• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Võitjaks osutus Johannes Omel, kes õpib Põlva Kooli Ahja majas. Foto: EPKK

    Pääsukesemärgi joonistusvõistluse võitja ja eriauhinnad on selgunud!

    Auhinnad. Foto: Liis Ira

    Lihaveise pullide veebioksjonil osalevad parimad aretuspullid

    Lämmastikubilansi peavad koostama need KSM toetuse taotlejad, kelle põldudel kasvab põhikultuurina nisu. Foto: Shutterstock

    Mida pead teadma pindala- ja loomatoetuste kohta?

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    Bioturvameetmete rakendamine ja järgimine on ülioluline, inimeste ja veovahendite liikumise kaudu on viirus lihtsalt üle kantav farmist farmi. Foto: Shutterstock

    Peame valmis olema!

    Sadala Agro (fotol ettevõtte katsepõld) on üks seitsmest põllumajandustootjast, kes katsetab koostöös projektiga „Loodusrikas Eesti“ rohumaaribade kasulikkust põllumaadel. Foto: Kerttu Tammik

    Euroopa põllumajandus ja toit – mida tulevik toob?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Võitjaks osutus Johannes Omel, kes õpib Põlva Kooli Ahja majas. Foto: EPKK

    Pääsukesemärgi joonistusvõistluse võitja ja eriauhinnad on selgunud!

    Auhinnad. Foto: Liis Ira

    Lihaveise pullide veebioksjonil osalevad parimad aretuspullid

    Lämmastikubilansi peavad koostama need KSM toetuse taotlejad, kelle põldudel kasvab põhikultuurina nisu. Foto: Shutterstock

    Mida pead teadma pindala- ja loomatoetuste kohta?

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    Bioturvameetmete rakendamine ja järgimine on ülioluline, inimeste ja veovahendite liikumise kaudu on viirus lihtsalt üle kantav farmist farmi. Foto: Shutterstock

    Peame valmis olema!

    Sadala Agro (fotol ettevõtte katsepõld) on üks seitsmest põllumajandustootjast, kes katsetab koostöös projektiga „Loodusrikas Eesti“ rohumaaribade kasulikkust põllumaadel. Foto: Kerttu Tammik

    Euroopa põllumajandus ja toit – mida tulevik toob?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Stokker_JCB
  • Stokker_KubotaM7

Terved taimed ja toimekad tolmeldajad

autor: Olav Kreen, EPKK nõukogu liige, EPKK teraviljatoimkonna esimees
aprill 2020
Kategooria: Taimekaitse, Põllumehe Teataja aprill 2020
Terved taimed ja toimekad tolmeldajad. Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

Sellel aastal tuli kevad teisiti. Usun, et nüüd saame oluliselt paremini aru, kui oluline on tervis ja millist üüratut rolli mängivad selle hoidmisel lisaks tervishoiusüsteemile ka iga inimese tegemised ning eriti üksteisega arvestamine ja koostöö.

Mõned aastad tagasi lahvatanud konflikt mesinike ja taimekasvatajate vahel tundub olevat läbi saanud. Usun, et erinevate osapoolte esindajad on kõik sellest õppinud. Väga mõnus on tunda riigi ametkondade ning valdkondlike organisatsioonide ühist soovi ja panustamist nii keskkonna, taimede tervise kui ka tolmeldajate ning sealjuures mesinduse heaks.

Edastan tänusõnad põllumajandusameti, veterinaar- ja toiduameti ning maaeluministeeriumi vastutavatele ametnikele; Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu ja Eesti Mesinike Liidu juhtidele ning juhatustele; Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojas panustanud töötajatele ning oma energiat ja aega pühendanud põllumeestele.

Eelmisel aastal püstitatud eesmärk, et taimekaitse tõttu ei hukkuks ükski mesilaspere, on saanud teoks kõigi osaliste panuse ja koostöö tulemusena.

Ühise eesmärgi saavutamiseks on olnud rohkelt teavitustegevusi, kuid kindlasti on olnud mõju ka sellel, et rapsipõldudel tehakse taimekaitsevahendite kasutamise üle tõhusamat kontrolli. Levinumad eksimused on olnud taimekaitsetöödel mesilastele atraktiivse kultuuri kasvatamisel ja putukatõrje neil teraviljapõldudel, kus umbrohutõrje ei ole olnud piisavalt efektiivne ja seetõttu oli põllul õitsvaid taimi. Põllumajandusameti (PMA) ning veterinaar- ja toiduameti võimekuse kasv ja operatiivsus mesilaste tavapärasest suurema suremuse juhtumite lahendamisel on kõikide jaoks olnud esmatähtis.

Teadlikkus on suurenenud

Sellest laiemat mõju on kindlasti avaldanud kõikide osaliste teadlikkuse suurendamisele suunatud tegevused. Saan nimetada koolitusi taimekaitsetunnistuse saamiseks või pikendamiseks, kus varasemast oluliselt suuremat tähelepanu pööratakse võimalike tolmeldajatega seotud riskide vähendamisele. Samuti on koolitatud konsulente ja enamiku taimekasvatusettevõtjateni on jõudnud keskkonnasõbraliku majandamise kohustuslikud õppused, kus tolmeldajad kui keskkonna indikaatorid ja taimede tugisüsteemi osa on varasemast suurema tähelepanu all.

EPKK kodulehel on valminud uus alamleht teadliku taimekaitse kohta, kust leiab ka põllumeeste lugusid, kes jagavad oma kogemusi põllukultuuride kaitsmisel.

Varasemast rohkem on temaatilisi materjale saadaval PMA kodulehel valdkonna „Taimekaitse“ all. Valdkonnaga seotud ametnike tegevusi ja laboratooriumite töökorraldust mesindusega seotud olukordade lahendamisel tutvustati avatud uste päeval, mida mulluse suure huvi põhjal on plaanis ka aastal 2020 korrata. Täpsustatud ja laialt levitatud on taimekaitse tegijate, mesinike ja seotud ametkondade koostöö juhiseid mesilaste suurenenud suremuse puhuks. Õnnetusi ja kriisiolukordi võib paraku juhtuda, kuid kõikide asjaosaliste teadlikkuse suurenemine enda ja partnerite tegevuse eripäradest on aidanud keeruliste olukordade arvu vähendada.

Kõige olulisem on suhtlemine!

Nii mesinikud kui ka põllumehed on kinnitanud nagu ühest suust, et esmatähtis on piirkonnas tegutsevate taimekasvatajate ja mesinike omavaheline suhtlus. Pole ju tähtis, kes esimesena telefonitoru võtab või poe juures teise varrukast kinni haarab. Oluline on teada üksteise tegutsemistest tulenevaid vajadusi, sest vaid siis on neid võimalik arvestada ja võimalike probleemide korral kiiresti lahendusi otsida.

Õnneks on mesinduse ja taimekasvatuse omavaheline seos kasukoosluse põhine ja teineteise tegevusest saadav tulu on mõlemale vajalik. Taimekasvatuse ja taimekaitse tegevuse olulist rolli peaks paremini välja tooma ka aastaks 2020 välja kuulutatud rahvusvaheline taimetervise aasta. Sõna „rahvusvaheline“ rõhutab eelkõige riikidevahelise kaubanduse ja sellega seotud kahjustajate leviku riskide minimeerimist. Samas teame, et enamik meie söögilauale jõudvast saab alguse taimedest. Inimese tervis sõltub suures osas toidust ja sellepärast on väga oluline panustada tervete taimede kasvamisse. Taimekaitse on eluslooduse organismidesse vastutustundlik suhtumine ja nende tervisesse panustamine. Paljuräägitud integreeritud taimekaitse (ITK) on oma eesmärkidelt ja tegevustelt maksimaalselt keskkonnasõbralik, kuna terved kultuurtaimed on samuti osa meie ökosüsteemist.

Põllumeestena teame, milline roll on rohelistel taimedel meedias palju kõlapinda leidnud süsinikuneutraalsuse tagamisel, kuna vaid taimed (seega põllud, metsad, rohumaad ja muud taimedega kaetud alad) seovad oma elutegevuse käigus õhust süsihappegaasi ja võimaldavad kõikidel maakera elanikel kasutada n-ö süsinikuneutraalseid tooteid. Oma tööd tehes arvestame nii keskkonnahoiuga kui ka vajadusega toota tervete taimede abil tervislikku toitu ja muid kvaliteetseid tooteid.

Tolmeldajad annavad olulise panuse taimede heaolule ja seeläbi saagikusele. Mesilased annavad lisaks taimede tolmeldamisele maitsvat ja tervislikku mett. Seega on me ühine eesmärk terved taimed ja toimekad tolmeldajad, mille saavutamiseks on koostöö parim meetod!

Sildid: mesilasperedmesindustaimekaitse
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Piima kokkuostuhind on kriitilisel piiril

Järgmine artikkel

Põllumees, teata linnukahjust kindlasti Keskkonnaametile!

Seotud artiklid

Hinnanguliselt 80% Eesti poodidest müüdavast meest on kohalikku päritolu. Foto: Shutterstock
Mesindus

Info mee päritolu kohta saab selgemaks

aprill 2024
Järelevalve üks osa on seiresõidud, mille käigus kontrollitakse põllul tehtavate taimekaitsetööde vastavust nõuetele: millist taimekaitsevahendit kasutatakse, millisel kultuuril, kas järgitakse piiranguid. Foto: Shutterstock
Taimekaitse

Taimekaitse 2023 – vihjete arv kasvas poole võrra

aprill 2024
Mee DNA-testi meeskond. Vasakult bioinformaatik Hindrek Teder labori juhataja Kaarel Krjutškov ja meeprojekti juht Kairi Raime. Foto erakogu
Mesindus

Eesti mesi sai maailmas unikaalse DNA-testi

aprill 2024
Põllumeeste ja mesinike hea koostöö kannab vilja. Taimekaitses tehakse vigu, mida saaks hõlpsalt vältida. Mesilaspere TARU toetust taotleb sellel aastal PRIAst rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele.Foto: Pixabay
Mesindus

Põllumeeste ja mesinike hea koostöö kannab vilja

aprill 2024
Järgmine artikkel
Põllumees, teata linnukahjust kindlasti Keskkonnaametile! Foto: haned, Shutterstock

Põllumees, teata linnukahjust kindlasti Keskkonnaametile!

Ajakirja värske number on siin:

põllumehe teataja aprill 2025

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.