Maaelu Teadmuskeskus avaldas hiljuti põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu (FADN) tulemused 2023. aasta kohta, mis aitavad heita pilgu sellele, kuidas läheb ettevõtetel Eesti põllumajanduse peamistel tegevusaladel. Tagasivaade aastale 2023 on küll justkui pilk tahavaatepeeglisse, kuid pikemad aegread ja trendid aitavad mõista põllumajanduses valdkondade edenemist, nende struktuurseid eeliseid ja vajakajäämisi.
FADN-i andmed kajastavad põllumajanduses tegutsevaid ettevõtjaid nende spetsialiseerumisest lähtuvalt. Lihaveisekasvatajaid iseloomustab kõige paremini tootmistüüp (46), mis kajastab spetsialiseerumist veise- (va piimalehmad) ja rohusööda kasvatusele. Lihaveisekasvatusega tegeleb arvukalt ettevõtteid. Kokku 6720 põllumajanduslikust majapidamisest, mida FADN-i valim esindab, on ligi 14% ehk iga seitsmes lihaveisekasvatusele spetsialiseerunud. Seejuures on majandusliku suuruse poolest valdavalt tegu väiksemate põllumajandusettevõtetega.
Sektori sees läheb ettevõtetel väga erinevalt
Tootmistüübi andmete põhjal on võimalik teha väga erinevaid võrdlusi. Kui sageli võrreldakse omavahel erinevate tootmistüüpide ettevõtteid või sama tootmistüübi erinevate suurusega ettevõtteid, siis seekord keskendume lihaveisekasvatusele spetsialiseerunud, kuid erineva tootlikkusega ettevõtete omavahelisele võrdlusele 2023. aasta tulemuste põhjal. Selleks jagasime valimis olevad 72 lihaveisekasvatajat kvartiilidesse kogutoodangu väärtuse alusel ühe hektari kasutatava põllumajandusmaa kohta ja toome välja 25% kõige madalama, 25% kõige kõrgema ja 50% nende vahele jäävate ettevõtete keskmised näitajad.
.jpg "heworitz")
Tabelis 1 on toodud ettevõtete tööjõudu, maakasutust ning põllumajandusloomi iseloomustavad keskmised näitajad. Kvartiilide lõikes ei ole tööjõukasutus märkimisväärselt erinev. Väiksema hektaritoodanguga I kvartiilis kasutatakse tasustatud tööjõudu vähem (0,25 aastaühikut) ning suurima hektaritoodanguga IV kvartiilis rohkem (0,64 aastaühikut). Kasutatava põllumajandusmaa poolest on I ja IV kvartiil väga sarnased. Mõlemas on keskmine kasutatava põllumajandusmaa suurus 92 ha ning sellest umbes kaks kolmandikku on renditud. Nn keskmise 50% hulka kuuluvates ettevõtetes on põllumajandusmaad rohkem (116 ha) ja rendimaa osatähtsus on suurem (72)%. Olulisim erinevus kvartiilide vahel seisneb loomade arvus. I kvartiili ettevõtetel on keskmiselt 28 loomühikut (LÜ), keskmisel 50% ettevõtetel 39 loomühikut ning edukamas IV kvartiilis on ettevõttes keskmiselt 48 loomühikut.
Oluliselt erineb ka karjatamise tihedus, mis on I kvartiilis 0,3 LÜ/ha, keskmisel 50%-l 0,35 LÜ/ha ning IV kvartiilis 0,55 LÜ/ha. Seega saab tabeli 1 põhjal teha esmase ja väga loogilise järelduse, et hektaritoodang on suurem nendel lihaveisekasvatajatel, kellel on ühe hektari kasutatava põllumajandusmaa kohta rohkem loomi.
Tabel 1. Lihaveisekasvatajaid iseloomustavad näitajad kvartiilide kaupa, mis on moodustatud kogutoodangu alusel ühe hektari kasutatava põllumajandusmaa kohta 2023. aastal. Allikas: Maaelu Teadmuskeskus
Joonisel 1 on toodud kvartiilide lõikes keskmine kogutoodangu väärtus ja toetuste summa ühe hektari kasutatava põllumajandusmaa kohta. Kui toetuste puhul jääb erinevus kvartiilide lõikes 10% piiresse, siis kogutoodangu väärtuse osas on vahed suured. I kvartiili kuuluvates ettevõtetes oli kogutoodangu väärtus 127 eurot/ha, jäädes kaks korda alla toetuste suurusele. Keskmise 50% ettevõtete puhul oli kogutoodang kaks ja pool korda suurem (314 eurot/ha) kui esimeses kvartiilis. IV kvartiilis oli kogutoodang (670 eurot/ha) viis korda suurem kui I kvartiilis ja kaks korda suurem kui keskmise 50% ettevõtete puhul. Kõige enam mõjutab kogutoodangu erinevust see, kui palju suudeti kasvatada ühe hektari kohta müügiloomi. Selles osas oli I ja IV kvartiili erinevus enam kui kaheksakordne.
Joonis 1. Lihaveisekasvatajate kogutoodangu väärtus ja toetused ühe hektari kasutatava põllumajandusmaa kohta 2023. aastal. Allikas: Maaelu Teadmuskeskus
Joonisel 2 on esitatud lihaveisekasvatusega tegelevate ettevõtete kulud. Siin kehtib põhimõte, et toodangu saamiseks tuleb ka kulutusi teha. IV kvartiilis on kulud ühe hektari põllumajandusmaa kohta kaks korda suuremad kui I kvartiilis. Samas, toodangu erinevus ühe hektari kohta oli viiekordne.
Joonis 2. Lihaveisekasvatajate kulud ühe hektari kasutatava põllumajandusmaa kohta 2023. aastal. Allikas: Maaelu Teadmuskeskus.
Lihaveisekasvatajate kogutootlikkust, st toodangu väärtuse ja kogukulude suhet iseloomustavad paremini joonisel 3 toodud näitajad. Sellelt ilmneb, et kui I kvartiili kuuluvates ettevõtetes kattis kogutoodangu väärtus 26% tehtud kulutustest, siis keskmise 50% ettevõtete puhul oli see näitaja 56% ning IV kvartiilis kattis kogutoodangu väärtus 71% tehtud kulutustest. Koos toetustega olid keskmise 50% ning IV kvartiili ettekanded tulude ja kuludega peaaegu nullis, st toodangu väärtus ja toetused katsid ära tehtud kulud. I kvartiilis jäi ka koos toetustega 22% tehtud kulutustest katteta.
Joonis 3. Lihaveisekasvatajate kogutoodangu ja kogukulude suhe 2023. aastal. Allikas: Maaelu Teadmuskeskus
Kuna toetustel on lihaveisekasvatuses oluline roll, siis sissevaade nende jaotusesse (joonis 4) näitab, et I kvartiili kuuluvate ettevõtete puhul on pärandniitude hooldamise toetuse osakaal suurem kui keskmise 50% ja IV kvartiili puhul. Samas, keskmise 50% ja IV kvartiili kuuluvate ettevõtete puhul on mahetoetustel suurem osakaal. Seega, elurikkuse hoidmisele suunatud toetustele tuginevad ettevõtted on toodangu turustamisel pigem vähem edukad ning mahetoetus, mis oma olemuselt on kvaliteedikava ning võimaldab toodangut ka lõpptarbija seisukohast eristada, on olulisemal kohal majanduslikult edukamates ettevõtetes. IV kvartiili kuuluvate ettevõtete puhul on suurem ka ammlehmatoetuse osatähtsus. See on osaliselt tingitud suuremast keskmisest loomade arvust ühe hektari kasutatava põllumajandusmaa suhtes.
Joonis 4. Lihaveisekasvatajate toetuste jaotus 2023. aastal. Allikas: Maaelu Teadmuskeskus
Seda, et I kvartiili kuuluvad lihaveisekasvatusettevõtted on teistsuguse suunitlusega, iseloomustab ka tõugude jaotus (joonis 5). I kvartiili kuuluvates ettevõtetes on oluliselt suurem Šoti mägiveiste ja Gallovei tõugu loomade osakaal ning need ettevõtted on teistest enam suunitletud pärandniitude hooldamisele. IV kvartiilis on aga oluliselt suurem Limusiini ning Aberdiin-Anguse tõugu lihaveiste osatähtsus.
Joonis 5. Lihaveisetõugude jaotus lihaveisekasvatajate kvartiilide lõikes 2023. aastal. Allikas: Maaelu Teadmuskeskus ja PRIA
Lihaveisekasvatust on võimalik võrrelda teiste tootmistüüpidega (joonis 6), kuid oluline on jääda võrreldavate näitajate juurde. Klassikaline näide on ka siin kogutoodangu ja kulud kokku suhte alusel. Siit ilmneb, et toetustel on lihaveisekasvatuses märksa suurem roll kui teistes tootmistüüpides. Samuti ilmneb, et toetusi arvestamata on kehv taimekasvatusaasta (2023) võrreldav eduka lihaveisekasvatusaastaga (2022).
Joonis 6. Kogutoodangu väärtuse ja kogukulude suhe, 2021–2023. Allikas: Maaelu Teadmuskeskus
Kuid nagu eespool kirjeldatud on ettevõtete majanduslik iseloom erinev ja detaile, mida lähemalt vaadata, palju. Andmevõrgu lähituleviku arengud võimaldavad ka seda tootmistüüpi edaspidi detailsemalt iseloomustada. Lisandumas on loomade heaolu, mahetootmise, sõnniku käitlemise, müügitingimuste ja digitaliseerimisega seonduvad näitajad. Iga andmevõrgus osaleja panus aitab kaasa METK-i analüüsivõimekuse tõstmisele.
