Peaasjalikult põldude lupjamise teenust osutav Järvamaa ettevõte OÜ Preesi sai valmis mobiilse agrolupjade segusõlme, mis võimaldab peeneteralisi lubiväetisi ühtlaselt segada ja need farmeritele senisest paremini kättesaadavaks muuta.
OÜ Preesi on juba aastaid lupjamistehnoloogia väljatöötamisega tegelenud. Nii valmis 2017. aastal innovaatiline lahendus muldade lupjamiseks. Selle katsetused andsid tunnistust, et puidu- või põlevkivituha, paekivisõelmete ja dolokivipulbri kokkusegamisel saadav segu annab märkimisväärse panuse mulla happesuse neutraliseerimisel, muldade jätkusuutlikkuse parandamisel ja loodussäästliku majandustegevuse arendamisel. Segusid on võimalik koostada vastavalt kliendi vajadustele, nad peaaegu ei tolma ja neid on võimalik külvata ketaslaoturiga.
Preesi põhiline toode oli siiani agrolubi Preesi Standard, mis sisaldab Eivere karjääri lubjakivi, Rõstla karjääri dolokivi ja mikroelemente sisaldavat puidutuhka. Tänu uudsele segusõlmele on nüüd saadaval ka uus kuivsegu – agrolubi Preesi Strong, mis sisaldab Kunda karjääri lubjakivijahu ning Narva elektrijaamadest saadavat põlevkivituhka Enefix.
Lubiväetiste segamisel esines mitu murekohta
OÜ Preesi juhataja Kalle Sommer räägib, et mobiilse ja senisest täiuslikuma segusõlme konstrueerimise tingis asjaolu, et siiani oli Kunda naabruses paikneva Aru-Lõuna karjääri lubjakivijahu lubiväetiste koostises keeruline kasutada, sest seda polnud võimalik karjääris tsisternautodesse laadida. Probleeme valmistas ka Enefixi suur väävlisisaldus. Uus segusõlm töötati välja sellisena, et kõiki väetise komponente on võimalik täpselt doseerida, mistõttu pole ohtu, et segu saab liialt väävlirikas.
Sommer kinnitab, et segusõlmes valmistatud lubiväetis võimaldab kasutada ka suurt külvinormi, ilma et sellega kaasneks väävli negatiivne mõju, samuti saab külvamiseks kasutada ketaslaoturit erilist tolmu tekitamata.
Nimelt on agrolupjasid kahte tüüpi – sõelmetena (fraktsioon kuni 4 mm), mida külvatakse ketaslaoturitega, ja tuhapõhised, mida tolmamise vältimiseks viiakse põllule spetsiaalse tigukülvikuga.
Uus segusõlm võimaldab täpset doseerimist
„Kui varem kasutasime sõelmete ja põlevkivituha sidumiseks vett, et tuhk lendu ei pääseks, siis uus sõlm koosneb kolmest punkrist, millest igasse läheb erinev materjal. Doseeritakse segusõlme põhjas asuval lindil, kuhu esimesest punkrist lastakse läbi reguleeritava siibri n-ö põhimaterjal ja selle peale lastakse teistest punkritest pöörlevate sulgsööturite abil ülejäänud komponendid täpselt vajalikus koguses,” selgitab Sommer segusõlme tööpõhimõtet. „Transportööri lõpus on kaksiktigu, mis segab materjali läbi ja suunab selle kaldtransportöörile, millelt saab valmis segu laadida spetsiaalsesse tsisternveokisse. Niimoodi lahendame kaks probleemi – saame külvata põlevkivituhka väikese normiga (20–25%), lisades sinna ka Kunda lubjakivijahu, ning laadida valmis väetise paakautosse, kust saab seda hõlpsalt tigukülvikusse laadida.”
Üks uue segamistehnoloogia pluss seisneb lisaks senisest täpsemale doseerimisele selles, et peenefraktsiooniline lubiväetis toimib mullas märksa efektiivsemalt kui jämedateraline materjal. Segusõlm annab välja umbes 80%-lise kaltsiumkarbonaadi sisaldusega materjali, mis tähendab, et kui vajatakse neli tonni puhast CaCO3, siis on tarvis võtta viis tonni materjali.
Kogused ja ratsioonid on olulised, sest erinevatel põllumuldadel tuleb nendega varieerida, kusjuures tähtis on ka see, kas lubiväetist külvatakse kolme- või kuuetonnise külvinormiga hektari kohta – esimesel juhul võib põlevkivituha osakaal väetisesegus olla 20%, teisel juhul aga on vaja ehk ainult 10%. Oluline on seejuures jälgida, et Enefixi ei saaks hektari kohta üle 40 kilo.
Lisaks kuulub segusõlme positiivsete omaduste hulka võimalus seda veoauto poolhaagisel ühest kohast teise liigutada. Kalle Sommeri sõnul saab seadme transpordivalmis kasvõi poole tunniga, mobiilsus aga annab võimaluse suuremate tellimuste puhul kasvõi kliendi juurde sõita ja seal vajalike ratsioonidega lubiväetis valmis segada.
Lubiväetis jõuab Lõuna-Eestisse soodsamalt
Eriti hästi peaks see uudis kõlama Lõuna-Eesti põllumeeste kõrvadele, sest just sealkandis on põldude lupjamisvajadus eriti suur, kvaliteetsete lubiväetiste tooraine aga asub peaasjalikult Eesti põhjapoolsetes piirkondades.
Kalle Sommer leiab, et Lõuna-Eestisse võiks rajada vahelaod, kuhu väetise komponendid kokku vedada ja vajalikes vahekordades kokku segada. Selline töökorraldus muudaks sealsetele põllumeestele lubiväetised kättesaadavamaks ja ilmselt saaks ka transpordi hinna madalamaks, võrreldes sellega, kui iga farmer ise vajaliku koguse Põhja-Eestist kohale tellib.
„Vahelao rajamine eeldab kindlasti kõva pinnaga platsi ja katusealuse olemasolu, sest lubiväetise komponendid ei tohi niiskust saada,” märgib Sommer. „Aga selline asi võiks täitsa toimida. Mõistlik oleks korraldada lubiväetise materjalide vedu Lõuna-Eestisse näiteks viljaautodega, mis sealt sadamatesse vilja veavad ja praegu tühjalt tagasi sõidavad. Kallurauto transpordihind on ka odavam spetsiaalse tsisternauto omast. Eks see eeldab vastavate asutuste koostööd. Aga lupjamise vajadus muutub oluliselt suuremaks umbes Põltsamaa mõttelisest liinist lõuna suunas jäävatel aladel ehk Põlva, Võru ja Valga maakondades.”
Lupjamiseks passivad tuhad ja kivijahud
Levinud materjalid põldude lupjamiseks on tuhad, mis jagunevad põlevkivi- ja puutuhkadeks, ning sõelmed ehk kivijahud, mis on killustikutootmisest ülejääv produkt – fraktsioon, mida ehituses kasutada ei saa. Sõelmed omakorda pärinevad kas lubjakivist või dolomiidist. Esimest tuleb peamiselt Nordkalki Karinu ja Eivere karjäärist ning Kunda Nordic Tsemendi Kunda lähistel asuvast karjäärist, magneesiumirikas dolokivist saadav agrolubi pärineb Röstla ja Raikküla karjääridest, mõningal määral ka Tallinna lähistel asuvatest karjääridest.
Põlevkivituhast toodab Enefixi-nimelist lubiväetist Eesti Energia. Puidutuhka saab näiteks Väo koostootmisjaamadest ja see on eriti hinnatud mahetootjate seas.
Hea teada
Kaltsium hoiab mulla happesuse normi piires
- Põlde võib lubjata igal aastaajal. Talvel lupjamine sobib eelkõige põldudele, kus looduslike kallete tõttu pole materjali ärauhtumise ohtu. Lubjata võiks eelkõige siis, kui lumevaip on õhem.
- Mulla happesuse tasakaalustamiseks peab selle kaltsiumisisaldus olema vähemalt 1500 mg/kg.
- Lähtuvalt kliimaneutraalsuse nõudest edaspidi turvasmuldi ei lubjata.
- Lupjamine peaks toimuma lubjatarbekaardi ja teadaoleva koostisega lubiväetisega.
- Taastuslupjamise käigus lubjatakse keskmiselt või tugevalt happelisi muldi eesmärgiga taastada muldade optimaalne kaltsiumiseisund (1500 mg/kg).
- Säilituslupjamise eesmärk on nõrgalt happeliste muldade lupjamisega säilitada taastuslupjamisega saavutatud kaltsiumiseisund.
- Säilituslupjamisega asendatakse mullast leostumise teel ja saagiga eemaldunud kaltsium, seda tuleb kasutada pindmise mullaharimise tingimustes, sest ülemine mullakiht, mis on ühtlasi seemnetele idanemiskeskkonnaks, hapestub kõige kiiremini. Kogus: 1–2 t/ha 2–3 aastase intervalliga.
- Põllumuldade lubjatarbe tabelist (vt MES-i nõuandeteenistuse veebilehte) leitakse mullaliigi, huumusesisalduse ja pH järgi lupjamiseks vajalik CaCO3 kogus.
Allikad: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, MES-i nõuandekeskus, Valli Loide
Kommentaar: Põllumuldade hapestumine jätkub
Valli Loide, Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakonna vanemteadur
Eestis on muldade lupjamine statistikaameti andmetel kasvanud 2017. aasta 62 000 tonnilt 126 000 tonnini 2022. aastal (füüsilises kaalus).
Kuna lubimaterjalid on väga erineva kaltsiumisisaldusega, siis peaks arvestus olema n-ö tegevaines ehk CaCO3-na, milles väljendatakse ka lubjatarve. Orienteeruv vajadus on aga vähemalt kaks korda suurem läinud aasta tasemest. Seejuures selgub Maaelu Teadmuskeskuse 2016–2020 mullaseire andmetest, et muldade rühmas, mille pH on alla 5,5, on happeliste muldade osatähtsus murettekitavalt suurenenud.
Ühest küljest võib happesuse tõusu põhjus tuleneda ebapiisavast lupjamisest, suuremast lämmastikväetiste kasutamisest (+28,5% perioodil 2016–2021) jt teguritest. Ka kõik kasutatud lubimaterjalid ei sisalda piisavalt kaltsiumi ja seetõttu ei ole happesuse neutraliseerimisel efektiivsed. Erilist tähelepanu tuleb pöörata tuhkade väävlisisaldusele, sest liialt palju väävlit teeb kasu asemel kahju. Taimedele vajalike toitainete allikana on mõistlik tuhkasid kasutada sobivas koguses.
Sellepärast ongi lubiväetiste mobiilset segamist võimaldav segusõlm seni parim lahendus lubimaterjalide segude valmistamiseks sobivates vahekordades, millel on ka piisavalt kiire toime.
Muldade lupjamine, eriti kui on tegemist suure lubjavajadusega, ei ole odav, aga ka väetised ei ole odavad, millest pealegi jääb suur osa mulla happesuse tõttu liikuva alumiiniumi küüsi. Peale selle kahjustab alumiinium eelkõige taimejuuri, mistõttu on häiritud vee ja toitainete imendumine ning kaltsiumi omastamine. Kui mulla pH on 5–6 juures, on ainult kuni 45% fosforist taimedele kättesaadav. Saagikadu võib olla isegi 30–100%.
Muldade hapestumise puhul tuleb koos pH-ga tähelepanu pöörata kaltsiumisisaldusele, mis on mullaviljakuse seisukohalt väga tähtis. Mulla optimaalse kaltsiumisisalduse (1500 mg/kg) ja pH >6,5 juures on mullaelustik aktiivne ja taimetoitained taimedele kättesaadavad. Seega võib kindlat öelda, et oma põlde lubjates on maaharija mullale heatahtlik peremees.
