Kuigi jõulueelsel perioodil vaevalt kevadele mõeldakse, on praegu viimane aeg valmistuda kevadiseks metsauuenduseks. Metsaomanik peaks läbi mõtlema, mida, kuhu ja kui palju kevadel ta istutada tahab.
Lähiajal algab metsaühistutes metsataimede tellimuste vastuvõtmine ning siis on hea, kui omanikul on oma soovidest selge pilt. Enne taimede tellimist tuleks metsaomanikul endale selgeks teha metsauuendamisega seotud tingimused. Esiteks tuleb uurida, kas istutusala on kuivas või märjas kohas. Vajadusel tuleks teha kuivendust. Seejärel tuleb välja selgitada, milline puuliik konkreetsesse kohta sobib. Arvestada tuleb ka sellega, et kui varem kasvas sel kohal juurepessiga nakatunud kuusik, võiks istutada mõne teise puuliigi. Parimaks peetakse kaske.
Maapinna ettevalmistus peab sügisel tehtud olema
Kui istutusala tingimused on selged, järgneb maapinna ettevalmistus. Tellida tuleks traktor koos ketasadraga, mis pöörab ümber maapinna pealmised kihid ja tõmbab sisse istutusvaod. Saab ka ilma, kuid sel juhul on tööd palju rohkem. Maapinna ettevalmistus maksab umbkaudu 140 eurot hektar ja selleks saab taotleda ka toetust. Mõistlik oleks maapind ette valmistada juba sügisel.
Kui need tööd on praegu tegemata, tasub metsaomanikul metsauuendamine edasi lükata! Eriti tasub seda kaaluda okaspuulankide puhul, sest spetsialistid soovitavad neile lankidele anda vähemalt aasta puhkust, enne kui seal pannakse kasvama uus metsapõlvkond. Kuid kindlasti tuleks nõu küsida metsandusspetsialistilt – neid leiab metsaühistust.
Metsaomanik saab nõu metsaühistust
Kui aga omanik päris täpselt ei tea, millised on tema vajadused ja võimalused, tasub pöörduda ühistusse ja sealsete spetsialistidega istutamisega seotud asjad läbi arutada. Lisaks saab metsomanik nii juba varakult oma taimetellimuse ära anda. Metsataimede saamiseks on metsaomanikul põhimõtteliselt kaks võimalust – kas pöörduda metsaühistusse või otsida taimi omal käel. Kõige kindlam on taimede saamisele mõelda sügistalvel ja osaleda ühistute ühises taimetellimuses.
Metsataime hind on umbes paarkümmend senti tükist, hektarisuurusele metsapinnale tuleb istutada 2000–2500 taime. Metsataimi võib küsida ka mõnest puukoolist, kuid ühistu vahendusel on asjaajamine lihtsam ja kevadel on ka kättesaamine lihtsam – ühistusse tuuakse kõik taimed korraga kohale ja sageli korraldab ühistu ka laialiveo.
Praegu kestab taimetellimuste vastuvõtmine
Metsataimede ühistellimusi korraldab Keskühistu Eramets juba aastast 2012. Kui esimestel aastatel oli tellimusi vähem kui miljonile taimele, siis läinud aastaks oli jõutud kolme miljoni taimeni. Keskühistu Eramets tegevjuhi Priit Jõeääre sõnul kestab detsembri alguses alanud metsataimede tellimuste vastuvõtmine veel mõnda aega. Tellida saab kaske, mändi, kuuske ja muid siinkandis tavapäraseid metsataimi.
Jõeäär lisas, et taimede ühishankest tõuseb kasu eelkõige erametsaomanikele. „Esiteks on taimede hind tänu suurtele kogustele kindlasti parem, kui see oleks juhul, kui metsaomanik hakkaks taimlast ostma vaid endale vajaminevat kogust. Teiseks on taimede hind üle kogu Eesti metsaomanikele ühesugune, ükskõik kas metsaomanik asub Saaremaal või Võrumaal. Keskühistu Eramets korraldab taimede veo ühistutesse ning metsomanik ei pea sõitma taimede järele kuhugi Eesti teise otsa,“ selgitas Jõeäär.
