Viimase kümnekonna aasta jooksul on Eestis veinitootmises toimunud arenguid, mis panevad silmad särama ja maitsemeeled nautlema.
„Unustage kunagised peedid ja kleepekad – meie veinikultuur on teinud suure sammu muu maailma tunnustatud veinitootmise traditsioonide poole,“ kinnitab Põllumajandus-Kaubanduskoja projektijuht Helen Orutar, kes osaleb BASCIL projektis. „Eesti veinid on hakanud võitma tunnustust nii kodus kui ka välismaal.“
Eesti veinitootjad otsustasid juba mõned aastad tagasi koonduda ja selle tulemusena sündis Eesti Veinitee – marsruut, mis juhatab huvilisi Eesti veinide põnevasse maailma. Eesti Veinitee eestvedaja, Valgejõe Veinivilla perenaine ja sommeljee Tiina Kuuler on seda meelt, et paremaid tulemusi annab veinitootjate omavaheline koostöö, kus teineteisega konkureerimise asemel jagatakse hoopis kasulikke nõuandeid ja kui vaja, laenatakse ka masinaid.
„Mis on Eesti Veinitee puhul eriti tore, on see, et enamik veinitootjaid avavad rõõmuga oma uksed külalistele. Nad ei piirdu ainult veinitalude või -mõisate tutvustamisega, vaid korraldavad ka veinidegustatsioone ja jagavad oma kirevat veinimaailma,“ osutas Orutar. „Kui arvasite, et selline kogemus on võimalik ainult kusagil kaugel, siis eksite, sest Eestis on meil võimalus seda kõike kogeda,“ lausus ta.
Toiduturismi arendamine
Eesti veinitootjatel on soov oma teenust veelgi arendada, et see järgmisele tasemele viia. Nii liitus kaheksa veinitootjat rahvusvahelise projektiga BASCIL, mille eesmärgiks on arendada maapiirkonna toiduturismi teenuseid Eestis ja teistes Läänemere piirkonna riikides ning parandada kohalike toidutootjate konkurentsivõimet läbi nende äritegevuse mitmekesistamise turismisektoris.
„Projektis osalevatel veinitootjatel on juba täna palju, mida külalistele pakkuda. Loomulikult on kõigil isikupärased ja maitsvad joogid. Lisaks sellele üllatab näiteks Habaja Viinavabrik külastajaid suurepäraste värskelt küpsetatud pitsadega.
Valgejõe Veinivilla pakub külalistele mitmesuguseid ajaveetmise võimalusi – alates veiniorienteerumisest kuni koduveini valmistamise kursusteni,“ rääkis Orutar. Näiteks Uue-Saaluse Veinitalu Võrumaal, mis saab uhke olla esimese Eesti vermuti turule toomisega, laseb oma külastajatel end proovile panna veiniteemalises kuldvillakus. „Soovime, et meie veinituur oleks nii meelelahutuslik kui ka hariv, seetõttu avame ka oma tootmise telgitagused. Inimestele pakub huvi saada osa ehedast maaelust ja kaunist Võrumaa loodusest,“ rääkis veinitalu perenaine Maris Kivistik.
Lisaks pakuvad veinitootjad külalistele unustamatuid ööbimiselamusi: Allikukivi Veinimõisas saab ööbida looduslähedastes, kuid mugavates glämpingutes ja Kodases veedad idüllilise öö looduse rüpes asuvates iglumajades. Igal projektis osalejal on midagi erilist pakkuda juba täna, kuid nad soovivad arendada oma toiduturismiteenuseid, et pakkuda külastajatele veelgi meeldejäävamaid elamusi tulevikus.
Kust tuleb vajalik tooraine?
Mitmed Eesti veinitootjad kasvatavad ise vajalikud marjad. Näiteks Järiste Veinitalul on aastate pikkune kogemus viinamarjade kasvatamisel. „Jah, ei maksa imestada, et Eestis kasvatatakse viinamarju! Järistes lähevad kõik kasvatatud viinamarjad veinitegemisel kasutusse. Aga näiteks Langemaa ja Ulge Talu panustavad meile tuttavamate marjade kasvatamisse, nagu aroonia, sõstrad, rabarber, millest veinimeistrid eriilmelisi veine villivad,“ rääkis Orutar. „Kui marjade kasvatamiseks endal aega napib, tulevad appi kohalikud marjakasvatajad, kes teevad hea meelega koostööd veinitootjatega,“ lisas ta.
Eesti veinid äratavad üha enam ka sommeljeede ja peakokkade huvi. Veinitootjad on ühel meelel, et pikk tee on veel käia, kuid mitmete restoranide joogivalikus võib leida ka kohalikke veine ja sommeljeede teadmised aina täienevad. Veinitootjad loodavad, et koostöö muutub aina sügavamaks ja viljakamaks, avades uusi maitseelamuste uksi.
„Seega, kui soovite nautida Eesti toidukultuuri parimaid palasid, ärge unustage proovida ka meie kohalikke veine. Need on tõelised pärlid, mis räägivad oma lugu ja kannavad endas Eesti maitset ja traditsiooni,“ soovitab Orutar. „Ütleme „Tervist!“ Eesti toidule ja veinile!“
Hea teada
- Projektis BASCIL osaleb kokku 15 partnerit 8 riigist. Eestist on projekti partneriteks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Maaturismi Ühing.
- Projekt BASCIL on osa INTERREG Läänemere piirkonna programmist, mis toetab ja rahastab piirkonna arengut. Lisateave: https://epkk.ee/bascil/
Artikkel ilmub MAK 2014-2020 „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames. Rahastamisallikas: Euroopa Maaelu Põllumajandusfond (EAFRD).
