Hiiumaa põllupäev 2025, mis leidis aset juba kolmandat korda, tõestas taas, et põllumajandus on valdkond, mis toob kokku väga erinevaid inimesi – alates kogenud põllumeestest ja loomakasvatajatest kuni linnainimesteni, kes tahavad saada aimu, kust nende igapäevane toit tuleb.
23. augustil Emmastes toimunud päeva eesmärk oli avada maaelu telgitaguseid ja tuua nähtavale nii põllutööde praktiline pool kui ka sektori tähendus kogu ühiskonnale.
Päev õnnestus vihmast hoolimata
Ilm soosis osalejaid ainult osaliselt. Kui hommikul paistis päike ja külastajatel oli võimalik rahulikult masinaid uudistada, siis keset päeva saabunud tugev vihm sundis korraldajaid päevakavas muudatusi tegema. Ometi jõuti enne sadu maha pidada kõige oodatumad etendused – viljalõikus ja esimeste vagude kündmine. Publiku seas tekitas suurt elevust hetk, kui põllule sõitsid kaks vana kombaini, et panna end proovile tänapäevase viljalõikusmasina kõrval. Vaatepilt, kus aegunud tehnika üritas sammu pidada moodsa ja võimsa masinaga, kujunes justkui elavaks metafooriks põllumajanduse arenguteele: traditsioonid ja uus aeg kõrvuti, kuid selgelt erineva tempoga.
Lisaks töödemonstratsioonidele pakkus päev rohkelt tegevusi nii professionaalidele kui ka peredele. Masinanäitused tõid kohale müüjad ja edasimüüjad üle Eesti, kelle valikus oli alates väiksematest traktorimudelitest kuni haruldaste masinateni, mida leidub Eestis vaid üksikud eksemplarid. Esmakordselt toimus Hiiumaa põllupäeval ka taluturg, kus kohal ja mandrilt tulnud tootjad said pakkuda oma tooteid ja rääkida lugusid nende sünnist. Toidu kõrval pakkusid rõõmu ka kultuuriprogramm ja lasteprogramm, kus Lottemaa etendus ja muusikalised etteasted tõid naeru näole.
Arutleti põllumajandust mittetoetava poliitika üle
Päeva lõpetas tõsisem ja mõtestatum osa – aruteluring, kus lihaveisekasvatajad Kristjan Jürisalu ja Jane Mättik ja rahvapõllumees 2024 Martin Vallikivi rääkisid avameelselt nii igapäevamuredest kui ka suurematest tulevikuunistustest. Kõlama jäi eelkõige tõdemus, et Eesti põllumajanduspoliitikas puudub praegu selge visioon.
.jpg "heworitz")
„Kõik räägivad toidujulgeolekust, aga meil pole suurt plaani, mis annaks kindlust ja suunda. Kõik tundub olevat seotud valimistsüklitega, mitte pikaajalise strateegiaga,“ nentis Jane Mättik. Arutelus kõlanud arvamuste järgi vajab põllumajandus riiki, kes suudaks pakkuda stabiilsust, mitte jätta sektorit igapäevaste kõikumiste meelevalda.
Kristjan Jürisalu sõnul on põllumajandus korraga nii võlu kui ka valu. „See töö on raske, vahel tundub, et kõik on vastu, aga samas on see elustiil, millest loobuda on väga raske,“ lausus ta. Vallikivi nõustus, lisades, et ta ei näe end üheski teises valdkonnas – põllumehe elu on küll täis pingutust, aga samal ajal annab see ka erilise tähenduse ja sideme maaga, mida mujalt ei leia.
Unistused, mis kannavad edasi
Arutelus osalejad ei piirdunud ainult kriitikaga, vaid jagasid ka oma unistusi ja visioone. Mahepiimatootja Martin Vallikivi suurim soov on, et ühiskond mõistaks paremini, kui oluline on põllumehe töö ja kuidas see mõjutab igapäevaelu. „Tihti ei panda tähele, kui palju vaeva on ühe leivapätsi või lihaampsu nimel nähtud. Kui inimesed seda mõistaksid, oleks põllumeeste töö rohkem väärtustatud,“ sõnas ta.
Mättiku unistus on valitsus, kes looks stabiilsed tingimused ja turu, kus näiteks kvaliteetne lihatootmine oleks tõeliselt hinnatud ja tasuv. „Meil on ressursse ja teadmisi, kuid küsimus on, kas suudame neid maksimaalselt rakendada,“ ütles ta.
Jürisalu mõtleb aga tegevuse laiendamisele. Tema arvates peaks Eestis karjakasvatus olema palju tugevamal järjel kui praegu. „Meil on maa, oskused ja traditsioonid. Kui võimalused luuakse, suudame toota palju enam ja teha seda kestlikult,“ lisas ta.
Toidu käibemaks ja tarbija kasu
Üks teema, mis erilist tähelepanu pälvis, oli toidu käibemaksu võimalik langetamine. Martin Vallikivi hinnangul oleks see samm pigem positiivne, sest kuigi osa hinnavõidust võib jääda jaekettide taskusse, jõuaks vähemalt osa sellest kindlasti ka tarbijani. Kristjan Jürisalu lisas, et madalam käibemaks soodustaks just kohaliku ja kvaliteetse toidu tarbimist – kui tootjal on rohkem ressursse panustada, võidab sellest kokkuvõttes ka tarbija.
Jane Mättik jäi teemat käsitledes ettevaatlikuks. Tema sõnul ei tohiks suuri maksumuudatusi teha emotsioonide põhjal, vaid vaja on arvutusi ja analüüse. Samas tunnistas ta, et otseturustuse tasandil oleks mõju tõenäoliselt kõige vahetum ja käegakatsutavam.
Kuidas tuua noori põllumajandusse?
Arutleda jõuti ka põlvkondade vahetuse üle. Kõik osalejad olid üksmeelel, et noori on põllumajandusse hädasti tarvis, kuid nende huvi tekib ainult siis, kui kokkupuude maaeluga tekib varakult.
Vallikivi tõi näiteks, et lapsed ei karda traktorit, pigem pelgavad nad loomi. Ometi on just praktiline kokkupuude võtmetähtsusega – kui laps saab varakult proovida, kuidas traktorit juhtida või lehma lüpsta, jääb see kogemus külge. Mättik lisas omalt poolt, et ühiskond on lapsi ehk liialt „vatitanud“ ja eemaldanud nad maaelust. „Põllumajandus peaks olema kooliprogrammides sees – laps peab teadma, kust tema toit tuleb ja kes seda kasvatab,“ rõhutas ta.
Jürisalu jagas isiklikku kogemust, kuidas tema tee põllumajandusse tuli vanemate toel. „Sundida ei saa kedagi, aga kui võimalus on olemas ja huvi tekib, tuleb anda noorele võimalus katsetada,“ sõnas ta.
Põllupäevad, mis õpetavad
Päeva lõpetuseks tõdeti üksmeelselt, et põllumajanduse tutvustamine peab toimuma ehedalt ja ausalt. „Me vajame rohkem selliseid põllupäevi, mis näitavad, mida põllumees igapäevaselt teeb, miks see töö on raske, aga samas ka vajalik. Ainult nii saab ühiskond mõista ja väärtustada meie tööd,“ sõnas Jürisalu lõpetuseks.
Hiiumaa põllupäev 2025 näitas, et isegi vihm ei takista maaeluga tutvumist. Vastupidi – see tõi eriti selgelt esile, kui palju sõltub põllumajandus loodusest ning kui kohanemisvõimeline peab põllumees olema. Üritus ühendas tehnika, teadmised ja kogemused ning lõpetas päeva aruteluga, mis tõi esile nii valupunktid kui ka lootused. See tõestas, et põllumajandus on korraga nii võlu kui ka valu, kuid eelkõige elustiil, mille najal püsib kogu ühiskonna toidujulgeolek.
Projekt „Hiiumaa põllupäev 2025 ja Hiiumaa põllupäev 2026” on kaasrahastatud Euroopa Liidu ÜPP 2023–2027 strateegiakava sekkumise „Leader-kogukonna juhitud kohalik areng” raames toetatud tegevuste kaudu.
