Kui veel kuus aastat tagasi erinevate küsitluste põhjal eelistas Eestimaist toitu osta 90 protsenti vastanutest, siis on see näitaja viimaste aastate majanduskriiside taustal tublisti vähenenud.
„Selleks, et suunata tarbijaid valima Eestis toodetud toidukaupu on toidutootjatel mõistlik kasutada ostuotsuse tekitamiseks toidumärgist,“ tõi välja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar. „Näiteks Eesti vanima toidumärgise, Pääsukesemärgi järgi saab tarbija infot, et toote tootmiseks olev tooraine on pärit Eestist ja et toiduaine on toodetud Eestis,“ osutas ta.
Eesti elanike toidukaupade ostueelistusi ja hoiakuid 2022. aasta uurinud Eesti Konjunktuuriinstituut tõi välja, et pakendil oleva etiketi vaatamine esmakordsel ostmisel omab ostjatel suurt rolli. Selgus, et koguni 98% tarbijatest uurib toidukauba esmakordsel ostmisel pakendil olevat infot või etiketti, neist 30% alati, 40% sageli ja 28% harva. Uuringus mainiti ka, et kuigi see näitaja pole võrreldes 2020. aastaga muutunud, on samas kasvanud nende elanike osakaal (+7%-punkti), kes vaatavad etiketti harva ja on vähenenud nende osakaal, kes vaatavad seda alati (-4%-punkti) või sageli (-3%-punkti). Uuringu teostajate sõnul näib see kõnelevat kas suuremast usaldusest pakutavate toodete vastu või on etiketi vaatamine nii ebamugav (üliväike kiri), et sellest on loobutud.
Konjunktuuriinstituudi kokkuvõttes järeldati, et muutused vastanute vahel ei ole siiski väga suured ja suhtarvud on püsinud samades piirides alates 2016. aastast. Osutati, et sissetulekute järgi vaatavad kõige harvemini etiketti 1501-2000 eurot teenivad vastajad (harva 56%), 18-29-aastased noored (harva 55%) ning I ja II haridustasemega vastajad (harva 44%).
Jagab teavet
Lindsaare sõnul on Eesti toidutootjate üheks võimaluseks enda tooteid tarbijatele rohkem tutvustada ja anda infot tooraine päritolust ning valmistuskohast, kasutada senisest rohkem toidumärgiseid. „Ka uuringus toodi välja, et endiselt omab Eesti vanim toidumärgis „Tunnustatud Eesti toit“ ehk „Pääsukesemärk“ head tuntust tarbijate hulgas. Uuring tõi välja, et elanike teadlikkus Eesti ja Euroopa Liidu toidumärgistest on viimase kahe aasta võrdluses püsinud kas samal tasemel või veidi langenud,“ kinnitas ta.
Ta lisas, et 2022. aastal olid endiselt toiduainete tuntumateks märgistusteks Pääsukese märk ehk Tunnustatud Eesti toit (seda teadis 92% vastanuist), selle järgnesid Eesti parim toiduaine (88%), Lipumärk (70%) ja Tunnustatud maitse ehk Ristikumärk (68%). „Väärib mainimist, et üldjuhul tunnevad eestlased toidumärgistusi paremini kui venekeelne elanikkond,“ andis ülevaate Lindsaar.
Viimaste aastate majanduskriisid, mida mõjutasid koroonapiirangud ja Venemaa sõda Ukrainas ning energiahindade volatiilsus, on suurendanud nende perede hulka, kes ai saa alati osta meelepäraseid toidukaupu, mida sooviksid. Seega ostavad nad endale sobivaid toidukaupu piirangutega, st mitte alati. Koguni lausa 65% vastanutest, võrreldes 2020. aasta 60% vastanutega, tunnistas seda. Vähem kui viiendik peredest (19%, 2020. a 30%) ostab soovikohast toitu alati ja 15% vastanuist ostab seda kas harva või ei saa seda endale lubada (vastavalt 11% ja 4%, 2020. a 7% ja 3%).
Eelnevast nähtub, et võrreldes 2020. aastaga on vähenenud 11%-punkti võrra nende vastanute osakaal, kes saavad soovitud toidukaupa lubada endale alati ja kasvanud on teiste gruppide osakaal, kes saavad osta soovitud toitu kas mitte alati (+5%-punkti), harva (+4%-punkti) ja üldse mitte +1%-punkt). Positiivseks võib hinnata seda, et kokku 84% vastanuist saab kas “alati” või “üldiselt küll” soovikohaseid toiduaineid siiski osta.
Pääsukesemärgi andmist korraldab EPKK, vastavaid konkursse korraldatakse kaks korda aastas, sügisel ja kevadel. Rohkem infot on EPKK kodulehel. Sügisene toodete konkurss kestab 24. novembrini 2023 aastal.
