„Lobitöö ehk lobi ehk kuluaaripoliitika ehk koridoripoliitika ehk tagatreplus on avalike otsustajate kavakindel mõjutamine mingi huvirühma (suurettevõte, ettevõtlusorganisatsioon, kutsealaliit, poliitiline liikumine vm) esindajate poolt selles suunas, et vastu võetavad otsused (seadused, poliitikad, toetused jms) oleksid kooskõlas selle rühma huvidega. Lobitöö tegijaid nimetatakse ka lobistideks, lobitöö tegemist on nimetatud lobeerimiseks, lobimiseks või lobistamiseks.”
Sellise selgituse annab meile lobitöö kohta veebientsüklopeedia Vikipeedia. Meil on ka esindusorganisatsioone ja erialaliite, keda on vahel samuti lobistideks nimetatud. Siiski on põllumajandussektoris tegutsevate esindusorganisatsioonide roll Eestis märksa laiem ja olulisem kui vaid huvide kaitse.
.jpg "heworitz")
Esimene põhjus: mõjutada poliitikaid
Minu käest küsivad talunikud tihti, miks on vaja kuuluda esindusorganisatsiooni ja mis ta sellest kasu saab. Väga raske on selgitada midagi, mida füüsiliselt ei saa katsuda, riiulile panna või mis ei paku põllumehe ettevõttele otsest ja kiiret kasu. Siiski on esindusorganisatsioonidega liitunud põllumajandustootjad aru saanud selle suuremast eesmärgist. Eesmärgist, mis aitab arendada jätkusuutlikult ettevõtlust ning parandada põllumajandustootjate konkurentsivõimet ja positsiooni toidutootmise tarneahelas.
Kui me räägime põllumajandussektori katusorganisatsioonidest, siis meie oluline roll on olla maaeluministeeriumi sotsiaalpartner. Me oleme kaasatud erinevatel aruteludel, istungitel, koosolekutel ja töörühmades ning esindame seal oma liikmete seisukohti.
Teine põhjus: saada kogenenumatelt nõu
Oma isiklikust kogemusest tooksin välja esindusorganisatsioonide ja erialaliitude veel ühe väga olulise rolli. See on võrgustiku kaudu info levitamine. Olen ise hiljuti alustanud põllumajandustootmisega ning hindan väga sektori toetust ja infovahetust. Kuna põllumajandussektor on väga spetsiifiline ning reglementeeritud, siis üksinda alustajal on ülikeeruline ennast kõigega kiirelt kurssi viia. Alati on hea suhelda ja arutada inimestega, kellel on kogemusi ja teadmisi. Mina olen saanud endale väga toetava võrgustiku, mille liikmed vastavad alati minu kõnedele, kuulavad ära minu mured ning aitavad hea nõuga. Oma põllumajandusettevõttega kuulun Pärnumaa Talupidajate Liitu, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi ja MTÜ-sse Eesti Noortalunikud. Minu kui ettevõtja jaoks on oluline kõigis nendes organisatsioonides liikmeks olemine ja hea meelega maksan ka liikmemaksusid, mis on vajalikud nende organisatsioonide toimimiseks.
Kolmas põhjus: koos oleme kuuldavamad
Ühe olulise teemana tuleb rääkida ka tuleviku ÜPP-st ehk Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast, mille kujundamise ettepanekuid juuni alguses sektorile tutvustati. Järgmisel Euroopa Liidu finantsperioodil aastatel 2021–2027 on liikmesriikidel palju rohkem võimalusi vastavalt oma riigi eesmärkidele meetmeid kujundada.
See tähendab seda, et iga liikmesriik koostab Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks oma strateegiakava. Selle tulemusel on liikmesriikidel võimalik lihtsamini ja paindlikumalt luua üksikasjalikke meetmeid. Idee kohaselt tähendab see seda, et põllumajandustootjatel on võimalik oma seisukohti varasemast rohkem esitada esindusorganisatsioonide kaudu, kuna otsustusvõimalusi on järgmisel perioodil märksa rohkem kui eelnevatel finantsperioodidel. Samas on ÜPP eelarve, ja kahetsusväärselt just II sammas, vähendamise surve all. Siin ongi esindusorganisatsioonide roll selgitada välja ja esindada oma liikmete huve ning seista selle eest, et ÜPP vahendid maksimaalselt põllumeesteni jõuaksid.
