Viimased aastad on olnud igas mõttes heitlikud ja keerulised, kuid põllumajandussektori majandustulemused olid 2022. aastal väga head.
Sellele, kuidas Eesti põllumajandustootjad selliste tulemusteni jõudsid, aitavad valgust heita äsja avaldatud põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) standardtulemused.
Nii nagu majandust tervikuna, mõjutas ka põllumajandussektorit 2022. aastal viimase 20 aasta kiireim hinnatõus. Tavaliselt muutuvad tootmissisendite ja põllumajandussaaduste hinnad sarnases tempos ja põllumajandustootjate jaoks ebasoodsaks erandiks on olnud vaid kriisiaastad (2009. aasta üleilmne finantskriis, 2015. ja 2016. aasta piimakriis ja sigade Aafrika katku levik).
2022. aasta oli põllumajandustootjate jaoks silmapaistvalt hea. Ebakindlus ja volatiilsus energiaturgudel mõjutas oluliselt põllumajandustootmise sisendite hindu, kuid põllumajandussaadused kallinesid oluliselt. Riik toetas põllumajandustootjad lisaks tavapärastele ühise põllumajanduspoliitika toetustele ka kahe erakorralise toetuse kaudu.
2022. majandusaasta kohta esitas põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrku (FADN) oma andmed 643 põllumajandustootjat, kelle seas oli nii väiketootjaid, keskmise suurusega kui ka suurtootjaid. Veerand valimisse kuulunud ettevõtjatest olid mahetootjad.
.jpg "heworitz")
Teraviljakasvatuses prognoositi juba kevadel suuri saake, kuid koristusperiood kujunes kohati keeruliseks, sest suvine liigkuivus ja kuumus mõjutasid suviviljade kiiret valmimist ja teraviljad saavutasid koristusküpsuse enam vähem samal ajal. FADN-i andmetel olid 2022. aastal teraviljade saagikuse näitajad ligi viiendiku võrra kõrgemad kui 2021. aastal ja teraviljakasvatajad said hoolimata sisendite ja energia hindade hüppelisest tõusust 2022. aastal korraliku tulemuse. Sellele aitas kindlasti kaasa taimeksavatussaaduste realiseerimishindade märgatav kasv võrreldes 2021. aastaga.
Ka loomakasvatuses olid toodangu realiseerimise hinnad tunduvalt kõrgemad kui 2021. aastal. FADN-i andmetel oli piima realiseerimise hind kõrgem kui kunagi varem: keskmiselt 463 eurot tonn, samas tõusis ka piima tootmise omahind 375 euroni tonni kohta. Ka sea- ja veiseliha ning kanamunade realiseerimise hinnad olid kõrgemad kui 2021. aastal. Seoses kütuse- ja energiahindade tõusuga suurenesid 2022. aastal märgatavalt sööda varumisel tehtud kulud, teravilja kõrgem hind mõjutas oluliselt teratoiduliste loomade söödakulu kallinemist.
Kokkuvõttes suurenes võrreldes 2021. aastaga taimekasvatustoodangu väärtus kasutatud põllumajandusmaa hektari kohta 41%, kuid taimekasvatuse erikulud (seeme, väetised, taimekaitsevahendid) suurenesid 36%. Loomakasvatustoodangu väärtus loomühiku kohta keskmiselt suurenes samuti keskmiselt 41%, loomakasvatuse erikulud suurenesid 17%.
Tulu kattis kulud
Kogutoodangu väärtuse suhe kogukuludesse näitab, mitme euro eest kogutoodangut tootis iga tootmises kulutatud euro. Kui see suhtarv jääb alla 1,0, siis ei kata toodangu väärtus selle tootmiseks tehtud kulutusi. 2022. aastal oli kogutoodangu väärtuse suhe kogukuludesse 1,04, mis on viimase viie aasta kõrgeim näitaja. Arvestades kogutoodangu väärtuse hulka ka toetused (v.a investeeringutoetused), kujunes 2022. aastal vastavaks suhtarvuks 1,22 ning ka see suhtarv on viimase viie aasta võrdluses kõige kõrgem.
Tootmistüüpide lõikes oli 2022. aastal kogutoodangu väärtuse ja kogukulude suhtarv üle ühe taimekasvatuses (1,07), aianduses (1,09) ning piimatootmises ja segatootmises (1,06). Alla ühe jäi see indikaator loomakasvatuses (v.a piimatootmine) (0,69), püsikultuuride kasvatuses (0,91), ning sea- ja linnukasvatuses (0,97). Koos toetustega oli see indikaator üle ühe kõigis tootmistüüpides ja see peegeldab toetuste olulisust põllumajandustootjate majanduslikule jätkusuutlikkusele.
Kogutoodangu väärtuse suhe kogukuludesse tootmistüüpide lõikes, FADN 2022.
Investeeritakse kenasti
Jätkusuutlikkuse seisukohalt on väga oluline, et tootjatel oleks võimekus investeerida tootmise arendamiseks. Keskmiselt kulutati 2022. aastal brutoinvesteeringuteks 57 520 eurot ettevõtte kohta (ehk 392 eurot/ha ja 35 950 eurot ühe tööjõu aastaühiku kohta).
Selleks, et põhivaraga varustatuse taset säilitada, peaks aastas vähemalt kulumi ulatuses investeerima, arengu mõttes võiks brutoinvesteeringud kulumi suhtes olla vähemalt 1,2. FADN-i andmetel tehti aastatel 2018–2022 brutoinvesteeringuid keskmiselt 1,78 korda rohkem võrreldes kulumiga. Kõige madalam on see näitaja sea- ja linnukasvatuses (1,18), mis peegeldab viimaste aastate rasket olukorda, kus ei jäänud piisavalt vahendeid tootmise arendamiseks.
Brutoinvesteeringud kulumi suhtes tootmistüüpide lõikes, FADN-i 2018-2022 keskmine
Põllumajandustootjate sissetulekud moodustasid 2022. aastal keskmiselt 143 641 eurot tööjõu aastaühiku kohta, sellest 73% moodustas sissetulek põllumajandustoodangu realiseerimisest, toetuste (v.a investeeringutoetused) osa oli 17% ja 10% andis sissetulek kõrvaltegevustest. Võrreldes 2021. aastaga on põllumajandustootjate sissetulekud ligikaudu kolmandiku ja võrreldes 2018. aastaga ligi poole võrra suurenenud.
Kuidas on läinud 2023. aasta?
Seni kuni reaalajamajandus veel areneb, tuleb leppida sellega, et jooksva aasta majandustulemusi teame vaid osaliselt ja lõplik selgus saabub 2024. aasta lõpus. Kvartalite hinnaindeksite võrdlusest ilmneb, et põllumajandussaaduste hinnad on 2023. aastal langenud kiiremini kui tootmisvahendite hinnad. Seega, hindade mõttes ei ole 2023. aasta olnud põllumajandustootjate jaoks sama soodne kui 2022. aasta, aga ilmselt ei ole olnud ka kehvem kui aastad 2017–2021.
Statistikaameti esialgsetel andmetel vähenes teraviljasaak võrreldes 2022. aastaga 17% ning rapsi- ja rüpsisaak 31%. Kulusid suurendas kohatine põldude uuesti rajamine (külvamine) ja teraviljasaaki
vähendas osaliselt teravilja varajane tervikkoristus siloks.
2023. aastal käivitus ka EL-i ühise põllumajanduspoliitika uus programmperiood, mis tõi muutusi põllumajandustootjatele makstavatesse toetustesse, kuid ka siin ei saa veel anda vastuseid, kuidas see põllumajandustootjate majanduslikku käekäiku on mõjutanud.
Seega oli 2022. aasta põllumajandusele tõesti erandlikult soodne aasta. 2023. aasta on pakkunud rohkelt väljakutseid ja ka turutingimused on naasmas varasemale rajale.
Kestlikkuse näitajad
Kestlikkuse aruandlus on saanud suurettevõtete jaoks juba tavaks ning järk-järgult jõuab see ka keskmise suurusega ja väiksemate ettevõtete igapäeva.
Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN) läbib järgmise kahe aasta jooksul muutuse, et startida 2026. aastal põllumajanduslike kestlikkuse andmebaasina (FSDN ehk Farm Sustainability Data Network). See võimaldab tulevikus teha kokkuvõtteid ka põllumajandustootjate keskkonnamõju ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse kohta.
Maaelu Teadmuskeskuse poolt loodame teha põllumajandustootjatega head koostööd juba uue süsteemi arendamise faasis, et see annaks ettevõtetele vajalikku infot sobival kujul.
