Mais toimunud võistluse Noortalunik 2018 võitnud Meelis Lindret (19) on tagasihoidlik noormees, kes oma tulevikuplaanidest rääkides jätab otsad üsna lahtiseks. Kindel on vaid see, et tulevik on kindlasti seotud põllumajandusega – linna maalt pärit Meelis tööle ja elama ei kipu.
Meelis õpib Järvamaa kutsehariduskeskuses põllumajandustöötajaks ning peaks kooli lõpetama tuleva aasta veebruaris. Noortalunik on praegu praktikal Rakvere külje all asuvas Arkna Agro põllumajandusettevõttes. Muide, teist satsi juba, sest pärast esimest praktikat pandi töökale noormehele ettevõttes „silm peale“ ja kutsuti ta esimesel võimalusel tagasi.
Meelis on pärit Väike-Maarjast. Klassikalisel kombel talupidamisega pole põllumajandushuvilise noormehe vanemad siiski tegelenud, kuigi aastaid peeti kodus loomi ja kasvatati ka aiavilju. Oma tarbeks, nagu maal ikka. Otse kodu kõrval aga asus lehmade karjamaa ja seal oli oma 100-pealine kari. „Juba lapsest peale tegin sinna asja ja nii kui avanes võimalus, hakkasin ka suviti abiks käima. Esimene töö oli 12-aastaselt karjakuamet. Mind huvitasid ja huvitavad praegugi väga masinad ning kui vähegi lubati, sain ka masinatega töötada. Mul on vanem vend, kes on olnud suureks eeskujuks. Masinatest on meil palju omavahel rääkida. Ka tema on põllumees, praegu on ta küll Austraalias,“ räägib Meelis ja lisab: „Minna edasi põllumeheks õppima oli minu jaoks loogiline ja ainuvõimalik samm.“
Järvamaa kutsehariduskeskuse kohta jagub Meelisel vaid kiidusõnu: „Meil on üldiselt asjalik kursus, õpilasi on üle Eesti – Harjumaalt Valgamaani välja. Eks ongi kahte sorti õpilasi – need, kes veel päris täpselt ei tea, mida nad elult tahavad ja need, kes teavad juba väga täpselt. Viimaseid on enamik ja üldjuhul on nad juba kõvad praktikud, õppinud vanemate kõrvalt talupidamist. Eks töö käigus õpib aga rohkem kui koolis. Mulle tundub, et ka koolis võiks enam süvendatult asjale läheneda, eriti mis puudutab taimekasvatust.“
Hindab põllumajanduse mitmekesisust
Arkna Agros on Meelis praktikal juba teist korda. Ettevõte tegeleb lüpsikarja pidamisega ning kõigepealt oli Meelis siin loomakasvatuspraktikal. „Tegelikult olin suurema osa ajast põllu peal, sest parasjagu oli üks mees puudu, asendasin teda,“ räägib Meelis.
„Minu praktikad on kujunenud väga mitmekülgseteks ning hea on see, et antakse hästi erinevaid töid – ükski päev ei ole teisega sarnane. Mulle meeldibki põllumajanduse juures selle mitmekülgsus. Iga päev on uued elamused ja uued väljakutsed. Iga põld on erinev, tööd on erinevad. Ühel päeval teed ühte, teisel päeval teist,“ kirjeldab Meelis ja toob näite, et ühel päeval ta hommikul kündis, vahepeal läks niitma ja õhtul külvas ka. „Iga agregaadiga on erinev töö. Ega ma ei tunne ennast siingi praktikandina, sest olen ammu juba selle asja sees olnud.“
Meelis ütleb, et masinatega saab ta päris hästi hakkama, kuigi alguses lausa pelgas neid. „Olin harjunud vanade Vene masinatega, need aga on hoopis midagi muud kui kaasaegsed tööriistad,“ märgib ta. Sellest, et Meelis on masinatega osav, annavad tunnistust ka tulemused mitmetelt põllumajandusvõistlustelt, kus ta kaasa on löönud. Noortalunike võistlusel on ta osalenud kolm korda ja on ka igal aastal poodiumil olnud. Ise ütleb Meelis, et esimene kord läks võistlus aia taha, sest polnud kogemusi. „Sel võistlusel on kokku kümme ala ja need on väga praktilised. Näiteks vigursõit traktoriga. See on asi, mida tuleb päristöös kogu aeg teha,“ selgitab ta.
Möödunud sügisel käis Meelis võistkondlikul agriolümpial Saksamaal. Meeskonda kuulus kaks Järvamaa kutsehariduskeskuse õpilast ja kaks õppurit Olustverest. Eesti meeskond tõi Saksamaalt koju II koha, mis oli 20 osalejaga võistlusel väga hea saavutus. „Saksamaal oli ikka päris võistlus, närv oli korralikult sees. See oli ka veidi keerulisem kui kodused võistlused, kuid koosnes samuti praktilistest aladest, nagu näiteks kiiruse peale traktoriratta vahetamine, põhupakkide ladustamine jne,“ räägib Meelis.
Esialgu proovib parim noortalunik palgatööd
Pärast kooli lõpetamist ootab Meelist ajateenistus ning alles seejärel algab „õige elu“, nagu ta ise ütleb. „Ilmselt jään ma esialgu palgatööle, ei hakka ise kohe oma ettevõtet tegema või talu rajama. Mind huvitab agronoomia, võib-olla õpin seda veel juurde. Põllumajandus on väga perspektiivikas ala ja ma ei näe, et selles valdkonnas võiks mul kunagi tulla tööpuudust, pigem vastupidi,“ usub Meelis kindlalt.
Kas CV-sid on üldse vaja saata või rabatakse oskaja mees ilma pikema tutvustuseta tööle? „Kui alles alustasin tööd, siis küll saatsin mõne CV. Mul ei olnud tutvusi, aga neid on ka sellel alal vaja. On vaja, et sind teataks. Üldiselt on aga nii, et ise tuleb tööd küsida, sest peaaegu alati on vaja lisatööjõudu, näiteks asendajat või on mõni mees puudu,“ julgustab Meelis, et küsija suu pihta ei lööda.
Hea teada!
- Noortalunike kutsemeistrivõistlused toimusid juba 18. korda.
- Tänavu osales Türil toimunud võistlusel 27 noort.
- Proovile tuli end panna kümnel alal: väetiste külvinormi arvutamine, või valmistamine purgis, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, põllukultuuride seemnete tundmine ja viljakoti kaalumine, lüpsimasina hooldus, tõstukiga ladustamine, saeketi vahetus, kasti valmistamine.
Foto: Kristina Traks
KOMMENTAARID:
Jagub vaid kiidusõnu
Aive Kupp, Järvamaa Kutsehariduskeskuse juhtõpetaja
Meelisel on olemas kõik omadused, mida põllumehel vaja läheb. Ta on tagasihoidlik, ei ürita kõigest hingest silma paista. Alati viisakas, rahuliku loomuga. See viimane on laudas loomadega ümberkäimisel hästi oluline. Sõbralik ja seltsiv, teistega saab hästi läbi, ei kritiseeri ega halvusta. Kindlasti abivalmis ja usaldusväärne – Meelisele antud tööd saavad alati tehtud. Samas on hea, et ta ei karda vajadusel ka abi küsida. Ta on oma olemuselt positiivne ja leiab probleemidele alati lahenduse.
Lauri Pentjärv, Arkna Agro põllumajandusjuht
Olen Meelisega väga rahul. Ta käis ka eelmisel aastal loomakasvatuse praktikal ning juba siis oli kuuajase töötamise järel näha, et tegemist on väärt töötajaga. Kui praktika hakkas lõppema, siis panin ta juba suveks n-ö kinni, et ta jälle meie juurde tuleks. Meelis on korralik ja asjalik, õpib väga kiiresti. Kevadel panin ta külviku peale ja pooletunnise õpetamisega oli tal juba asi selge. Suhtun temasse kui igasse teisesse töötajasse, ta ei ole nagu tavaline praktikant, keda peab kogu aeg kontrollima või õpetama. Olen teda üritanud ära rääkida, et ta tuleks meile päriselt tööle. Noored on põllumajandusse väga oodatud, sest eks tehnika on palju arenenud ja vanematel inimestel on mõnikord raske sellega kaasas käia.
Meelisel on väga korrektne töössesuhtumine – kui tal on järgmisel päeval vaba päev, teeb ta eelmisel päeval kõik lõpuni ära, et midagi tema tööst ei jääks teistele järgmiseks päevaks teha. Tihti ei taha noored laudas töötada, kuid temaga seda ei ole. Mäletan, et kui tal laudapraktika lõppes, siis kaastöötajad olid lausa nõus osa oma palgast ära andma, et ta ikka kindlasti ka edaspidi tööle jääks. Igati tubli poiss!
