• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Võitjaks osutus Johannes Omel, kes õpib Põlva Kooli Ahja majas. Foto: EPKK

    Pääsukesemärgi joonistusvõistluse võitja ja eriauhinnad on selgunud!

    Auhinnad. Foto: Liis Ira

    Lihaveise pullide veebioksjonil osalevad parimad aretuspullid

    Lämmastikubilansi peavad koostama need KSM toetuse taotlejad, kelle põldudel kasvab põhikultuurina nisu. Foto: Shutterstock

    Mida pead teadma pindala- ja loomatoetuste kohta?

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    Bioturvameetmete rakendamine ja järgimine on ülioluline, inimeste ja veovahendite liikumise kaudu on viirus lihtsalt üle kantav farmist farmi. Foto: Shutterstock

    Peame valmis olema!

    Sadala Agro (fotol ettevõtte katsepõld) on üks seitsmest põllumajandustootjast, kes katsetab koostöös projektiga „Loodusrikas Eesti“ rohumaaribade kasulikkust põllumaadel. Foto: Kerttu Tammik

    Euroopa põllumajandus ja toit – mida tulevik toob?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Võitjaks osutus Johannes Omel, kes õpib Põlva Kooli Ahja majas. Foto: EPKK

    Pääsukesemärgi joonistusvõistluse võitja ja eriauhinnad on selgunud!

    Auhinnad. Foto: Liis Ira

    Lihaveise pullide veebioksjonil osalevad parimad aretuspullid

    Lämmastikubilansi peavad koostama need KSM toetuse taotlejad, kelle põldudel kasvab põhikultuurina nisu. Foto: Shutterstock

    Mida pead teadma pindala- ja loomatoetuste kohta?

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    Bioturvameetmete rakendamine ja järgimine on ülioluline, inimeste ja veovahendite liikumise kaudu on viirus lihtsalt üle kantav farmist farmi. Foto: Shutterstock

    Peame valmis olema!

    Sadala Agro (fotol ettevõtte katsepõld) on üks seitsmest põllumajandustootjast, kes katsetab koostöös projektiga „Loodusrikas Eesti“ rohumaaribade kasulikkust põllumaadel. Foto: Kerttu Tammik

    Euroopa põllumajandus ja toit – mida tulevik toob?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Stokker_JCB
  • Stokker_KubotaM7

Mida peaks teadma Ukraina sõjapõgenike töölevõtmise kohta?

autor: Kaspar Keerup, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja jurist
aprill 2022
Kategooria: Kriis, Põllumehe Teataja aprill 2022
Kaubandus-tööstuskoja jurist Kaspar Keerup selgitab, milliseid nüansse tuleks tööandjal Ukraina sõjapõgenike töölevõtmisel silmas pidada. Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

Praeguseks on Eestisse jõudnud sõjapõgenikke rohkem kui kunagi varem ja seega on muutunud aktuaalseks Ukrainast pärit sõjapõgenike töölevõtmine. Järgnevalt selgitan, milliseid nüansse tuleks tööandjal seejuures silmas pidada.

Tähtajaline või tähtajatu tööleping?

Töölepingu seaduse paragrahv 9 sätestab, et tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused. Eelkõige on need põhjused töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine, aga ka näiteks töölt ajutiselt eemal oleva töötaja asendamine. Seega on tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjus seadusest tulenevalt eeskätt töö ajutine iseloom, mitte töötaja Eestis viibimise ajutine iseloom. Seetõttu soovitame Eestis ajutise kaitse saanud sõjapõgenikega sõlmida tähtajatu töölepingu, kui töö iseloom ei ole ajutine ega tähtajaline.

Kui sõjapõgenik ei ole ajutist kaitset Eesti riigilt taotlenud, võib ta Eestis töötada lühiajaliselt ehk kuni ühe aasta. Ent pelgalt see asjaolu, et inimesel on õigus Eestis töötada kuni ühe aasta, ei anna alust sõlmida selle töötajaga tähtajalist töölepingut. Kui lepingu tähtajalisust põhjendab töö iseloom, nagu näiteks hooajatööliste puhul põllumajandusvaldkonnas, võib töötajaga siiski tähtajalise töölepingu sõlmida.

Tähtajatut töölepingut on ka sõjapõgenikega alati võimalik korraliselt lõpetada nii töötajal kui ka tööandjal. Töötaja peab tähtajatu töölepingu lõpetamise soovist tööandjat teavitama vähemalt 30 päeva ette. Kui töötaja on katseajal, tuleb töölepingu lõpetamise soovist tööandjat teavitada vähemalt 15 päeva ette. Pooled võivad kokku leppida ka lühemas etteteatamistähtajas.

Tööandja ei pea sõjapõgenikuga tähtajatut töölepingut sõlmides kartma ka seda, mis saab siis, kui töötaja otsustab ootamatult kodumaale naasta, sest sellisel juhul on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt lõpetada ning sellest pole töötajat vaja ette teavitada, kui asjaolusid arvestades pole see mõistlik.

Töölepingu võib sõlmida nii eesti keeles kui ka muudes keeltes, sõltuvalt töötaja ja tööandja kokkuleppest. Kui tööinspektsioon või kohus peaks vajama töölepinguid eestikeelsena, laseb ta need lepingud vajadusel poolte kulul tõlkida.

Lisaks töölepingule on võimalik tööülesannete täitmiseks sõlmida veel mitmesuguseid lepinguid. Kui sõjapõgenik on Eestis ajutise kaitse saanud, siis võib temaga sõlmida kõiki lepinguid, mida võib sõlmida teiste Eestis alaliselt elavate inimestega. Peamised alternatiivid töölepingule on käsundusleping ja töövõtuleping.

Kui palju peab ukrainlastele palka maksma?

Kui sõjapõgenik on Eestis ajutise kaitse saanud, rakenduvad tema suhtes samasugused reeglid nagu teistele Eesti kodanikele. See tähendab, et ajutise kaitse saanud töötajale tuleb maksta vähemalt miinimumpalka, mis praegu on 3,86 eurot tunnis ehk 654 eurot kuus brutopalgana eeldusel, et sõjapõgenik töötab täiskohaga.

Kui tegemist on lühiajalise töötamisega ehk juhuga, kui inimene ei ole Eestis ajutist kaitset taotlenud, siis tuleb talle vastavalt välismaalaste seadusele maksta vähemalt Eesti keskmist brutopalka. Kehtivad ka mõned erisused, näiteks hooajatöö puhul, millele Eesti keskmise brutopalga maksmise nõuet ei kohaldata.

Küll aga tuleb arvestada erisusega nende Ukraina kodanike puhul, kes viibisid Eestis enne 24. veebruari 2022, töötades siin lühiajalise töötamise registreerimise alusel ja kelle lühiajalise töötamise luba lõpeb 1. juunil. Vastavalt Riigikogus 11. aprillil vastu võetud välismaalaste seaduse muudatusele võivad need Ukraina kodanikud Eestisse elama jääda ja siin töötada ning sellisel juhul peab tööandja maksma neile vähemalt 80 protsenti tegevusala keskmisest palgast.

Mis on mis?

Ukraina sõjapõgenike palkamisel tuleb arvestada, et:

  • Ukraina kodanikel on võimalik Eestis töötada lühiajalise töötamise registreerimise või ajutise kaitse alusel.
  • Ajutine kaitse on aastane elamisluba, mis annab Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele sarnased õigused nagu Eesti elanikel.
  • Ajutiseks tööks (näiteks maasikakorjamine, kivide korjamine põllult jm hooajatööd) võib sõlmida tähtajalise lepingu olenemata sellest, kas inimene on Eesti Vabariigilt taotlenud ajutist kaitset või ei.
  • Püsivalt tööle võtmisel (näiteks lüpsjaks, traktoristiks) on soovitatav sõlmida tähtajatu tööleping, sest olemuselt on tegemist tähtajatu töösuhtega, hoolimata sellest, et inimene soovib ilmselt edaspidi Ukrainasse naasta.

Allikad: Kaspar Keerup; tooelu.ee

Hea teada

Kust leida sobivaid lepingupõhjasid?

Erinevaid lepingupõhjasid koos selgitustega olukordade kohta, milleks neid kasutatakse, leiab kaubanduskoja kodulehelt www.koda.ee/et/tooriistad/lepingute-naidised.

Muu hulgas on kaubanduskoja kodulehel kättesaadavad nii erinevad töölepingud, käsunduslepingud, töövõtulepingud kui ka paljud teised lepingupõhjad ning seda nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Sildid: nõuanneUkraina kriisukraina töölisedVenemaa sõda Ukrainas
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Rändlindudel kõht täis, aga inimesed pole rahul

Järgmine artikkel

Kuum teema piimafoorumil: ekspordi edendamine ja koostöö

Seotud artiklid

Yara Eesti juht Marek Linnutaja analüüsib väetiste turul toimuvat, mida on mõjutanud nii gaasi kui ka nafta hind ning Ukraina sõda. Foto: Shutterstock
Väetamine

Odavat väetist ei ole ega tule

oktoober 2022
Yara Eesti juht Marek Linnutaja. Foto: EPKK
Väetamine

Marek Linnutaja: Muutunud geopoliitiline olukord seab väetiste kättesaadavusele takistusi

juuni 2022
Eesti toiduga isevarustatus
Kriis

Kas suudame ise oma toidulaua katta?

aprill 2022
Seakasvataja Aare Kalson nendib, et kuigi maaeluministri juures toimunud ümarlaual soovitati sisendhindade tõusuga toimetulekuks efektiivsemalt toota, on tema arvutuste järgi praegu kõige efektiivsem seakasvatusega mitte tegeleda. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia /Scanpix
Kriis

Põllumehed peavad kohanema uue reaalsusega

aprill 2022
Järgmine artikkel
Piimafoorumil toimus valdkonna asjatundjate vestlusring. Foto: Roomet Sõrmus

Kuum teema piimafoorumil: ekspordi edendamine ja koostöö

Ajakirja värske number on siin:

põllumehe teataja aprill 2025

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.