Põllumeeste eesmärk ei ole rändlindude küttimine, vaid reaalsete lahenduste leidmine lindude heidutamiseks ja erinevateheidutusmeetmete mõju tõhustamine. Hinnanguliselt ulatuvad haneliste iga-aastaselt tekitatavad kahjud põlluma andussektorile juba kümnetesse miljonitesse eurodesse.
Et heidutusjahti oleks võimalik ka tulevikus heidutusmeetmena kasutada on oluline järjepidev haneliste seire. Selleks on Eesti Jahimeeste Selts põllumeeste soovil arendatud hanede seire registreerimisvõimekuse andmebaasis JAHIS. Toonitame, et kui ei ole andmeid ja sellega ka tõendeid haneparvede esinemisest kultuurpõldudel- ja rohumaadel ei ole ka alust tulevikus heidutusjahi lubamist taotleda.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit on juba paljude aastate jooksul juhtinud avalikkuse ja seotud ametiasutuste tähelepanu haneliste arvukuse olulisele tõusule, mis kasvab aastast aastasse. Töö tulemusena on kliimaministeerium algatanud jahieeskirja muutmise, tänu millele on põllumeestel võimalus haneliste heidutamiseks ka kevadist jahti pidada, loomulikult kombinatsioonis teiste heidutusmeetoditega. Jahipidamine on rangelt kontrollitud keskkonnaameti poolt ning jahipidamiseks tuleb taotleda luba.
Lisaks kahjudele ootame ka sisestusi lindude liikumisest põldudel. Oluline on jälgida hanede liikumist ja kahjustusi, et kahjustuste vältimiseks tulevikus parem kandepind luua. JAHISt on kasutatud seireandmete esitamiseks riigile juba üle kuue aasta. Jahise äppi saab alla laadida nii Androidi kui IOS-i seadmetele. Lisaks on võimalus andmeid sisestada ka Jahise veebikeskkonna kaudu. Andmete sisestamiseks tuleb siseneda JAHISe keskkonda kasutades riikliku autentimisteenust mobiil-ID, smart-ID või ID-kaardi kaudu.
JAHISe äpi saab alla laadida Play poest ja App Store´ist. Juhendi, kuidas Jahist seireks kasutada leiab siit: https://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2024/03/Haneliste-seire-JAHISe-apis.pdf
.jpg "heworitz")
