• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

    Haljasväetiskultuuride katsepõld Sadala Agros. Haljasväetiskultuuride kasutamine parandab mulla viljakust ja aitab vähendada mineraalväetiste vajadust. Foto: Anti Konsap, METK

    Mida peale hakata biomassiga?

    Vedelsõnniku mulda viimine Sadala Agros. Ettevõttes tegeletakse orgaaniliste väetiste kvaliteedi parandamisega ning selleks asutakse hindama BAM-i ja melassi kasutamise mõju vedelsõnniku omadustele. Foto: erakogu

    Mis on BAM ja milleks kasutatakse melassi?

    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

    Haljasväetiskultuuride katsepõld Sadala Agros. Haljasväetiskultuuride kasutamine parandab mulla viljakust ja aitab vähendada mineraalväetiste vajadust. Foto: Anti Konsap, METK

    Mida peale hakata biomassiga?

    Vedelsõnniku mulda viimine Sadala Agros. Ettevõttes tegeletakse orgaaniliste väetiste kvaliteedi parandamisega ning selleks asutakse hindama BAM-i ja melassi kasutamise mõju vedelsõnniku omadustele. Foto: erakogu

    Mis on BAM ja milleks kasutatakse melassi?

    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • hypoteeklaen
  • hypoteeklaen

PRIAs algas kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt

autor: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)
mai 2023
Kategooria: Toetus
Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

Täna, 10. mail avanes e-PRIAs pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt. Taotlusi saab esitada 15. juunini ning taotlema on oodata kuni 15 000 PRIA klienti.

Käesoleval aastal saab taotleda üle 20 erineva toetuse ning pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste maksmiseks on eelarves ette nähtud üle 208 miljoni euro.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Tegemist on uue programmperioodi esimese aastaga ja uusi toetuseid ning nõudeid on võrreldes tavapärase aastaga oluliselt rohkem. Seetõttu on eriti oluline tutvuda taotletavate toetuste nõuetega ning veenduda, et kõik soovitud toetused saaksid taotlusel ka valitud ja abistavad teated üle vaadatud. Kui tekib küsimusi, võtke julgelt ühendust ja küsige abi.“

heworitz

2023. aastal saab taotleda järgmisi strateegiakava 2023–2027 alusel antavaid otsetoetusi, maaelu arengu pindala- ja loomapõhiseid toetusi ning Eesti maaelu arengukava 2014-2020 alusel antavaid pindala- ja loomapõhiseid toetusi.

Strateegiakava 2023-2027 otsetoetused (eelarve 177 892 801 eurot):

  • Põhisissetuleku toetus (PST)
  • Ümberjaotav toetus (ÜJT)
  • Noore põllumajandustootja toetus (NPT)
  • Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus (TVK)
  • Puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus (PKV)
  • Seemnekartuli kasvatamise otsetoetus (SKT)
  • Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM)
  • Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus (MAHE)
  • Ökoalade toetus (ÖKO)
  • Ökosüsteemiteenuste säilitamise toetus (ÖST)
  • Mesilaste korjeala toetus (MESI)

Strateegiakava 2023-2027 maaelu arengu toetused (eelarve 25 544 238 eurot):

  • Loomade heaolu toetus (LHT)
  • Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL)
  • Loomade tervist edendavate kõrgemate majapidamisnõuete toetus (KMN)
  • Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus (MAHEL)
  • Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus (MULD)
  • Põhjavee kaitse toetus (PÕHJAVESI)
  • Pinnavee kaitse toetus (PINNAVESI)
  • Pärandniidu hooldamise toetus (NIIT)

Maaelu arengukava 2014-2020 toetused (eelarve 5 211 000 eurot):

  • Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (MAH)
  • Keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetus (KSA)
  • Piirkondlik mullakaitse toetus (MULD)
  • Piirkondlik veekaitse toetus (VESI)
  • Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (SORT)
  • Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL)
  • Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK)

Lisainfo

Palume kõigil taotlejatel tutvuda soovitud toetuste saamise täpsemate tingimustega meetmete määrustest, tutvustustest ning „Abiks taotlejale“ juhenditest, mis avaldatakse PRIA kodulehel.

heworitz

Kui taotleja soovib taotlust esitama tulla PRIA maakondlikusse teenindusbüroosse, siis palume enne teenindusbüroosse tulemist eelnevalt broneerida aeg taotluse esitamiseks kas meie kodulehe kaudu aadressil www.pria.ee/broneering või helistades teenindusbüroosse.

Toetuste ja e-PRIA kasutamise kohta saab abi küsida PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679 või pöördudes MES nõuandeteenistuse konsulentide poole. Konsulentide kohta leiab täpsemat infot MES nõuandeteenistuse kodulehelt.

Sildid: priapria uudisedtoetus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Põllumajandusettevõtted ootavad valdkonda rohkem selgust

Järgmine artikkel

Mesilaspere toetust taotleb rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele

Seotud artiklid

Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock
Toetus

Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

juuni 2026
Taotlusi võetakse vastu kuni 15. juunini ja taotleda saab 23 erinevat toetust. Foto: Eve Rammo
Toetus

Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotlusi saab e-PRIAs esitada 15. juunini

juuni 2026
28 taotlejat saavad toetust 31 projektile, et parandada maapiirkondade ettevõtluskeskkonda.
Toetus

PRIA määras maapiirkonna ettevõtluskeskkonna arendamiseks ligi 8 miljonit eurot toetust

juuni 2026
Praeguste hinnatasemete juures on kevadkülvide tasuvus küsitav. Foto: Pixabay
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Komisjoni väetiste tegevuskava ei too Eesti põllumeestele kiiret leevendust 

mai 2026
Järgmine artikkel
Põllumeeste ja mesinike hea koostöö kannab vilja. Taimekaitses tehakse vigu, mida saaks hõlpsalt vältida. Mesilaspere TARU toetust taotleb sellel aastal PRIAst rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele.Foto: Pixabay

Mesilaspere toetust taotleb rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja juuni 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja aprill 2026

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium MES mesindus METK mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud väetamine ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.