Jaanuarikuud on seni iseloomustanud lumi, lumi ja veelkord lumi. Sest talv tuleb alati ootamatult, teadagi. Kui ei ole liiga vähe, siis on liiga palju, valel ajal, vales kohas.
Jaanuari esimese dekaadi lõpus sadas üle Eesti, enamasti külmumata maapinnale, maha arvestatav lumekate, kohati üle poole meetri. Aga igal lumel on oma jaanipäev. Ja nii hakkas see üsna kiiresti jälle sulama, tempoga umbes 10 cm päevas. Lääne pool oligi lumi 15. jaanuariks suuresti sulanud, ida pool sulamine jätkub. Jälle halvasti, sest paksu lumekihi kiire sulamine võib talvituvatele põllukultuuridele tekitada mitmeid probleeme.
- Jääkooriku teke – kui sulavesi jääb põllule ja temperatuur langeb alla nulli, moodustub taimede peale jääkoorik, mis takistab taimede hingamist ja võib põhjustada nende lämbumist.
- Uppumisoht – kui sulavesi ei saa külmunud maapinna tõttu imbuda mulda, võivad taimed liigniiskuse tõttu uppuda.
- Haiguste levik – liigne niiskus loob soodsa keskkonna taimehaiguste levikuks.
- Mullast väljauhtumise oht – kiire sulamine võib põhjustada taimede juuresüsteemi paljastumist ja mullast väljakerkimist, mis omakorda võib viia taimede hukkumiseni.
- Toitainete väljauhtumine – kiire sulamine võib põhjustada toitainete leostumist mullast, mis halvendab taimede kasvutingimusi.
Peamine oht on taimehaigused
Siiski ei näe me praegu väga tõsiseks muretsemiseks põhjust. Jääkoorikut praeguse ilmaprognoosi valguses tekkimas ei ole ja kuna maapind ei olnud lume alt külmunud, siis väga palju taimed kohe uppuma ei peaks hakkama. Tõsi, korraks võib vesi kindlasti jääda põldudele, kuid kuna pinnas ei ole sügavalt külmunud, ei takista see vee äravoolu. Peamine probleem võiks olla see, et liigne niiskus loob soodsa keskkonna erinevate taimehaiguste levikuks. Pigem on isegi hea, et paks märg lumi seekord mittekülmunud maa peale maha ei jäänud.
Kliima soojeneb, aga lund on rohkem?
Kliimateadlased selgitavad, et globaalne soojenemine võib Eestis kaasa tuua rohkem lund mitmel põhjusel.
- Soojem Läänemeri aurab rohkem – kui soe merevesi kohtub külma õhuga, tekib rohkem sademeid, mis talvel sajab lumena.
- Polaarpiirkondade soojenemine nõrgendab polaarset jugavoolu, mis võib põhjustada külma arktilise õhu kandumist lõuna poole, sealhulgas Eestisse. Kui see külm õhk kohtub sooja ja niiske õhuga, tekibki rohkem lund.
- Soojem õhk mahutab rohkem niiskust – kui niiskus satub kokku külma õhuga, tekivad tugevad lumesajud.
Samas on oluline märkida, et see mõju võib olla ajutine. Pikemas perspektiivis, kui temperatuurid jätkavad tõusmist, võib lumesadude hulk hoopis väheneda, kuna rohkem sademeid tuleb alla vihmana.
