• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

    Samson SP15 sõnnikulaotur. Foto: Wihuri Agri

    Samson SP15 sõnnikulaotur – professionaalne valik, mis tasub ennast igal hektaril

    Stefan Gernert ja Hania Lederking.

    Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

    Samson SP15 sõnnikulaotur. Foto: Wihuri Agri

    Samson SP15 sõnnikulaotur – professionaalne valik, mis tasub ennast igal hektaril

    Stefan Gernert ja Hania Lederking.

    Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • hypoteeklaen
  • hypoteeklaen

Toidutootjatel on praegu õige aeg taotleda Pääsukesemärki

autor: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
aprill 2023
Kategooria: Toiduainetööstus
Toidutootjatel on praegu õige aeg taotleda Pääsukesemärki

Taas on toidutootjatel võimalus taotleda 14. maini oma toidutoodetele Eesti kõige vanemat ja tuntumat toidumärgist, Pääsukesemärki. Olukorras, kus kaubavalik poodides on tohutult mitmekesine, aitab just toidumärgis ostjatel orienteeruda ning anda teadet selle kohta, et toit on Eesti päritolu ja valmistatud Eestis.

„Eesti toiduohutuse ja toidu puhtuse tase on väga kõrgel tasemel. Euroopa Toiduohutusameti viimase uuringu järgi kuulub Eesti päritolu toit Euroopa Liidu riikide kõige puhtamate hulka, rääkimata võrdlusest enamuse kolmandate riikide toodanguga. See on ka üheks põhjuseks, miks toidutootjad peaks tarbijale märku andma oma toodete kõrgest kvaliteedist,“ kinnitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna projektijuht Janne Viisma. „Kui toote tooraine on eestimaine ja toode on valmistatud Eestis, siis on Pääsukesemärk selle info edastamiseks sobivaim toidumärgis,“ lisas ta.

Pääsukesemärgi kaubamärgi üldine tunnuslause on „Tunnustatud Eesti toit“, samas annab märgis võimaluse selgelt viidata ka toote valmistamiseks kasutatud kodumaisele põhitoorainele. Nii võib toidupakenditel olevatelt Pääsukesemärkidelt sõnapaari „Eesti toit“ asemel leida ka sõnapaare „Eesti piim“, „Eesti kala“, „Eesti mesi“, „Eesti liha“, „Eesti rukis“ jne.

heworitz

Toote kõrgele kvaliteedile ja kodumaisele päritolule viitavat Pääsukesemärki antakse toodetele, mis on valmistatud eestimaisest põhitoorainest ning mis on läbinud edukalt laboratoorse ja sensoorse hindamise. Märgi kasutamisõigust võivad taotleda kõik Eesti ettevõtted, kelle toodete valmistamiseks kasutatud tooraine päritolu on kontrollitud. Ettevõtjatele antakse toote hindamise järel ka sõltumatute toiduekspertide tagasiside, mis aitab hoida ja vajadusel parendada toodete kvaliteeti.

Hindamine toimub väljatöötatud kriteeriumide alusel, ekspertide isiklikud maitse-eelistused arvesse ei lähe ning hindamise ajal on toodete kaubamärgid ekspertidele teadmata. Lisaks põhihindamisele kontrollib EPKK märke kandvate toodete kvaliteeti ja tooraine päritolu ka jooksvalt.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kvaliteedisüsteemis osaleb hetkel pea 70 Eesti toidutootjat. Pääsukesemärki kannab praegu kokku ligi 300 toodet, aga läbi 20-aastase ajaloo ulatub Pääsukesemärki kandnud toodete hulk kolme tuhandeni. Jätkuvalt on kõige rohkem Pääsukesemärgiga tooteid Eesti Pagari, Farmi Piimatööstuse ja Marjamaa Talu tootevalikus.

Lisainfo

Pääsukesemärgi taotlemise tähtaeg on 14.mai 2023. Märgi taotlemise info leiab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kodulehelt: https://epkk.ee/paasukesemargi-taotlemine/.

Sildid: Eesti toitEPKKliitude uudisedPääsukesemärktoiduainetööstustunnustus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

Järgmine artikkel

1. mail algab PRIAs mesilaspere toetuse taotluste vastuvõtt

Seotud artiklid

Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel
Euroopa Liit

546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

juuni 2026
Stefan Gernert ja Hania Lederking.
Haridus

Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

juuni 2026
Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss
Euroopa Liit

Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

Veiko Tugedam (esiplaanil) parima metsamajandaja konkursi žüriiga oma metsas ringkäiku tegemas. Foto: Kertu Kekk-Reinhold
Mets

Parimaks metsamajandajaks pürib tänavu 10 metsaomanikku

juuni 2026
Järgmine artikkel
1. mail algab PRIAs mesilaspere toetuse taotluste vastuvõtt. Foto: Pixabay

1. mail algab PRIAs mesilaspere toetuse taotluste vastuvõtt

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja juuni 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja aprill 2026

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium MES mesindus METK mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud väetamine ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.