Seoses rohemajandusele üleminekuga on hoo sisse saanud biogaasijaamade rajamine Eesti eri kohtadesse, kus peamise toorainena kasutatakse põllumajandusest pärit loomasõnnikut.
Ühelt poolt on tegemist alternatiivkütuse tootmisega fossiilkütuste asendajana, kuid teisalt võib see tekitada probleeme nii põllumeestele kui ka keskkonnale.
Iga põllumees peaks endale selgeks tegema, et sel moel sõnniku ümbertöötlemisega kaotatakse ka oluline muldade süsinikutagavara tasakaalustaja. Teisalt tekib kääritusjäägi ehk digestaadi näol toitaineterikas, kuid süsinikuvaene väetis, mille kuivainesisaldus on madal.
Digestaadi kasutamist väetisena on Maaelu Teadmuskeskuse mullastiku valdkonnas uuritud MAK-i uuringu raames ja seoses sellega tahaks tähelepanu pöörata mõnele aspektile, mida tuleks digestaadi kasutamisel kindlasti arvestada, et mitte tekitada probleeme keskkonnale.
Mida muudab digestaadi mulda viimine?
Uuritud põllul kasvas timut, mida väetati kevadel lämmastikuga 34 kg/ha. Oktoobri lõpus kasutati digestaati, millega viidi mulda täiendavalt 80 kg/ha lämmastikku. Mullaproove koguti aasta jooksul kuus korda kolmest eri sügavusest (kuni 30 cm, 30–60 cm ja 60–90 cm) ning määrati mulla mineraalse lämmastiku (Nmin) tase ning mullas liikuva fosfori ja kaaliumi sisaldus. Oktoobri lõpus lisati mulda digestaati ja novembri proovid koguti kolm nädalat pärast digestaadi kasutamist.
Joonis 1. Mineraalse lämmastiku keskmine sisaldus ja dünaamika mullas 2022–2023.
Nagu jooniselt 1 näeme, oli põllul mineraalse lämmastiku sisaldus mulla alumistes kihtides väga väike ja märkimisväärset muutust ei toimunud isegi peale digestaadi lisamist oktoobri lõpus. Novembri ja jaanuari alguse mullaproovides oli ülemises kihis Nmin sisaldus hoopis vähenenud. Veidi oli novembriks tõusnud alumiste mullakihtide mineraalse lämmastiku sisaldus. Seega näitab joonis selgelt, et digestaadist pärit Nmin liigub sügisperioodil mullas väga kiiresti – kolme nädalaga – meie uurimissügavusest allapoole ehk potentsiaalselt vesikeskkonda ja taimed nii hilisel perioodil mineraalset lämmastikku ei omasta. Järelikult pole agronoomiliselt sellisel digestaadi kasutamisel mitte mingit vajadust.
Fosfor liigub mulla alumistesse kihtidesse
Lisaks vaatlesime digestaadi lisamise tagajärjel mulla fosforisisalduses toimunud muutusi. Selgus (joonis 2), et põllul tervikuna vähenes fosforisisaldus pisut augusti lõpus, kuid sügisperioodil vaatamata digestaadi kasutamisele praktiliselt ei suurenenud.
Joonis 2. Mullas liikuva fosfori keskmine sisaldus ja dünaamika mullas 2022–2023.
Suurim muutus toimus mulla alumistes kihtides septembrist novembrini ehk perioodil, mille jooksul lisati mulda digestaati (fosfor normiga 13 kg/ha). Fosforisisaldus suurenes keskmises kihis 8,5 korda ja alumises kihis 3,7 korda! Jaanuariks vähenes see näitaja mõlemas kihis. Seega liigub ka digestaadist pärit fosfor sügisel väga kiiresti mullaprofiilis allapoole ja ei jää mullavarusid täiendama ülemisse, aktiivsesse mullakihti, kust taimed saaksid fosforit kasutada.
Põhimõtteliselt sama trend kehtib ka mullas oleva kaaliumi dünaamika kohta (joonis 3). Oktoobri lõpus lisati digestaadiga mulda 82 kg/ha kaaliumi. Väetamise tulemusena suurenes mulla keskmise kihi kaaliumisisaldus septembrist jaanuarini enam kui viis korda ja alumises kihis 3,4 korda.
Joonis 3. Mullas liikuva kaaliumi keskmine sisaldus ja dünaamika mullas 2022–2023.
Digestaadist pärit kaalium liigub sügisel mulla alumistesse kihtidesse suhteliselt kiiresti ja see jätkub ka siis, kui lumi on katnud maapinna. Mullaprofiilis allapoole liikuvad kaaliumikogused on siinjuures märkimisväärsed ja tegelikult taimed neid toiteelementide koguseid enam kasutada ei saa.
Kokkuvõttes selgub uuringu tulemustest, et digestaadi kasutamine hilissügisel ei ole kindlasti kasulik ei põllumehele ega ka keskkonnale, sest digestaadist pärit toitained liiguvad väga kiiresti mulla aktiivsest kihist allapoole. Seepärast tuleks digestaati kasutada ainult taimede aktiivsel kasvuajal ja pigem sademetevaesel perioodil.
