Eesti on ainulaadne riik maailmas, kus peaaegu kogu territoorium on kaetud suuremõõtkavalise mullastikukaardiga (1 : 10 000). See kaart on aluseks mitmetele keskkonna- ja majandusotsustele, alates toetuste maksmisest kuni maakasutuse kavandamiseni.
1950. aastatel alanud kaardistamine ja 1990. aastate lõpus digitaliseeritud mullastikukaart vajas nüüd sisulist ja tehnilist uuendamist. Just sellele vajadusele vastab teadus- ja arendusprojekt „Suuremõõtkavalise digitaalse mullastikukaardi kaasaegse kontseptsiooni loomine ja olemasoleva mullastikukaardi ajakohastamine“ (MULD2), mille eesmärk on mullastikukaardi nüüdisajastamine ning täiesti uue, masinloetava andmesüsteemi väljatöötamine.
Maakasutus põhineb andmetel
MULD2 kuulub laiemasse maa- ja mullakasutuse teadus-arendusprojekti, mille keskne eesmärk on innovatiivne andmepõhine juhtimismudel, mis toetab tasakaalus ja teaduspõhiseid maaressursi kasutamise otsuseid.
Programmi kaudu arendatakse välja sidus alusandmestik, mis ühendab mulla, maakasutuse ja maahõive seireinfo ning loob aluse ruumilisele ja õiguslikule planeerimisele. Ühtlasi arendatakse programmiga välja tööriistad kasvuhoonegaaside sidumise hindamiseks ja elurikkuse säilitamiseks, ühendades ökoloogilised, agronoomilised ja ruumilise planeerimise vajadused.
Seda Kliimaministeeriumi projekti, mida juhib Keskkonnaagentuur ja mis viiakse läbi koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga, rahastab Eesti riik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust.
Projekt kestab 2024–2027. MULD2 konsortsiumi juhib Maaelu Teadmuskeskus, partnerid on Eesti Maaülikool ja Tartu Ülikool ja see projekt viiakse läbi 2026. aasta lõpuks.
Seitse kümnendit ajalugu
Mullastiku kaardistamist alustati Eestis 1954. aastal, suuremad tööd toimusid 1965–1969. Viimane suurem sisuline nüüdisajastamine toimus 1988–1990 peamiselt metsamuldade ja maade tootlikkuse hindamises.
Digitaalne kaart loodi 1997–2001 Maa-ameti tellimusel. Kuna andmed on kogutud erinevatel aegadel ja erineva metoodikaga, leidub kaardil tänapäeval palju vigu – asukohanihetega kontuure, kaetud või kadunud alasid, sõltuvalt ajast erinevalt tähistatud mullaliike jne.
Praegune kaart on staatiline ja ei peegelda mulla seisundi muutusi. Samas on mullastikukaart määrava tähtsusega: seda kasutatakse planeerimises, maksustamises, toetuste jagamisel, EL-i aruandluses (nt LULUCF) ning see on põllumajandus- ja keskkonnapoliitika aluseks.
Uuendamise alused
Uuendatav kaart jääb Eesti mullateadusliku traditsiooni kandjaks, säilitades olemasolevad klassikalised tunnused. Parandatakse vead, kaardistatakse varem puudu olnud alad ning lisatakse muutunud
mullaliigid. Kõik andmeveerud muudetakse masinloetavaks.
Paralleelselt vektorandmestikuga arendatakse andmekuup: mitmekihiline rasterandmestik, kus iga mulla parameeter (nt pH, mulla orgaaniline süsinik (Corg), Ca, Mg jne) ja sügavuskiht on eraldi kihina päritav ja analüüsitav. See võimaldab kiireid päringuid, geograafilist modelleerimist masinõppe abil ja andmete dünaamilist ajas uuendamist.
Miks mullastikukaart on tähtis?
Projekt MULD2 tõstab Eesti mullateaduse ja mullaandmete kasutusväärtuse uuele tasemele. See on ulatuslik ja süstemaatiline pingutus, et muuta olemasolev mullastikukaart tänapäevaseks, dünaamiliseks ja rahvusvaheliselt kõnelevaks.
Tulemusena saavad nii riik kui ka tootjad mullaandmeid tõhusamalt, täpsemalt ja teaduspõhisemalt kasutada. MULD2 ei ole ainult mullakaardi uuendusprojekt, vaid tugisammas laiemale arengule, mis seob omavahel keskkonnakaitse, põllumajanduse, kliimapoliitika ja ruumilise planeerimise.
Projekt loob aluse teadlikumaks maakasutuseks, kus meil on olemas usaldusväärne ja ajakohane ruumiline teave. Andmekuubi kaudu jõuab mullainfo lihtsasti ka praktilise kasutajani – olgu selleks põllumees, omavalitsus või poliitikakujundaja. Sedasi aitab MULD2 luua paremaid otsuseid ja suuremat mullateadlikkust kogu ühiskonnas.
Projekti MULD2 peamised eesmärgid:
- olemasoleva vektorandmestiku täielik masinloetavaks muutmine;
- kaardil olevate tehniliste ja sisuliste vigade parandamine;
- muutunud mullastikualade ajakohastamine (eriti turvas-, turvastunud, erodeeritud ja deluviaalmullad);
- kaardi täiendamine katmata alade osas (nt linnad, kaevandused,
- taristud);
- uue rasterandmetel põhineva andmekuubi loomine, mis võimaldab jooksvalt lisada uusi andmeid ja teha täppispäringu alusel väljavõtteid erinevatele huvirühmadele.
Esimesed tulemused: turvasmullad ja riskimaatriks
Turvas- ja turvastunud mullad on Eestis laialt levinud, kuid äärmiselt tundlikud kuivenduse ja maakasutuse muutuste suhtes. Esimeses töökvartalis keskenduti just nendega seotud välitöödele ja modelleerimisele.
Välitööde käigus on seni kogutud 667 mullaproovi. 23% neist ei vasta enam turvasmulla kriteeriumile (Corg sisaldus < 12%, turbakihi tüsedus < 30 cm). Seniste tulemuste alusel on turvasmuldade pindala vähenenud 9%.
Käivitatud on drooniseire ja teised kaugseireanalüüsid. Olemas on turvasmuldade muutuse riskimaatriksi abil loodud mudel, kus hinnatakse muutuse toimumise tõenäosust kraavituse tiheduse, kuivenduse kestuse ja maakasutuse järgi. Lisaks on kaardistatud üleujutusalad, kus on säilinud funktsioneerivad lammimullad.
Kaardistamata alad
Ruumianalüüs näitas, et mullastikukaardil on ligi 72 000 hektarit kaardistamata alasid, millest osa asuvad muutunud rannajoone ja teiste veekogude ääres. Projektis kaardistatakse ka linnamullad ja luuakse nende jaoks uus klassifikatsioon, võttes aluseks maakasutusklassid ja kaugseireandmed. Linnaliste alade mullad kas puuduvad samuti kaardilt või on jäänud hoonestuse ja taristu alla.
Rahvusvaheline sidusus
MULD2 projektis tehakse Eesti ja WRB (World Reference Base for Soil Resources) klassifikatsioonisüsteemide vastavusanalüüs. Eesmärk on võimaldada üleminek rahvusvaheliselt arusaadavale süsteemile, mis on vajalik EL-i aruandluse, LULUCF-i ning globaalse teaduskoostöö jaoks.
Mis saab edasi?
Sel aastal jätkuvad modelleerimine ja välitööd üle Eesti. Suveks valmib mullaandmete masinõppepõhine andmekuup ja esimesed päringuliidesed. Järgneb linnamuldade klassifikatsiooni valmimine, WRB klassifitseerimiskihi loomine ja vektorandmestiku uuendatud versiooni koostamine.
