Veebruaris avaldas Euroopa Komisjon (EK) teatise „Põllumajanduse ja toidu visioon. Kujundada üheskoos atraktiivne põllumajandus- ja toidusektor tulevastele põlvedele“. Eestis pole see dokument pälvinud ei laialdast tähelepanu ega tekitanud elavat arutelu.
Arusaadav, praeguses turbulentses maailmas jääb see visioonidokument ilmetuks, kuna ei sisalda nii kõlavaid eesmärke nagu eelmise EK koosseisu avaldatud strateegia „Talust taldrikule“, mille kaja ei ole veel vaibunud.
Teisalt, kuna määramatus tuleviku suhtes on väga suur, siis ei ole otstarbekas väga jäika visiooni kirja panna, sest see ei pruugi muutuvates tingimustes elujõuliseks osutuda.
Sellest hoolimata tasub põllumajanduse ja toidu visiooniga tutvuda, sest see püüab seada mingeidki raame järgmise Euroopa Liidu (EL) eelarveperioodi ühisele põllumajanduspoliitikale (ÜPP). Teen järgnevalt visioonist mõned nopped, aga need pole ammendavad ega hõlma kõiki olulisi teemasid.
Põllumajandus- ja toidusektori roll majanduses
Visioon käsitleb toidutootmist laiemalt, haarates lisaks traditsioonilisele põllumajandusele ka toiduainete tootmist ja kalapüüki.Kogu põllumajandusliku toidutootmise süsteem andis EL-is 2022. aastal tööd 30 miljonile inimesele (15% tööhõivest), tootis 900 miljardit eurot lisandväärtust ja selle kaubandusbilansi ülejääk oli 70 miljardit eurot.
Olen varem ka ise arvutanud, et kümme aastat tagasi oli Eestis kogu põllumajanduse ja toiduga seotud väärtusahelas (alates tootmisvahendite tootmisest ja impordist kuni toitlustuseni) hõivatud umbes 16% töötajatest.
Seega on toidusektori (kõige laiemas tähenduses) konkurentsivõimel oma osa nii iga liikmesriigi kui ka EL-i kui terviku konkurentsivõimes. Samas tuuakse visioonis välja, et kalandus- ja vesiviljelustoodete, loomasöödaks kasutatavate õliseemnete ja valgurikaste taimede, aga ka väetiste ja energia osas sõltub EL suuresti impordist. Kui kalandus- ja vesiviljelustooted välja arvata, siis kehtib see ka Eesti kohta.
Toit on osa julgeolekust
Visioon osundab, et ÜPP peab end kohandama vastavalt muutunud ja muutuvatele oludele. Muutuvas maailmas, kus kaubandus ei ole enam nii vaba, protektsionism on leidnud igapäevase koha päevauudistes ning tarneahelate katkestused ei ole vaid teoreetiline risk, tekib üks oluline EL-i põllumajandust ja toitu puudutav küsimus.
Nimelt see, kuidas vähendada sõltuvust kriitiliste tootmissisendite impordist, kuid seejuures
tagada, et EL-i ja tema liikmesriikide põllumajandus ja toidutootmine jääks konkurentsivõimeliseks ja suudaks tagada toidujulgeoleku igasugustel aegadel.
Impordi asendamine iga hinna eest on kindlasti võimalik, kuid toimiva rahvusvahelise kaubanduse puhul ei oleks kohalikud ja kallid asenduskaubad konkurentsivõimelised.
Seega on väga oluline, et me suudaks impordi asendada nii, et see ei pärsiks konkurentsivõimet. Kuidas seda saavutada, sellele küsimusele visioon otsesõnu ei vasta, kuid rõhutab üleilmse toiduga kindlustatuse (viide EL-ile kui maailma suurimale põllumajandussaaduste ja toidu eksportijale) ja EL-i toidualase sõltumatuse (viide kriitiliste kaupade impordist sõltuvuse vähendamise vajadusele) olulisust.
Samuti märgitakse visioonis, et maapiirkonnad on EL-i julgeoleku seisukohast strateegilise tähtsusega ja täiendav rahvastikukadu maapiirkondades mõjutab julgeolekut.
Üldsõnalised keskkonnaeesmärgid
Põllumajandus ja kalapüük käivad koostöös loodusega, mistõttu on ilmselge, et põllumajandustootjate ja kalurite käes on lahendus probleemile, kuidas kaitsta ja muuta vastupidavamaks loodust, mulda, vett, õhku, elurikkust ja kliimat.
Keskkonnaeesmärkide asjus jääb visioonidokument üldsõnaliseks. Seda on välja toonud ka Eestimaa Looduse Fondi ekspert Aleksei Lotman.
Visioon sõnastab, et tulevikukindel põllumajanduslik toidutööstus toimib planeedi taluvuspiirides, ning põllumajandus- ja toidusektor aitavad üheskoos kaasa EL-i kliimaeesmärkide saavutamisele, säilitades samal ajal heas seisundis mulda, puhast vett ja õhku ning kaitstes ja taastades Euroopa elurikkust.
Sellega ei lükata ümber strateegias „Talust taldrikule“ seatud ambitsioonikaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamise, toiteelementide kasutamise tõhususe suurendamise, keemiliste taimekaitsevahendite ja antibiootikumide kasutamise vähendamise osas, küll aga luuakse tõenäoliselt enam paindlikkust eesmärkide suuruse ja saavutamise ajagraafiku suhtes.
Omaette küsimus on, kuidas saavutada neid eesmärke kuluefektiivselt ja kus on tasakaalupunkt, millega me võiksime ühiskonnas rahul olla?
Kuna ÜPP eelarvevahenditele võib tulevikus olla suurem konkurents, siis ühe täiendava sissetulekuallikana nähakse süsinikukrediitide kõrval ka nn looduskrediite, mis võimaldaks kasu saada elurikkuse heaks tehtavast.
Tõsi, siinjuures tuleb vältida rohepesu lõksu sattumist ja luua võimalused ka neile maakasutajatele, kes juba kasutavad elurikkust toetavaid tootmispraktikaid, mitte ainult neile, kes oma seniseid tootmispraktikaid muudavad.
Põllumajandustootja on ettevõtja
Oleme harjunud põllumajandustootjaid nimetama „tootjateks“, kuid praeguste väljakutsete valguses ei ole „tootja“ olemine enam konkurentsis püsimiseks piisav. Kliimamuutusega kohanemine ja roheüleminek eeldavad muutusi tootmispraktikates ja -tehnoloogias, tuleb katsetada ja võtta riske.
Ringbiomajandus toob võimalusi toota ja võtta kasutusele uusi, fossiilsetel materjalidel põhinevaid tooteid asendavaid tooteid. Tuleb leida ja kasutusele võtta ka uusi sissetulekuallikaid.
Eelnev viitab sellele, et põllumajandustootja peab üha enam olema ka innovaator ja ettevõtja. Võiksime ka Eestis põllumajandustootjatest rääkides sõna „tootja“ asemel julgemalt kasutada sõna „ettevõtja“.
See väike retooriline muutus ei pisendaks põllumajandustootjate rolli toidujulgeoleku alustalana, kuid võiks avalikkuse jaoks paremini edasi anda seda, et põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjad võtavad toidujulgeoleku tagamiseks riske ja otsivad pidevalt uuenduslikke lahendusi, mis hoiaks neid konkurentsivõimelisena nii muutuva loodus- kui ka ärikeskkonna tingimustes.
Põlvkonnavahetus põllumajandus- ja toidusektoris
Visiooni üks oluline küsimus on see, kuidas muuta sektor atraktiivseks tulevastele põlvkondadele. Praeguseks on sündinud nii järgmise kui ka ülejärgmise põlvkonna põllumajandusettevõtete töötajad ja juhid, kes annavad oma ettevõtted järglastele üle 2090. aasta paiku.
See, kuidas ja millist põllumajandus- ja toidusektorit me praegu arendame ja milline on seejuures meie väärtusruum, mõjutab seda, kas tulevikus on noortel võimalus ja soov end selles majandussektoris teostada ning milline on tuleviku loodus- ja ärikeskkond.
Oluline on see, et põllumajandus- ja toidusektor suudaks pakkuda noortele atraktiivseid töökohti ja sissetulekut, et sisenemise barjäär ei oleks liiga kõrge ja noortel oleks võimalik end sektoris teostada ka ettevõtjatena, ning see, et meie toidusüsteemis kasutatavad tootmis- ja ettevõtluspraktikad oleksid kooskõlas tänaste noorte ehk homsete põllumajandusettevõtjate väärtustega.
ÜPP eelarve ja uued liikmesriigid
On ilmne, et vajadus Euroopa Liidu ülese poliitikate koordineerimise ja rahastamise järele edaspidi pigem suureneb. EL-i laienedes tuleb rõhku panna uute liikmesriikide järele- aitamisele. See seab surve alla ka tulevase ÜPP eelarve.
Konkurentsivõime on a ja o
EL-i kui terviku seisukohast on oluline, et ka muutuvas maailmas suudetaks olla majanduslikult konkurentsivõimeline. See eeldab senisest enam strateegiliste valikute langetamist, investeeringute stimuleerimist, aga ka suuremat paindlikkust muutlikele oludele reageerida.
Visioonidokumendis leidub mõttekäik ka selle kohta, et otsetoetuste summa ühe ettevõtte kohta võiks olla tulevikus tugevamalt piiratud, kuid ökosüsteemiteenuseid hüvitavate toetuste maksmisel ei peaks ettevõtteid suuruse alusel diskrimineerima.
Samuti on viiteid sellele, et ökosüsteemiteenuste pakkumisel tuleb leida võimalusi ka eraraha kaasamiseks (nn looduskrediit) ning investeeringute stimuleerimiseks tuleks lisaks ÜPP-le kaasata ka teised fondid ja Euroopa Investeerimispanga võimalused.
Mis võiks olla Eesti huvi?
Eesti huvides võiks olla ÜPP rahastamine eraldi fondi(de)st, nii nagu praegu, ning meetmete
rahastamisel EL-i üleselt võimalikult ühetaoline lähenemine.
