Tänavu 1. septembrist 15. novembrini korraldab Statistikaamet põllumajanduse struktuuriuuringu. Nende valimisse sattunud põllumajandusettevõtjatega, kes polnud 20. septembriks veebis küsitlusele vastanud, võtab kuni 15. novembrini ühendust Statistikaameti telefoniküsitleja.
Struktuuriuuringu eesmärk on anda põhjalikum ülevaade põllumajanduse olukorrast ja see on oluline sisend põllumajanduspoliitika kujundamisel. Seetõttu on aktiivne kaasalöömine just sektori enda huvides, et lähitulevikus tehtav andmete analüüs ja nende baasil vastu võetud otsused oleksid võimalikult hästi rihitud, toonitab Statistikaamet.
Põllumajanduse struktuuriuuringuid korraldatakse kõigis Euroopa Liidu riikides iga kolme-nelja aasta järel, iga kümne aasta tagant korraldatakse struktuuriuuringud põllumajandusloendusena.
Info põllumajanduse käekäigust
Statistikaameti põllumajandusstatistika tiimijuhi Eve Valdvee sõnul avaldab Statistikaamet igal aastal registrite ja väiksemate temaatiliste uuringute info alusel põllumajandustoodangu andmeid, kuid põllumajanduse struktuuriuuringud annavad põllumajanduses toimuvast suurema pildi. Seejuures saab infot, kuhu liigub Eesti põllumajandus ja kes vajavad toetusi. Näiteks viimane, 2020. aasta põllumajandusloendus näitas, et kümne aastaga on Eesti põllumajanduses toimunud suured muutused, näiteks:
- põllumajanduslike majapidamiste arv on vähenenud veerandi võrra, see trend on sama ka mujal Euroopa Liidus;
- kasutatav põllumajandusmaa on suurenenud 5% ja põllumajandustootmine koondub suurematesse üksustesse;
- loomade, lindude ja mesilasperedega majapidamiste arv on
- vähenenud 41%;
- põllumajandustööga tegelejate arv on vähenenud 30% ja ainult umbes kolmandik põllumajandustööga tegelejatest teeb põllumajandustööd täistööajaga;
- põllumajandustootmist iseloomustab ka koondumine ettevõttegruppidesse ehk kontsernidesse.
Osa infost tuleb registritest
Lisaks põllumajandusettevõtte juhtimisele, maakasutusele, loomakasvatusele, tööjõule ja muule tulutoovale tegevusele uuritakse 2023. aastal erakorraliselt veel ka põllumajanduses kasutatavaid masinaid, seadmeid ja hoidlaid ning maaharimismeetodeid.
Vastuse saavad muu hulgas ka täppispõllumajandusega seotud küsimused. Osa infot, näiteks mahepõllumajanduse ja toetuste kohta, kogutakse otse registritest ja seotakse uuringu andmetega hiljem.
