Eesti tarbijate ostujõud sulab nagu kevadine lumi ja kodumaise toidu tarbimine aina väheneb. Ammune idee langetada toidukaupade käibemaksu on taas päevakorral ja tekitab vastakaid arvamusi, kuid kaupmehed kinnitavad, et maksulangetus kajastuks toidu hinnas ja jõuaks tarbijani.
Põhiline küsimus ongi selles, kes lõpuks käibemaksu langetamisest võidab. Rahandusminister Jürgen Ligi on öelnud, et kui selline erand toidukaupadele tehtaks, siis läheks see raha kaupmeeste taskusse. Sama meelt on ka toiduainetööstusi ühendav toiduliit, mille juht Sirje Potisepp ei usu, et kauplused käibemaksu võrra hindu langetaksid. Endine põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus tõi kolm aastat tagasi välja lätlaste positiivse kogemuse. Lätis kehtib seal kasvanud värsketele puu- ja köögiviljadele viieprotsendiline käibemaks ja lätlased on välja arvestanud, et käibemaksumäära alandamine 21%-lt 5%-le tähendas tarbijate jaoks ligi 12% soodsamat hinda. Eestis on vastav analüüs praegu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis alles koostamisel ja peaks valmima aprillis.
Kaupmeeste sõnul pole aga kahtlustki, et kui väheneks toiduainete käibemaksumäär, siis muutuks toidukaup poeletil soodsamaks. „Prisma lubab toidu käibemaksu langemist oma müügihindades täielikult rakendada. Juba eelmise käibemaksumuudatuse korral korrigeerisime hindu läbipaistvalt ja nii on plaanis teha ka siis, kui tulevikus käibemaks langeks. Meie jaoks on oluline meie klientide toimetulek ja soovime nende elujärje parandamisele igakülgselt kaasa aidata,“ sõnas Prisma Eesti maajuht Teemu Kilpiä. „Meie hinnangul peaks madalam maksumäär puudutama kõiki toidukaupu, sealhulgas lemmikloomatoitu. Kindlasti peaksid välja jääma alkohol ja tubakas.“
Kaupmehed peegeldavad tarbimise sünget pilti
Kilpiä sõnul on poodides näha, et inimeste lojaalsus ühele kauplusele on väga madal. Ta viitab Prisma tellimusel jaanuaris Norstati korraldatud uuringule, mille 700 vastaja vastusest selgus, et 99% inimestest külastab kuu jooksul rohkem kui ühte jaekauplust. „Ligi pool vastajatest tõi välja, et käivad erinevates poodides just sooduspakkumiste tõttu, ja kaks kolmandikku inimestest on nõus sooduspakkumise kasutamiseks kulutama poeskäigule tavapärasest pool tundi kauem ehk minema kuskile kaugemasse poodi,“ jagas Kilpiä uuringutulemusi.
Oma toimetulekut hindab heaks 27% ja halvaks 22% sihtrühmast ning möödunud kvartaliga võrreldes on rohkem neid, kes oma toimetulekut halvaks peavad. „Iga teine ei saa endale kõike lubada, mida tahaks, ja iga kolmas ostja lähtub oma ostukorvis eelkõige allahindlustest. Pea pooled vastajad usuvad, et majanduslik olukord muutub veelgi halvemaks.“
“Parim enne” läheb hästi kaubaks
Jaeketi Meie Toidukaubad nõunik Tarmu Kurm maalis umbes samasuguse pildi. Enam kui 60 poega Meie Toidukaubad on odavkett, mis tähendab, et kaubavalik on küll väiksem, aga ettevõte püüab pakkuda kõige rohkem soovitud kaupu võimalikult soodsate hindadega. „Kindlasti on viimati mainitud aspekt just keerulisematel aegadel üha suurema hulga inimeste jaoks järjest olulisem. Sellest annab tunnistust asjaolu, et Meie poode külastavate klientide hulk on kasvanud,“ sõnas Kurm. „Tõsi on ka see, et varasemast pisut enam soovitakse osta tooteid, millel on kätte jõudmas või just jõudnud „parim enne“ tähtaeg. Üheks põhjuseks on kahtlemata nende toodete madalam hind, kuid teisalt on ilmselt muutunud ka inimeste teadlikkus või hoiak nende toodete suhtes – pärast vastava kuupäeva möödumist võib toidukaup kaotada õige pisut oma kvaliteedis, aga toode kõlbab süüa ega too kaasa ohtu tervisele. Siiski ei ole aegumistähtajaga kaupade osakaal Meie poodides sooduspakkumiste hulka tervikuna silmas pidades eriti suur,“ lisas Kurm.
Tarmu Kurm ütles, et kett toetab käibemaksu alandamist esmatarbekaupade või põhitoiduainete puhul: piima- ja teraviljatooted, tangained, munad ja köögiviljad. „Sarnasel viisil on korraldatud toidukaupade käibemaksuerisused ka mitmes teises Euroopa riigis, näiteks Hispaanias. See aitab elukallidust leevendada ja elanike toimetulekut toetada,“ sõnas ta. „Oleme veendunud, et käibemaksu alandamine jõuab tarbijateni. Usume, et sarnaselt kaupmeestele ei tõsta ka tootjad sellises olukorras hindu ja see samm muudab klientide jaoks põhitoiduainete hinnad odavamaks.“
Ohus on Eesti varustuskindlus
Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ütles, et Eestis on toidukaupade hind erinevatel põhjustel tõusnud märkimisväärselt ning lisaks tarbijale mõjutab hinnatõus ka meie põllumajandust ja toidutootmist. „Kallid hinnad vähendavad kohaliku tervisliku toidu tarbimist. See mõjutab aga lõpuks toidu varustuskindlust,“ sõnab ta. „Toidu käibemaksumäära alandamine on üks võimalik toidu hinna langetamise võimalus, mida on enamus Euroopa Liidu riikidest rakendanud ja mida meiegi praegu analüüsime.“
Ta selgitas, et analüüs, millist mõju avaldab toidu käibemaksumäära langetamine kas 13%-le või 9%-le, on praegu koostamisel ning see võiks valmida aprilli alguses. „Samuti vaatame üle, milline on käibemaksu langetamise mõju toiduahela osapooltele, sh esmatootjatele. Kaasame analüüsi tegemisse erinevad osapooled, et tekkinud hirmud ja esitatud küsimused saaks vastuse. Analüüsi tulemuste põhjal saame teha edasised otsused,“ ütles Hartman. „Meile on oluline, et kohalikku päritolu toidukaubad oleksid meie inimestele kättesaadavamad. Mitte midagi tegemata me olukorda ei muuda.“
Kodumaise toidu tarbimine väheneb
Eelmise aasta uuring Eesti elanike toidukaupade ostueelistuste ja hoiakute kohta näitas selgelt, et Eesti tarbijad hindavad jätkuvalt kodumaist toitu, kuid elukalliduse tõus on suurendanud hinnatundlikkust ja seadnud uusi väljakutseid nii tarbijatele kui ka toidutootjatele. See Eesti Konjunktuuriinstituudi tehtud uuring näitas, et 59% Eesti elanikest eelistab kodumaist toitu, kuid võrreldes eelmise sarnase uuringuga 2022. aastal oli kodumaise toidu eelistajate osakaal langenud.
Toidu ostmisel peavad inimesed oluliseks toidu maitset, värskust ja kvaliteeti, kuid hinnatõusu arvestades on olulisele kohale tõusnud ka toidukauba soodne hind ja sooduspakkumised. 71% tarbijatest peab toidu hinda ostuotsuse tegemisel väga oluliseks ja see näitaja on 7 protsendipunkti suurem kui 2022. aastal. Võrdluseks – viis aastat tagasi tehtud samasuguses uuringus nimetasid kauba soodsat hinda ostuotsuse tegemisel väga oluliseks pooled küsitletutest. Ka sooduspakkumiste tähtsus ostuotsuste langetamisel on kasvanud 65%-lt 70%-ni.
„Elukalliduse tõus on mõjutanud tarbijaid jälgima sooduspakkumisi, ostma odavamaid tooteid ning panema seetõttu sagedamini korvi importtooteid, ent märkamata ei saa jätta ka positiivseid trende. Järjest enam tehakse kodudes ise süüa ning planeeritakse ostud pikemalt ette, et osta toitu harvem, kuid suuremates ja läbimõeldud kogustes,“ rääkis Hartman. Ta lisas, et tarbijate teadlikkus toidumärgistest on kasvanud ja järjest enam pööravad tarbijad ostuotsustes tähelepanu tervislikkuse aspektidele ning toidukauba koostisosadele. „Selleks aga, et kohalik toit jääks eelistuseks ka edaspidi ja kodumaise toidu tarbimise protsent pöörduks kasvule, peame uurima võimalusi, kuidas muuta kodumaised tooted tarbijale taskukohasemaks.“
Hartman sõnas, et käibemaksu langetamine jõuaks ilmselt siiski suuremas osas tarbijateni, kuna Eestis on konkurents toidukaupade jaemüügi turul äärmiselt tihe. „Olukord, kus käibemaksu langetamine tarbijahindadesse ei jõua, on meie hinnangul vähetõenäoline. Oleme sellel teemal rääkinud ka toidukaupade jaemüüjate esindajatega ja ka nemad mainisid tugevat konkurentsi, mis valitseb toidukaupade turul,“ lisas minister.
