Eesti aadressiregistris tehtud ammune muudatus avaldab taluperedes jätkuvalt pahameelt. Selle järgi ei eksisteeri enam määratlust nimega talu.
„Eestimaal ringi liikudes näeb tuhandeid ilusaid teeviitasid ja silte, mis lõppevad sõnaga talu, ometi pole sellist määratlust enam ametlikult olemas,“ selgitab Ants Aaman, Kuusalu valla Rätsepa talu peremees ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige. Kõige hämmastavamaks peab Aaman seejuures asjaolu, et muudatus tehti ilma ühegi taluperemehe ja -naisega või nende organisatsiooniga suhtlemata.
Aaman ütleb, et loomulikult tekitab selline muudatus temas emotsioone, kuid mitte ainult. „Selle käigus rebenevad ka aegade sidemed ning kultuurimälu lahustub. Tahaks uskuda, et talu määratluse kaotamine on toimunud teadmatusest, et selles ei peitu teadlikku ideed.“
Avaliku pöördumisega kutsutakse ülesse viga parandama. „Alati on võimalik viga parandada, kui selleks on arusaam, tahe ja austus. Seepärast pöördumegi avaliku palvega kõigi poole, kelle võimuses on lisada austust Eesti talule. Palun näidake üles head tahet Eesti talu vastu ja jätke talunikele võimalus lisada talu määratlus riiklikus aadressiregistris.“
Eestimaa Talupidajate Keskliidu avalik pöördumine
Austatud Eesti Vabariigi President
Lugupeetud Vabariigi Valitsus
Lugupeetud Riigikogu Kultuurikomisjon Lugupeetud Eesti Keele Instituudi keelekorraldajad
.jpg "heworitz")
Pöördume avaliku palvega Teie poole. Palume näidata üles head tahet Eesti talu vastu.
Palume taastada Eesti Vabariigi riiklikus aadressiregistris kinnistu nimetusele järgnev määratlus talu neile, kes soovivad säilitada Eestis maaelu kauaaegseid traditsioone, talupidamise kultuuri ja aegade sidemeid. Me kõik teame, kui rikas on eesti keel. Mõistel talu on ääretult suur tähendus, mis seob põlvkondi üle aegade. Selles on uhkust, tragidust ja tulevikuusku, on looja rõõmu oma kodust ja riigist.
Kahjuks ei mindud pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist ja riigi rakendamist 1990. aastatel üle talumajandusele, vaid ühiskonnas said rohelise tule tervikvaradena erastatud jõukate kolhooside ja riigimajandite suurtootmised.
Euroopa Liidu riikide 2020. aasta erinevate põllumajandusettevõtete suuruse võrdluses on väike Eesti oma põllumajandusettevõtte 86 hektariga juba kolmandal kohal (!). Kuid näiteks Poola oma kodumaal on talupidamise 11 hektariga kahekümne esimesel kohal. (allikas: SEB)
Julgeme arvata, et kui kaose turbulents (võimalik agressioon) peaks tabama Ida-Euroopa maid, siis Eesti suurtootmised ei suudaks tagada meie toidujulgeolekut, küll aga oleks Poola näitel talumajapidamisele toetuv toidujulgeolek tagatud rahvale kuitahes raskes olukorras.
Meile on arusaamatu, miks, miks ja veel kord miks oli vaja lausa vargana käitudes kustutada Eesti riiklikust aadressiregistrist määratlus talu?
Meie ei palu rahalisi vahendeid. Me taotleme austust ja mõistmist taluperede vastu, kes hoiavad alles esivanemate talupidamise traditsioone ja kellele talu on nii veres kui vaimus.
Teie käes on nüüd võimalus parandada kellegi poolt tehtud viga ja taastada nimetus talu kirjas ja sõnas.
Lisainfo
Ants Aaman
Tel: +372 513 0530
E-post: info@taluliit.ee
