Euroopas on alustatud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uue perioodi arutelusid. ÜPP on üks kesksemaid poliitikaid, mõjutades ligi 22 miljonit sektoris tegutsevat inimest ja ka ühiskonda laiemalt – põllumajandus ja toidutootmine varustavad toiduga pea 500 miljonit Euroopa Liidu (EL) kodanikku. Ära ei saa unustada ka ülejäänud maailma, sest EL on maailma suurim toiduainete eksportöör.
Tulevikusuunad: jätkusuutlikkus ja kliimameetmed
Iga seitsme aasta tagant jõustub EL-is uus rahastusperiood koos regulatsioonide ja nõuetega põllumajandusele ja keskkonnale. Seetõttu on läbirääkimised pikad ja keerukad ning meie toidutootjate jaoks äärmiselt olulised. Kui käimasolevat perioodi iseloomustavad julged keskkonna- ja kliimaeesmärgid, siis samas suunas liigub ka järgnev periood, mis on planeeritud jõustuma 2028. aastal.
Siiski on praegune geopoliitiline olukord esile toonud vajaduse investeerida kaitsevõimesse ning põllumajanduse kontekstis toidu varustuskindluse ja konkurentsivõime edendamisse. Euroopa Komisjon on teatises sõnastanud tuleviku ÜPP-le järgmised eesmärgid:
- aruka ja vastupanuvõimelise põllumajandussektori toetamine;
- keskkonnahoiu- ja kliimameetmete edendamine ning EL-i keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustamine;
- maapiirkondade sotsiaalmajandusliku olukorra edendamine.
Õiglane rahastamine ja võrdsed tingimused
Eesti põllumehed mõistavad, et jätkusuutlikkuse suurendamine on hädavajalik, kuid ootavad, et meetmeid rakendatakse õiglaselt ja realistlikult. Paljud väiksemad talupidamised tunnevad muret, et keskkonnanõuded võivad neile osutuda liialt kulukaks ja keerukaks. Nemad ju toodavad hüvesid kogu ühiskonnale – liigendatud maastik, puhas loodus –, aga tootmisnõuded karmistuvad. Kes selle kinni maksab?
Eriti oluline on tasakaalu leidmine otsetoetuste ja maapiirkondade arengu toetuste vahel
Eesti põllumehed rõhutavad, et otsetoetused peaksid olema piisavalt suured, et tagada põllumajandustootjate elujõulisus, kuid samal ajal peavad investeeringud maapiirkondade arengusse olema suunatud kohaliku infrastruktuuri, töötlemisvõimekuse ja innovatsiooni arendamisele. Toidutootjad ootavad suuremat õiglust ja läbipaistvust toetuste jaotamises. Praegune süsteem võib olla keeruline ja tihti ebaausalt jaotunud, mis tekitab rahulolematust.
Lisaks on ettevõtjate mure nende konkurentsivõime. Eesti põllumajandustootjad seisavad silmitsi mitmesuguste probleemidega, sealhulgas madalate toodanguhindade ja kõrgete sisendhindadega. Talunikud ootavad, et tuleviku ÜPP tagab õiglasemad konkurentsitingimused, et nad saaksid oma tooteid arendada ja müüa.
Toetused peaksid olema suunatud mitte ainult suurtele farmidele, vaid ka väikestele ja keskmise suurusega tootjatele. Konkurentsivõime on talunike tulevikueesmärkides kesksel kohal. Nad tunnevad vajadust täiustada oma tootmisviise ja investeerida uuendustesse, et säilitada ning tugevdada oma positsiooni globaalsel turul. Seetõttu ootavad nad, et ÜPP suunaks rohkem ressursse teadus- ja arendustegevusse, et tutvustada talunikele uusimaid tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad tootmist efektiivsemaks muuta ning seeläbi keskkonnasõbralikke praktikaid kasutusele võtta.
Tulemuspõhine toetussüsteem: tõhus ja õiglane?
Üks oluline ÜPP tuleviku arutlusteema on tulemuspõhine toetussüsteem. See tähendab, et toetuste maksmine ei põhineks enam pelgalt nõuetele vastavusel, vaid saavutatud tulemustel, näiteks keskkonnaeesmärkide täitmisel.
Eesti põllumehed näevad selles süsteemis nii võimalusi kui ka riske. Tulemuspõhine lähenemine võiks motiveerida põllumajandustootjaid saavutama paremaid tulemusi ja soodustada uuenduste kasutuselevõttu ning elimineerida nii-öelda ilma piletita reisijaid.
Samas tuntakse muret, et tulemuste mõõtmine võib osutuda keeruliseks ja subjektiivseks. Näiteks looduslike tingimuste, nagu ilmastik või mullaviljakus, tõttu võivad tulemused varieeruda, isegi kui põllumajandustootja on teinud kõik endast oleneva. Seetõttu on oluline, et tulemuspõhine süsteem oleks õiglane, läbipaistev ja arvestaks kohalike oludega.
Paindlikkus ja bürokraatia vähendamine
Bürokraatia surve on olulisem kui raha. Põllumehed ootavad, et tulevane ÜPP oleks paindlikum ja vähem bürokraatlik. Praegused taotlusprotsessid ja aruandlusnõuded võivad olla väiksematele põllumajandustootjatele liiga koormavad, suurematele liiga kulukad. Eestis soovitakse, et toetuste taotlemine oleks lihtsam ja vähem ajamahukas, võimaldades põllumeestel keskenduda oma põhitegevusele – toidutootmisele.
Lisaks soovitakse rohkem otsustusõigust kohalikele omavalitsustele ja liikmesriikidele, et kohandada ÜPP meetmeid vastavalt piirkondlikele vajadustele. Eesti põllumehed ootavad, et nende hääl oleks poliitika kujundamisel rohkem kuulda ning otsused tehtaks tihedas koostöös põllumajandustootjate esindusorganisatsioonidega.
Lisaks eelnevale on põllumeeste seas suurenenud mure toiduga kindlustatuse üle
Üha rohkem ettevõtjaid näeb vajadust kohaliku toidutootmise ja -tarbimise edendamise järele. Tuleviku ÜPP peaks toetama kohalikke toiduahelaid ja looma tingimusi, kus talunikud saavad oma tooteid otse tarbijatele müüa. See aitaks mitte ainult maapiirkondade ettevõtjaid, vaid ka tugevdaks maapiirkondade majandust ja sotsiaalset struktuuri.
Kokkuvõttes nõuab ÜPP edukas reformimine tasakaalu leidmist Euroopa Liidu eesmärkide ja kohalike vajaduste vahel. Eesti põllumeeste hääl peab olema osa selle poliitika kujundamisest, et kindlustada elujõuline ja konkurentsivõimeline põllumajandus ka tulevikus. Tuleviku põllumajandus peab olema tasakaalus, arvestades keskkonna, majanduse ja sotsiaalse heaolu aspekte. Ühine põllumajanduspoliitika peab olema suunatud mitte ainult tootmisele, vaid ka inimeste heaolule ja keskkonna hoidmisele, et tagada kõigile turvaline ja kestlik tulevik.
