Ragnar Viikoja asus maikuus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojas tööle põllumajandusvaldkonna juhina. Viikoja sõnul on hetkel töö mõttes kõige aktuaalsem teema rohepööre ja sellega seotud strateegiad.
Ragnar Viikoja sõnul on tal tugev seos põllumajanduse ja maaeluga. „Olen sündinud Rakvere lähedal talus. Isa alustas põllumajandusega umbes samal ajal. Algselt toimetas ta ümber maja asunud paarikümnel hektaril, kuid tänaseks on see üle 1000 ha suuruseks taluks kasvanud. Praktiliselt kogu meie pere on olnud seotud talu tegemistega,“ rääkis Viikoja.
Muutuste surve
Vastse põllumajandusvaldkonna juhi sõnul hõlmab rohepööre paljusid teemasid ja puudutab ka teisi sektoreid. „Eks praegu ongi raske ühte konkreetset teemat nimetada, kuna näen, et lähitulevikus on mitmeid keskkonnaalaseid muutusi ja otsustamiskohti ees,“ rääkis Viikoja. Ta lisas, et koja vaatepunktist on oluline liikmeskonna suurendamise küsimus ja nende väärikas esindamine ning liikmetele lisandväärtuse pakkumine.
„Põllumajandus- ja toidutootmisesektoris on kindlasti väljakutseteks hetkel kõrged sisendite kulud ja langevad toodangu müügihinnad. Lisaks juurde kogu rohepöörde temaatika,“ arutles Viikoja. „Ma ütleks, et kogu põllumajandus ja veelgi enam kogu ühiskond peab järgnevate aastatega enda struktuuri ja mõttelaadi või maailmavaadet oluliselt muutma. Eelkõige pean siin silmas keskkonna teadlikku käitumist, toiduraiskamise lõpetamist, enda keskkonna jalajälje vähendamist ja kõik need muudatused saavad olema väga suureks väljakutseks ka kojale,“ tõdes ta.
Lähiaja ülesannetest rääkides ütles Viikoja, et kui algselt oli koda ja ka maakonnaorganisatsioonid, et vahendada infot ning koondada see info ja kujundada seisukohti poliitika loomisel, siis tänaseks on aina olulisemaks saamas just esindamine ja huvikaitse. „Koja tugevus just selles peitubki, et me suudame edastada Eesti põllumehe sõna nii Eesti valitsuses kui ka Euroopas. Koja abil on iga liige ka Euroopas esindatud,“ kinnitas ta.
Õpingute tähe all
Viikoja on enda sõnul kõrgharidusega olnud seotud viimased tosin aastat. 2011. aastal läks ta Tartu Ülikooli õppima geenitehnoloogiat. Pärast ülikooli lõpetamist läbis ta kaitseväe teenistuse, sealsel ajal tekkisid ka konkreetsemad mõtted peretalu edasi juhtida. „Seejärel läksin 2015. aastal Eesti Maaülikooli magistriõppesse põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist õppima. Pärast magistrit jätkasin doktorantuuris, selle lõpetamine on hetkel veel pooleli,“ rääkis Viikoja õpingutest. Ülikoolis doktorantuuris õppides andis Viikoja mõnda aega isegi üliõpilastele loenguid. Pärast intensiivseid õpinguaastaid asus ta 2022. aastal juhtima Eesti Seemneliitu, lisaks lööb Viikoja kaasa Eesti Noortalunike Liidu ning Virumaa Põllumeeste Liidu juhatustes. Kõige nende tegemiste kõrval jõuab Viikoja kaasa lüüa peretalu tegemistes, peamiselt küll suviti kõrghooajal.
