PRIA peadirektori Margus Noormaa sõnul liigub tänavu 25. aastapäeva tähistav asutus teadlikult selles suunas, et kliendi elu mugavamaks teha. Näiteks töötab PRIA välja lahendust, et põllumehed ei peaks toetust soovides taotlust täitmagi, vaid saaksid hoopis PRIA-lt teate, et eeltäidetud taotlusvorm ootab ülevaatamist ja kinnitamist.
Milliseid samme PRIA tänavu astub, et lihtsustada põllumeeste jaoks toetuste taotlemise protsessi?
Toetuste taotlemisega peaks tõesti kaasnema vähem bürokraatiat. Ideaalis on meie benchmark e-maksuamet. Kui 25 aastat tagasi pidime maksuametis järjekorras seisma, et tuludeklaratsiooni täita, siis nüüd saame e-maksuametis deklaratsiooni kahe-kolme minutiga läbi klõpsida ja ongi tehtud.
Kõigi PRIA makstavate toetuste puhul ei õnnestu siiski protsessi sama lihtsaks teha. Näiteks investeeringutoetuste puhul riik ju ei tea, mida ettevõtja plaanib ehitada, seega peab ettevõtja päris palju andmeid ise taotlusele märkima. Samas on meil mitmeid toetusi, mille kohta on riigil info olemas, kas ettevõte vastab tingimustele. Sellistel juhtudel saame toetusvoorude avamise asemel hakata tegema otsepakkumisi. Näiteks inimene, kes tegeleb talupidamisega, kel on teatud arv loomi ja kes on õiges vanuses, võib automaatselt vastata noore põllumajandustootja toetuse tingimustele. Meie saadame talle teavituse, et pakume toetust – kui oled tingimustega nõus, anna allkiri ja peagi laekub toetus su arvele.
Usun, et suudame juba tänavu sel moel taotlejateni tuua mõne sellise toetuse, kus tingimuste ja ettevõtja kohta käivate andmete n-ö kokkuviimine ei ole üle mõistuse kallis.
Kas see tähendab, et edaspidi e-PRIA-sse sisse logides avaneb samasugune pilt nagu internetipangas, kus pakutakse kliendile tema andmete põhjal teenuseid, alates väikelaenust ja lõpetades kodukindlustusega?
Arvan, et lahendus tuleb veel lihtsam. Meil on riigiäpp ja sinna võiksid inimesele hakata saabuma PRIA teavitused, et sulle on pakkuda üks toetus. Kui oled huvitatud, siis klõpsa siia, seejärel küsitakse PIN 1 või PIN2, saab tutvuda tingimustega ja lepingu allkirjastada.
Kuid nagu öeldud, ei ole selline lähenemine kõigi toetuste puhul võimalik. Kuid ka selliste toetuste puhul saame teenust arendada, pakkudes klientidele eeltäidetud taotlusvorme. Näiteks kui ettevõtja on varem sama toetust taotlenud, on meil tema kohta info olemas ja saame selle taotlusele kanda. Ettevõtjal on vaja info üle kontrollida ja vajadusel parandada.
IT-arenduses on esimesed sammud eeltäidetud taotluste pakkumiseks tehtud ning loodan, et tänavuse pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlusperioodi alguses saame taotleja jaoks taotlusvormidel kuvada nii tema eelmisel aastal taotletud toetuste kui ka põldude andmed.
2024. aasta kevadel tuli PRIA välja e-põlluraamatuga. Milliseid uusi funktsionaalsusi tänavu lisandub?
E-põlluraamatu turuletoomise tingis vajadus luua kõikidele põllumeestele tasuta lahendus, mis aitab põllumeest tema töös. Riigi jaoks on see vajalik põllumajandusandmete kogumiseks. Praeguseks on PRIA e-põlluraamatul ümmarguselt 1400 kasutajat, kellest ligi 1000 on taotlenud keskkonnasõbraliku majandamise toetust (selle puhul on e-põlluraamatu, olgu siis eratarkvaras või e-PRIA-s, kasutamine kohustuslik – toim).
Tänavu tegeleme e-põlluraamatu kasutusmugavuse arendamisega, sh töötame selle kallal, et liidestada see nelja-viie suurema kommertstarkvaralise põlluraamatuga. Kasutame selleks X-tee võimalusi, et andmevahetus oleks turvaline. Loodame, et saame juba kevade teises pooles suuremad kommertstarkvarad liidestatud, et neid kasutavad põllumehed ei peaks andmeid sisestama kahte tarkvarasse.
Teise olulise suunana arendame e-põlluraamatu mobiilisõbralikku versiooni, et ka traktoriroolis saaks mugavalt e-põlluraamatut täita. Funktsionaalsustest lisanduvad tänavu lämmastikubilansi ja väetamisel lisatavate toitainete (lämmastik, fosfor ja kaalium – toim) koguste kuvamine.
Mainin ka seda, et me ei plaani eratarkvaradega konkureerida. Me arendame e-põlluraamatus ka edaspidi sellist funktsionaalsust ja neid võimalusi, mis on vajalikud riigile andmete kogumiseks.
PRIA on varem kirjeldanud soovi kujuneda maaelu digitaalseks infopangaks. See on töö, mis ei saa kunagi valmis nagu Tallinna linn, aga kui kaugele on PRIA digivallas näiteks kolme aasta pärast jõudnud?
Usun, et hiljemalt kolme aasta pärast saame põllumeestele pakkuda personaliseeritud teadmusteenuseid. See tähendab, et kui põllumees logib mõnda PRIA e-keskkonda sisse, siis saab ta ennast puudutava info isikustatud kujul kätte. Peame enne lahendama mõned tehnilised küsimused, sh andmekaitse, mis sellist lahendust praegu ei luba.
Mida kujutab endast PRIA klientide nõukoda?
Klientide nõukojas on erinevate sektorite esindajad ja see käib koos kaks-kolm korda aastas. Meie jaoks on klientide nõukoda väga oluline, sest sinna kuuluvad valdkonna olulised tegijad, kes üsna hästi peegeldavad turuolukorda ja sedagi, millisena nähakse PRIA tegevust: millised on murekohad ja kuidas me saame maaettevõtjatele kasulikud olla. Klientide nõukoja kaudu saame sektorist väga vahetut tagasisidet, kui oleme astunud ämbrisse või midagi on hästi õnnestunud.
Palun too mõni näide, millal ja mille kohta PRIA sai nõukojalt tagasisidet, et nüüd olete küll puusse pannud.
Üks näide on 2023. aastast, mil PRIA suunas oli hästi palju kriitikat, kohati õigustamatut. 2023 oli esimene uue programmiperioodi aasta ja tekkis oht, et otsetoetusi ei maksta välja õigeks ajaks. See aga oli tingitud sellest, et Euroopa Komisjonis oli tegutsemine üsna kohmakas ja aeglane. Meie jaoks oli selle üks kummaline tagajärg see, et pidime novembris minema taotleja kartulipõldu kontrollima, kas seal tõesti kartuleid kasvatati. Klientide nõukojas küsiti seepeale: kas olete rumalad, et novembris kartulipõllule lähete?
Taluliit juhtis mullu tähelepanu, et põllumajandustootjal on võimalik taotleda paljusid eri toetusi, aga see võtab kõvasti aega. Näiteks maheteraviljakasvatajal oli 2023. aastal võimalik taotleda kaheksat toetust (keskkonnasõbraliku majandamise toetus, ökoalade toetus jne). Kas on võimalik üle vaadata ÜPP meetmed, mida saab omavahel siduda, et lihtsustada ja vähendada erinevate toetusmeetmete hulka?
Me oleme teemat analüüsinud ja ministeeriumiga läbi rääkinud, aga paraku ei ole võimalik meetmeid ja toetusi niisama lihtsalt liita. Erinevatele sihtgruppidele on erinevad toetused ja nende massiline grupeerimine tekitaks keerukust juurde. Näiteks peaks mahetootja läbi lugema ja nõustuma ka teiste toetuste tingimustega, mis sellises „paketis“ sisalduksid. Kui aga sektor teeb ettepaneku mõni sekkumine ja sellega seotud toetus ära jätta, siis seda on võimalik teha.
Laiemalt on ju küsimus põllumajanduspoliitika kujundamises. 2028. aastal algab uus programmiperiood ja praegu on just see aeg, kus erialaliidud ja sektori suuremad esindajad võiksid teha korralikku lobitööd, et sel teemal lahendusi leida. Uue perioodi põllumajanduspoliitika muutmiseks on praegu veel võimalik midagi ära teha, aga aasta pärast on juba hilja, siis on ÜPP viieks aastaks lukus.
Toetuste taotlejad ei ole teinekord rahul PRIA otsustega, näiteks toetuste vähendamisel. Esitatakse vaideid ja osad neist jõuavad ka kohtusse. Kui paljud vaided kohtusse lähevad?
Meil on praegu umbes 60 kohtuvaidlust, mida on minu hinnangul liiga palju. Kohus on kõige kallim vaidluste lahendamise viis nii riigi kui ka kliendi seisukohast ning seetõttu on meil ambitsioon vähendada kohtuasjade ja vaiete arvu. Mõistlik on terad sõkaldest eraldada juba võimalikult varajases faasis ja muuta toetuste taotlemise, menetlemise ja järelevalve protsess oluliselt läbipaistvamaks.
Kuidas riigieelarve kärped PRIA 2025. aasta tegevust mõjutavad?
PRIA on üks riigi madalama keskmise palgaga asutusi ja seetõttu tähendab igasugune kärbe seda, et võtame endal seljast seitsmendat nahka. Juba eelmine aasta oli keeruline, sest kärbe tuli teha aasta keskel, aga eelarvelisele asutusele, mille eelarve on tehtud aastaks ette, on planeerimata kärped valusad. Seega olemegi end üsna kokku tõmmanud, sest ka sel aastal tuli kärpida 10%. Vähendasime kinnistute kulusid – kõigis regioonides oleme endiselt esindatud, aga kärpisime kontoripinda. Tõmbasime kokku ka kõikvõimalikelt väiksematelt kuluridadelt ning tegime põhjaliku struktuuri ja töökorralduse reformi, sh koondasime umbes 20 inimest. Sellega saime 10% kärpeülesande tehtud ja kui uusi kärpeid peale ei tule, siis saame hakkama.
Kas kärbete tagajärjed mõjutavad ka klienditeenindust?
Suurim muudatus on see, et teenindusbüroodesse ei saa enam suvalisel hetkel tänavalt sisse astuda, vaid peab aja broneerima. Kontorite pidev lahtihoidmine, ilma et teaks, kes ja millal tuleb, on väga kallis lõbu. Kuna meil on broneeringusüsteem hästi käima läinud, siis edaspidi teenindamegi ainult aja broneerinud kliente. See aitab meil hoida teeninduse head taset, sest teeninduse kvaliteedis me järeleandmisi ei tee.
Mida Sa tahaksid lõpetuseks põllumeestele öelda?
Esitan üleskutse: kui midagi teid PRIA tegevuse puhul riivab, või tundub, et midagi saaks paremini teha, andke meile teada. Ja kui teeme midagi hästi, andke sellestki teada. Meie ümber on negatiivsust hästi palju, nii et tunnustus on inimestele väga väärtuslik.