Eestimaa Talupidajate Keskliit pöördus regionaal- ja põllumajandusministri Piret Hartmani poole, väljendades sügavat muret seoses kavandatud käibemaksumäära tõstmisega 22%-lt 24%-le, mis jõustub 1. jaanuaril 2025.
Taluliidu hinnangul avaldab käibemaksumäära tõstmine negatiivset mõju põllumajanduse ja kogu toidutootmise konkurentsivõimele ning suurendab majanduslikku survet nii tootjatele kui ka tarbijatele.
Oma pöördumises juhib taluliit ministri tähelepanu asjaolule, et Eesti oleks kavandatud tõusu järel Euroopa Liidus toiduainete käibemaksumäära suuruse osas teisel kohal, järgnedes Taanile, kus käibemaksumäär on 25%. Samas enamik ELi liikmesriike rakendavad toidukaupadele madalamat käibemaksumäära, et toetada kohalikke toidutootjaid ja tagada laiemalt oma elanikkonnale toidu kättesaadavus. Käesoleval hetkel ei ole toiduainete käibemaksusoodustust kasutusele võtnud ainult kolm riiki – Taani, Leedu ja Eesti.
Riik peaks toetama väiketootjaid
Eestimaa Talupidajate Keskliit toob välja, et käibemaksumäära tõus mõjutab toidutootjaid kahes suunas: sisendite kulude tõusu ning kõrgema müügikäibemaksu kaudu. Kui Eesti langetaks toiduainete käibemaksu Läti tasemele 12% või Soome tasemele 14%, vähendaks see tootmiskulusid ja muudaks hinnad tarbijale soodsamaks, toetades seeläbi kohalikku toidu kättesaadavust ja tarbimist.
Pöördumises viidatakse ka Läti kogemusele, kus käibemaksu alandamine puu- ja köögiviljadele on viinud hinnalanguseni ja nende toodete tarbimise suurenemiseni. Eestimaa Talupidajate Keskliit usub, et sarnane positiivne mõju oleks realistlik ka Eestis, kui rakendada toidukaupadele madalamat käibemaksumäära. Toiduainete madalam käibemaks suurendaks kohaliku toidu tarbimist, elavdaks majandust ja tõenäoliselt suurendaks ka maksulaekumisi.
Eestimaa Talupidajate Keskliit teeb ettepaneku viia läbi põhjalik mõjuanalüüs, mis hindaks kavandatud käibemaksumäära tõusu mõju Eesti põllumajandustootjatele, tarbijatele ja toidutootmisele laiemalt. Keskliit on valmis tegema koostööd ministeeriumidega, et leida lahendusi, mis tagaksid Eesti toidutootmise konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse.
Pöördumise terviktekst
