsuse kasvule.

Stsenaarium „Vähem on rohkem“ eeldab Eesti põllumajanduse keskendumist ainult siseturule ja poliitika fokusseerimist keskkonnahoiule. Põllumajandustoodangust olulisemaks peetakse loodus- ja elukeskkonna säilitamist ning tootmine ekstensiivistub.

Tagasilanguse stsenaariumis kaasneb EL-i lagunemisega suur ebastabiilsus, põllumajandustoodang väheneb, loobutakse paljudest keskkonnanõuetest ja ei suudeta investeerida keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse.

Intensiivse laienemise stsenaariumis on Eesti põllumajandus orienteeritud ekspordi suurendamisele keskkonnahoiu arvelt. Kuna paljudes riikides on põllumajandustoodang kliimamuutuste tõttu vähenenud, on Eesti eesmärk oma osa andmine globaalse toidujulgeoleku tagamiseks ja seeläbi majanduse elavdamine.

Stsenaariumis „Kesktee“ on põllumajandus orienteeritud nii sise- kui välisturule ja poliitika otsib optimumi keskkonnahoiu ja konkurentsivõime säilitamise vahel. Põllumajandustoodang ja selle eksport suurenevad, paraneb ka keskkonnahoid ning maapiirkonna atraktiivsus elukeskkonnana.

Mismoodi muutub KHG heide?

Tabelist 2 nähtub, et summaarne KHG heitkogus on suurim intensiivse laienemise stsenaariumis ning madalaim stsenaariumis „Vähem on rohkem”. Selles stsenaariumis toimub KHG heite märkimisväärne vähenemine tänu ümberkorraldustele maakasutuses, milleks on turvasmuldadel põllumaa püsirohumaa alla viimine, põllumaale rohealade loomine, põllumaa ja kasutamata põllumajandusmaa osaline metsastamine. Põllumajandussektori KHG heitkogused vähenevad ka põllukultuuride pindala ja põllumajandusloomade arvu vähenemisega seoses.

Tabel 2. Põllumajandusliku maakasutuse muutus ja selle mõju LULUCF- ja põllumajandussektori KHG heitkogusele, standardtoodangule ja põllumajandustoodangule perioodil 2020–2050, 2020. a seisuga

Tabel 2. Põllumajandusliku maakasutuse muutus ja selle mõju LULUCF- ja põllumajandussektori KHG heitkogusele, standardtoodangule ja põllumajandustoodangule perioodil 2020–2050, 2020. a seisuga
Allikas: Uuring „Põllumajandusliku maakasutuse muutuse analüüs sõltuvalt tulevikustsenaariumitest“

Intensiivse laienemise stsenaariumis on KHG heitkoguste peaaegu kahekordne kasv seotud 100 000 ha praegu kasutamata põllumajandusmaa ja 100 000 ha praeguse püsirohumaa (sh on osa neist maadest ka turvasmuldadel) põllumaana kasutusele võtmisega. Lisaks sellele intensiivistub põllukultuuride kasvatus ning piima- ja linnulihatootmine.

Kitsalt kliimaeesmärkide seisukohalt oleks prioriteetsem stsenaarium „Vähem on rohkem“, kuid see tähendaks sektori standardtoodangu langust piimatootmises, seakasvatuses ja teraviljakasvatuses, mis on Eestis traditsioonilised põllumajandusharud. Selle stsenaariumi puhul vajaksid karjatatavad loomad (lihaveised, lambad ja kitsed) rohkem karjamaid, st rohumaid, mis võiks olla positiivse mõjuga maastiku mitmekesisusele ja elurikkusele. Kaunviljade osakaalu suurenemine oleks samm kestlikuma põllumajanduse suunas.

Stsenaariumide võrdlusest järeldub, et sektori kliimaeesmärkide saavutamise seisukohalt on turvasmuldade kaitse ja põllumajandusmaa osalise metsastamisega seotud otsused olulise tähtsusega. Põllumajandusmaa kasutamisega seotud kliimamõju aitaks märkimisväärselt vähendada sügavatel turvasmuldadel asuvate ja praegu põllumaana kasutatavate põllumassiivide viimine püsirohumaa alla. Selle soodustamiseks võiks riik lubada põllumaana kasutusele võtta samaväärse suurusega püsirohumaad, mis asuvad mineraalmuldadel. See annaks maakasutajatele ja -omanikele paindlikkust, mõjutaks nende sissetulekuid eeldatavasti vähem ega nõuaks eraldi toetusmeedet nn saamata jääva tulu kompenseerimiseks.

Metsamaa ja süsiniku sidumine

Põllumajandusmaa osalise metsastamise puhul tuleks ette näha võimalus, et põllumajandustootja saaks oma ettevõtte KHG heitkoguseid tasakaalustada tema omandis või pikaajalises kasutuses oleva metsastatud põllumajandusmaal toimuva süsiniku sidumisega. Riiklikes LULUCF-i inventuuriaruannetes läheb metsastunud põllumajandusmaal toimuv süsiniku sidumine arvesse metsamaa, mitte põllumajandusmaa kategoorias. Üldisest ja riiklikust seisukohast ei olegi sellel tähtsust, kuid kui otsime stiimuleid põllumajandussektori KHG heitkoguste vähendamiseks, siis on selliste erisustega arvestamine oluline.

Uuringu olulise piiranguna tuleb välja tuua, et tootmistehnoloogiate muutuse mõju ei ole KHG heitkoguste prognoosimisel arvesse võetud. Tehnoloogiate muutmise mõju hindamine on aga väga oluline, sest esmapilgul kõige realistlikumad kesktee ja kestliku biomajanduse stsenaariumid ei saavuta tehnoloogiate võimalikku mõju arvestamata KHG heitkoguse vähendamise eesmärki. Lisaks mõjutab kasutatav tehnoloogia eriheitetegureid, mida kasutatakse KHG heidete hindamisel. Eesti praeguste heitkoguste võimalikult täpne hindamine on aluseks adekvaatsete sekkumismeetmete kujundamisel. Eriti oluliseks muutub KHG heitkoguste täpne hindamine juhul, kui põllumajandussektoris rakendub nn süsinikumaks.

Sildid: andmedbiomajandusEesti maakasutusEesti Maaülikoolkliimaneutraalsusmaakasutussüsinikupõllundusteadusülevaade
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Kas tõesti ei kõlba koalitsioonileping kuhugi?

Järgmine artikkel

Peame teadvustama põllumajandusmaa koondumisega seotud ohtusid

Seotud artiklid

Koja nõukogu: pidev infovahetus aitab sektoril paremini toime tulla. EPKK nõukogu esimees Sivar Irval on seda meelt, et pidev info jagamine koja liikmetega soodustab kahepoolset dialoogi. Foto: EPKK
Ülevaade

Koja nõukogu: pidev infovahetus aitab sektoril paremini toime tulla

mai 2023
Anna linnukahjudest teada. Põllule maanduv haneparv suudab lühikese ajaga suurt kahju teha. Foto: Visualhunt/Hari K Patibanda
Keskkond

Üleskutse põllumeestele: Anna linnukahjudest kindlasti teada!

aprill 2023
Ökosüsteemide rohetoodang. Suurem osa põllumehi majandab keskkonnasõbralikult. Foto: Pixabay
Keskkond

Kui palju rohetoodangut annavad Eesti maismaaökosüsteemid?

aprill 2023
Põllumajandusmaa. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Peame teadvustama põllumajandusmaa koondumisega seotud ohtusid

aprill 2023
Järgmine artikkel
Põllumajandusmaa. Foto: Shutterstock

Peame teadvustama põllumajandusmaa koondumisega seotud ohtusid

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja aprill 2023

Sisuturundus

Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Linery. Lely. Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

detsember 2022
BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

detsember 2022
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.