Eestis on mahepõllumajandusliku maa osakaal järjest kasvanud. 2022. aastal hõlmas mahepõllumajandusmaa 233 872 hektarit, moodustades Eesti põllumajandusmaast 23%. Selle aasta kogu mahemaa pind pole veel täpselt teada.
PRIA andmetel on tänavu mahetoetust taotletud ligi 203 000 hektarile, mis ületab eelmise aasta toetusaluse pinna. Tuleb arvestada, et toetusalust pinda suurendab asjaolu, et nüüd saab mahetoetust ka pärandniitudele (varasem nimetus oli poollooduslikud kooslused). Ka taotlejate arv on võrreldes eelmise aastaga kasvanud.
Üle 2000 mahetootja
Mahetootmisega tegelevate põllumajandusettevõtete arv on samuti võrreldes eelmise aastaga kasvanud, praegu on neid mahepõllumajanduse registris 2127. Neist ligikaudu pooltel on ka loomad, peamiselt lihaveised ja lambad. Mahetootmises kasvatatakse kõiki peamisi põllumajanduskultuure, suurima pinnaga on teraviljakasvatus (2022. aastal üle 54 000 hektari).
2022. aastal oli ettevõtte keskmine mahepõllumajandusmaa pind 114 hektarit. Üle 1000 hektari oli mahemaad 22 ettevõttel. Maakondadest on kõige suurem mahemaa osakaal juba aastaid olnud Hiiumaal – umbes kaks kolmandikku kogu põllumajandusmaast. Üldiselt ongi mahetootjaid rohkem piirkondades, kus on vähemviljakad põllumaad.
Mahetoodangu käitlejaid on mahepõllumajanduse registris praegu 480 (ettevõtted, kes tegelevad mahetoodete töötlemise, ladustamise ja turustamisega, sh impordi ja ekspordiga). Mahetöötlejad on neist 203, ka see arv on veidi suurem kui eelmisel aastal.
Mahetooteid müüakse nii ökopoodides kui ka tavapärastes jaekettides. Paraku on jätkuvalt suurem osa mahetoidust välismaist päritolu. Kodumaised mahetooted on kõige laiemas valikus saadaval Ökosahvris ja jaekettidest Rimis Talu Toidab müügialadel. Kohalikku mahetoodangut müüvad lisaks poodidele ka tootjad otse erinevate tellimussüsteemide, laatade, turgude jms kaudu. Eesti mahetoodangut müüakse ka välisturgudele, kõige rohkem teravilja, aga ka liha ja muid töödeldud saadusi.
Jätkub mahetoidu pakkumine haridusasutustes. Mitmed omavalitsused on seadnud oma koolide-lasteaedade toiduhangetesse osalise mahetoidu nõude. Eelmisel aastal käivitus regionaal- ja põllumajandusministeeriumi eestvedamisel haridusasutustes mahetoidu pakkumise riiklik toetusskeem, mis on koolide ja lasteaedade huvi mahetoidu vastu oluliselt suurendanud. Praegu saavad vähemalt 20% osas mahetoitu ligi 120 kooli ja lasteaia lapsed.
Miks valida mahe?
Mahepõllumajandus on ainus selgelt defineeritud terviklik ja kontrollitud keskkonnasõbralik tootmissüsteem. See toetub jätkusuutlikkuse põhimõtetele, kus püütakse vähendada põllumajanduse negatiivset mõju keskkonnale, säilitada elurikkust ja hoida mulla tervist. Keelatud on sünteetilised väetised ja pestitsiidid. Loomakasvatuses on väga tähtis loomade heaolu, nende liikumisvabadus ja liigiomane käitumine. Keelatud on GMO kasutamine.
Mahetoit ei sisalda pestitsiidijääke, kunstlikke värv-, lõhna- ega maitseaineid, suhkruasendajaid, maitsetugevdajaid ega muid kahjulikke sünteetilisi lisaaineid. Teadusuuringud on näidanud, et mahetoidus on rohkem kasulikke antioksüdante ja rasvhappeid.
HEA TEADA
Mahetoidu märgistamisel kasutatakse erinevaid märgiseid
Kõik tarbijatele müüdava mahetoidu pakendid peavad kandma Euroopa Liidu mahelogo. Logo näitab, et toode on valmistatud kontrollitud maheettevõttes ja see on mahenõuete kohaselt valmistatud mahetoorainest.
Mahelogo juurest leiab alati ka päritolutähise, mis näitab toote tooraine päritolu (näiteks Eesti põllumajandus, Euroopa Liidu põllumajandus), ja kontrollasutuse kood (Eesti Põllumajandus- ja Toiduameti kood on EE-ÖKO-3).
Lisaks Euroopa Liidu logole saab mahetoitu märgistada ka Eesti riikliku ökomärgiga. Lahtiselt müüdava kauba juures ei pea logo olema.
Toitlustuses on kasutusel eraldi märgistus, mis oleneb mahetooraine osakaalust pakutavas toidus. See võib olla 20–50%, 50–80% või 80–100%.
Mahepõllumajandusega seotud teemadest saab lähemalt lugeda http://www.maheklubi.ee.
